Reklaam ja ajakirjandus
On teada, et reklaam on ajakirjandusele suur sissetulekuallikas. Reklaam aitab kaasa ajakirjanduse iseseisvusele: ajakirjandusel, mis ei sõltu tänu reklaamituludele riiklikest toetustest, on rohkem vabadust kui riigitoetusega meedial. Vabal ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas kindlasti oluline positsioon. Niisiis võib öelda, et tegemist on sümbioosiga: ajakirjandus vajab eluspüsimiseks reklaami ning reklaam võimalikult laiaks levimiseks ajakirjandust.
Kuna reklaam ja ajakirjandus on ühiskonnas väga mõjusad ning omavahel seotud, kerkivad koheselt esile ka eetikaküsimused: kui reklaami tellija ja meediakanali huvid ristuvad, siis millised eetilised kaalutlused peaksid osapooli juhtima; millised reklaamid peaksid ajakirjanduses olema lubatud; millised on otsustamisel kasutatavad kriteeriumid; kes otsustab (kas ainult väljaande omanik?).
Kuna reklaam on oma olemuselt teave, tuleks arutleda, millised on uudiste kui ajakirjanduse liigi ja reklaami suhted, kuidas ja kas tohib uudiseid reklaami jaoks kasutada. Ei tohi unustada ka tarbija vaatepunkti – reklaami tsenseerimine vähendab valikuvõimalusi, mida saab ajalehest lugeda ja mida mitte.
Lisaks
2006. aasta kevadel otsustas Eesti eratelekanal TV3 keset populaarset uudistesaadet „Seitsmesed uudised“ hakata näitama reklaami. Seda põhjendati vajadusega tunni aja jooksul näidatav reklaam ühtlasemalt ära jaotada, et kogu reklaam ei koguneks uudistesaatele järgneva argipäevaseriaali „Kodu keset linna“ keskele. Telekanalit ei peatanud ka tõsiasi, et ringhäälinguseadus ei luba reklaamipausi kuni 30-minutilistesse uudistesaadetesse; „Seitsmeste uudiste“ pikkus oli 31–32 minutit, seega probleemi ei nähtud.
Siinkohal ei ole küll tegemist otsese uudiste ekspluateerimisega reklaami huvides, uudistesaate ja reklaamipausi vahe oli selgelt piiritletud. Sellegipoolest võib küsida, kas telekanal tegutses korrektselt. Mitmed televaatajad olid häiritud ning süüdistasid telekanalit liigses reklaami näitamises. Mõne aja pärast loobus TV3 uudiste vahel reklaami näitamisest.
ARTIKLID
Reklaam peab ajakirjandusest eristuma. EPL Online 20.06.2007
Selder, S. Ajalehtede reklaamid uputavad tulevikus sisu. Eesti Päevaleht 09.03.2005
UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD
Parm, S.; Kotkas, V. Eesti seltskonnaajakirjandus — ajakirjandus ja/või reklaam? Toimemehhanismide võrdlus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1999.
Kalmus, T. Reklaam Eesti päevalehtedes 1992. aastal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1993
Lillemäe, A. Väärtused Eesti Ekspressi reklaamides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2006
Aunaste, M. Saadete Reklaamielemendid ajalehes „Televisioon“. Tartu Riiklik Ülikool, 1983
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsingu raamatukogude andmebaasis ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Belch, G. E.; Belch, M. A.. Advertising and Promotion. Irwin/McGraw-Hill, 1998
Berger, A. A. Ads, Fads, and Consumer Culture: Advertising's Impact on American Character and Society. Lanham (Md.): Rowman & Littlefield, 2000
Cook, G. W. D. The Discourse of Advertising. London: New York: Routledge, 2001
McGann, A. F. Advertising Media: a Managerial Approach. Homewood: Irwin 1988
McFall, L. Advertising: a Cultural Economy. London: Sage, 2004
Rotzoll, K. B. Advertising in Contemporary Society: Perspectives Toward Understanding. Urbana: Chicago: University of Illinois Press, 1996
Seiden, H. Advertising Pure and Simple. New York: AMACOM, 1990
Spence, E.; Van Heekeren, B. Advertising Ethics. Prentice Hall, 2004
Toland Frith, K. (ed). Undressing the Ad: Reading Culture in Advertising. New York: Lang, 1998
Twitchell, J. B. Adcult USA: the Triumph of Advertising in American Culture. New York: Columbia University Press, 1996
Williamson, J. Decoding Advertisements: Ideology and Meaning in Advertising. London; New York: Boyars, 2000
Zeff, R. Advertising on the Internet. New York: Wiley Computer Publishing, 1999
Vaata ka: meediaeetika
Päisefoto: Narciso1, pixabay.com
