Haridusstrateegia
Haridusvisioon „Tark ja tegus Eesti 2035“, väärtuste ja vastutuse ekspertrühm
Haridusvisiooni eesmärk on luua seostatud ja mõtestatud alus haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika strateegiatele, mis on kutsutud lähematel aastakümnetel toetama ja edendama Eesti inimeste heaolu, ühiskonna sidusust, kultuuri jätkusuutlikkust ning Eesti riigi ja rahva vaimset ning majanduslikku õitsengut.
Tark ja tegus Eesti 2035, Teadus- ja Haridusministeerium 2019
Visiooni koostamisel on arvesse võetud nii olemasolevat olukorda kui ka võimalikke tulevikustsenaariume. Kui eesmärgiks on mitte ainult olukordadega kohaneda, vaid ümbritsevat keskkonda ka kujundada, küsigem, millist maailma me oma lastele ja lastelastele tahame. Mida me saame ette võtta, et see maailm oleks võimalikult ideaalilähedane? Millised on need ühised väärtused, mille alusel tulevikku kujundada ja otsuseid langetada?
Ühisväärtustest on kõneldud ka eelnevate visioonide ja strateegiate puhul. Eesti ühiskonna üheks probleemiks on aga erinevus deklareeritud ja elatud väärtuste vahel, st selle vahel, mida on varasemates strateegiates ning teistes poliitikadokumentides eesmärgina esitatud, ning selle vahel, kuidas ühiskonnas on tegelikult toimetatud ja mida saavutatud. Kuidas meie haridus-, teadus-, keele- ja noorsootöö poliitikad saaksid kaasa aidata selle ja paljude teiste väärtuslõhede ületamisele ning kokkulepitud väärtuste järgimisele? Kuidas saavutada olukord, et need poliitikad hakkaksid toetama väärtuspõhist tegutsemist?
Koostaja: Margit Sutrop
Juhtrühm: Margit Sutrop, Äli Leijen, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Martin Ehala, Heli Mattisen, Triin Vihalemm, Toivo Maimets, Indrek Lillemägi, Toomas Kruusimägi, Martti Martinson, Ain Tõnisson
Tartu Ülikooli eetikakeskuse töögrupp: Halliki Harro-Loit, Mari-Liis Nummert, Mari-Liisa Parder, Õnne Allaje, Nelli Jung, Katrin Velbaum, Tiia Kõnnussaar, Nele Punnar, Helen Hirsnik, Kristi Lõuk, Triin Paaver, Marten Juurik, Heidy Meriste, Jaana Eigi, Kertu Rajando, Laura Lilles-Heinsar.
Eesti haridusstrateegia 2012–2020
Tartu Ülikooli eetikakeskus osales uue haridusstrateegia kirjutamises, mida koostati Eesti Koostöö Kogu, Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkuleppe alusel. Sealjuures juhtis eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop õppeprotsessi töögruppi.
Töö tulemus väljendub kõige otsesemalt strateegia esimeses väljakutses, milleks on liikumine koostöö- ja arengukeskse õpikäsitluse poole (sh õpetaja ja õppija muutunud rollid). Oluliselt panustati ka strateegia aluseks oleva hariduse kontseptsiooni ja eesmärkide sõnastamisesse.
Hariduse eesmärgid
Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust tavapärasest avaramalt: haridus on isiksusliku arengu toetaja, kultuuri kestlikkuse tagaja ja tulevikuühiskonna looja. Haridus peab võimaldama igaühel maailmaga ühendus luua, valmistuda eri rollideks tööl, avalikus elus, perekonnas. Ühelt poolt kasvatatakse isiksuse autonoomiat ja teisalt toetatakse tema sotsialiseerumist ühiskonda.
Arengukeskkond
Infoühiskonna ja üleilmastumise tingimustes on hädavajalik mõtestada ümber õppeasutuse ja õpetaja roll. Õppeasutus loob arengukeskkonna, milles kehtivad väärtused mõjutavad kujunevate isiksuste – ja kaugemas perspektiivis kogu Eesti ühiskonna – väärtushoiakuid. Õppija iseloom, tema teadmiste, normide ja väärtuste süsteem kujuneb välja keskkonna ja õppija vastastikuses mõjus.
Õpetaja ja õppija
Haridusprotsess peab toetama õppija kujunemist aktiivseks ja eneseteadlikuks subjektiks. Õpetamine ei tähenda enam lihtsalt teadmiste edastamist ja omandatud teadmiste kontrollimist, vaid pädevuste kujundamist info hankimiseks, analüüsimiseks, kriitiliseks hindamiseks ja korrastamiseks. Ühtlasi on õpetaja ülesandeks isiksuse arengu toetamine ja õppimise tagasisidestamine. Õppeprotsessis muutub keskseks õppija ise, olles teadvustamise, otsustamise ja tegevuste lähtepunkt.
Eesti hariduse viis väljakutset
Eesti haridusstrateegia kavand koostati aastateks 2012–2020 ning anti haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoole üle 2. veebruaril 2012. Strateegias toodi esile viis keskset väljakutset (ja meetmed nende saavutamiseks):
- liikumine koostöö- ja arengukeskse õpikäsitluse poole,
- õpetaja positsiooni ja maine tõus,
- õppes osalemise kasv,
- hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega,
- digikultuuri kujunemine Eesti kultuuriruumi osaks.
Haridusstrateegia projekt ja taustamaterjalid on leitavad Eesti Koostöö Kogu lehelt.
