Autor:
Pexels.com

Kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid

„Kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid“ koondab neid eetilisi ja praktilisi probleeme, mis on tingitud religioonide ja kultuuride mitmekesisusest.

Kultuuridevahelise suhtlemise tihenemine seoses inimhulkade kasvu, nende liikuvuse ja sellest tuleneva immigratsiooni üleüldise levikuga põhjustab kokkupõrkeid mitmel kultuurilisel (nagu ka poliitilisel ja majanduslikul) tasandil.

Teoreetiliselt on tegemist ühe kultuuri seesmise kaitsereaktsiooniga, mis püüab ära hoida selle kultuuri assimileerimist teise kultuuri poolt. Ajaloost võib tuua näiteid kultuurikonfliktidest kõikide impeeriumite aegadest. Tänaseks päevaks on poliitiline ja kultuuriline situatsioon muutunud ning kultuurikonfliktide iseloom teisenenud.

Tänased probleemid puudutavad pigem sallimatust, mis tuleneb kultuuride kõrvuti eksisteerimisest ning võib võtta rahvusvahelise terrorismi mõõtmed, separatismi ning etnilisi konflikte.

Lisaks

Traditsioonid ja seadused

1968. aastal kaevati USA-s Wisconsini osariigis kohtusse kolme lapse vanemad, kuna nad olid keeldunud oma lapsi keskkooli saatmast. See aga oli vastuolus kohustusliku kooliskäimise seadusega. Ometi tunnistas USA ülemkohus nad juhtumis Wisconsini osariigi ja Yoderi perekonna vahel õigeks. Nimelt oli nende vanemate puhul tegemist amišitega. Ülemkohus otsustas koolikohustuse seaduse muudatusega, et amišite lapsed võivad katkestada kooliskäimise peale kaheksandat klassi.

Amišid moodustavad väga konservatiivse kogukonna, neil on eriline kultuur, keel, väärtused, kombed, traditsioonid ja riietus ning nad on küllaltki tehnoloogiavaenulikud. Amišite õigus lapsi keskkooli mitte saata tekitab mitmeid küsimusi:

  • Kas lapsed on oma valikutest teadlikud?
  • Kas riik tohib sekkuda amišite ellu või rikub see nende usuvabadust?

Allikas: Wisconsin Court System

Vaata ka: usuvabadus

Rahvaste tavad meedias

Telesaates „Paar“ tutvustati jaapani kokakunsti ning näidati, kuidas toiduvalmistamisel eemaldati elusa kala külgedelt filee. Pärast lasti kala vette tagasi. Eesti Loomakaitse Selts esitas kala julma kohtlemise kohta politseisse avalduse, taunides kalale kannatuste tekitamist ja sellise teguviisi näitamist, kui vaatajate hulgas on alaealisi. Teletegijad väitsid juhtunut põhjendades, et saates tutvustati jaapani kultuuri, kus selline toiduvalmistamisviis on sama vastuvõetav kui meile paremini tuntud elusa vähi keetmine või austrite söömine.

  • Mida tooksite selle juhtumi puhul välja peamise probleemina? (loomade halb kohtlemine, võimaldamine lastel seda näha, julmuse esitamine televisioonis, kultuuride erinev arusaam humaansusest vm)
  • Millised väärtused või asjaolud määravad piiri erinevate kultuuritavade aktsepteerimisele?

Teemaga seotud artiklid:

Loomakaitsjaid häiris elusa kala söömine saates. Postimees, 11.11.2006

ETV katab probleemsed lõigud Paari kordustes. Eesti Päevaleht, 11.11.2006

Alo Lõhmus. Elusana televisioonis. Postimees, 18.11.2006

Vaata ka: loomade kohtlemine ja meediaeetika

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Aarelaid, A. (toim). Kultuuride dialoog. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001.

Barber, B. R. Džihaad McMaailma vastu. Tänapäev, 2006.

Laius, A.; Proos, I.; Pettai, I. Integratsioonimaastik - ükskõiksusest koosmeeleni: intervjuud Eesti arvamusliidritega. Rahvusvahelise konverentsi materjalid. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituut, 2000.

Lewis, R. D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA Kirjastus, 2003.

Nummert, M.-L.; Mihkelsoo, I.; Jürimäe, M. (koost). Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks. Eesti Pagulasabi, Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2018.

Pajupuu, H. Kuidas kohaneda võõras kultuuris?  Tallinn: TEA Kirjastus, 2000.

Semenov, V. (toim). Kultuuridevahelised kontaktid: ajalugu, metodoloogia, pragmaatika = Межкультурные контакты: история, методология, прагматика. Narva: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2006.

Valk, A. Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis: kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.

Walzer, M. Sallivusest. Tallinn: Vagabund, 1998.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Buruma, I. Multikultuurilisuse kummaline surm. Eesti Päevaleht, 04.10.2007.

Latvala, J. Refleksiivsus ja selle piirid - eetilisi probleeme kultuuridevahelistes kokkupuudetes. Eesti Rahva Muuseum. 42. konverents. Tartu, 2001.

Kilp, A. Usulised konfliktid tänapäeva maailmas. Kristlik Kasvatus, 2004, nr 1.

VÄITEKIRJAD

Lokk, R. Etnopoliitilised konfliktid riigi ehitamisel: sõdadevaheline Tšehhoslovakkia ja postkommunistlik Eesti Vabariik. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2005.

Taul, S. Etnilise sallivuse võimalikud arenguteed Eesti ühiskonnas. Magistriöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Amstutz, M. R. International Ethics: Concepts, Theories, and Cases in Global Politics. Lanham: Rowman & Littlefield, 2005.

Appiah, K. A.; Gutmann, A. Color Conscious. The Political Morality of Race. Princeton University Press, 1998.

Appiah, K. A. The Ethics of Identity. Princeton University Press, 2004.

Appiah, K. A. Cosmopolitanism. Ethics in a World of Strangers. W. W. Norton & Company, 2007.

Badiou, A. The Century. Polity Press, 2007.

Bermann, S.; Wood, M. (eds). Nation, Language, and the Ethics of Translation. Princeton University Press, 2005.

Berry, J. W. Living together in culturally plural societies. Cultural Studies Series, Tartu, 2005, nr 6, lk 28-40.

Bilimoria, P.; Prabhu, J.; Sharma, R. Indian Ethics. Classical Traditions and Contemporary Challenges: Volume I. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2007.

Blackwell, J.; Smith, M.; Sorenson, J. Culture of Prejudice: Arguments in Critical Social Science. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2003.

Boshammer, S. Gruppen, Rechte, Gerechtigkeit: Die moralische Begründung der Rechte von Minderheiten. Berlin: de Gruyter, 2003.

Brannigan, M.C. Ethics Across Cultures. New York (etc): McGraw-Hill, 2004.

Colonomos, A. La morale dans les relations internationales: rendre des comptes. Paris: Odile Jacob, 2005.

Cook, J. W. Morality and cultural differences. Oxford, New York (etc): Oxford University Press, 1999.

Cromartie, M. (ed). Religion, Culture, and International Conflict: A Conversation. Lanham: Rowman & Littlefield; Ethics and Public Policy Center, 2005.

Crossing the divide: dialogue among civilization. South Orange: School of Diplomacy and International Relations: Seton Hall University, 2001.

Dimova-Cookson, M.; Stirk, P. (eds). Multiculturalism and Moral Conflict. Routledge, 2009.

Early, G. (ed.) Lure and loathing: essays on race, identity, and the ambivalence of assimilation. New York (etc.): Penguin Books, 1994.

Eickelmann, A.; Nelson, E.; Lansford, T. (eds). Justice and Violence: Political Violence, Pacifism and Cultural Transformation. Burlington: Ashgate Publishing, 2005.

Fox, J. The Effects of Religious Discrimination on Ethno-Religious Protest and Rebellion - The Journal of Conflict Studies, Fall 2000, Vol XX, nr 1.

French, P. A.; Short, J. A. (eds). War and Border Crossings: Ethics When Cultures Clash. Lanham: Rowman & Littlefield, 2005.

Gilbert, P. The Political Ethics of Cultural Identity. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2008.

Johnson, K. D. Theology, Political Theory, and Pluralism. Cambridge: Cambridge University Press, 2007.

Kaatsch, H.-J.; Rosenau, H.; Theobald, W. (Hg.). Kultur und Religion: Beiträge zu einer Ethik des Dialogs. Münster (etc): LIT Verlag, 2005.

Kimmerle, H. Interkulturelle Philosophie zur Einführung. Hamburg: Junius, 2002.

Küng, H. Christentum und Weltreligionen: Hinführung zum Dialog mit Islam, Hinduismus und Buddhismus. München; Zürich: Piper, 1984.

Küng, H.; Kuschel, K.-J. Wissenschaft und Weltethos. München, Zürich: Piper, 2001.

Kymlicka, W. (ed). The rights of minority cultures. Oxford (etc.): Oxford University Press, 1999.

Lear, J. Radical Hope. Ethics in the Face of Cultural Devastation. Harvard University Press, 2006.

McLean, G. F.; Kromkowski, J. (eds). Relations between cultures. Washington: The Council for Research in Values and Philosophy, 1991.

Moore, J. (ed). Hard choices: Moral Dilemmas in Humanitarian Intervention. Lanham: Rowman & Littlefield, 1998.

Norman, W. Negotiating Nationalism. Nation-Building, Federalism, and Secession in the Multinational State.Oxford: Oxford University Press, 2006.

Nussbaum, M. C. Frontiers of justice: disability, nationality, species membership. Cambridge: Belknap; Harvard University Press, 2006.

Owen Vandersluis, S. Ethics and Cultural Policy in a Global Economy. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2003.

Preece, J. J. Minority rights: between diversity and community. Cambridge; Malden: Polity, 2005.

Proceedings of conference "Multicultural Estonia": October 24-25, 2002, Tallinn, Estonia. Tallinn: Integratsiooni Sihtasutus, 2004.

Rothaman, J. Resolving identity-based conflict in nations, organizations, and communities. San Francisco: Jossey-Bass, 1997.

Rudolph, J. R. (ed). Encyclopedia of Modern Ethnic Conflicts. Westport, Conn.: Greenwood Press, 2003.

Schlee, G. (ed). Imagined differences: hatred and the construction of identity. Münster: LIT; New York: Palgrave, 2002.

Singer, P. One World: the ethics of globalization. New Haven ; London: Yale University Press, 2002.

Smith, T. A.; Tatalovich, R. Cultures at War: Moral Conflicts in Western Democracies. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2003.

Sullivan, W.; Kymlicka, W. The Globalization of Ethics: Religious and Secular Perspectives. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2007.

Tiles, J. Moral Measures: An Introduction to Ethics West and East. London, New York: Routledge, 2000.

Volkan, V. D. Killing in the name of identity: a study of bloody conflicts. Charlottesville: Pitchstone, 2006.

Xiaorong Li (ed). Ethics, Human Rights and Culture: Universalism and Cultural Relativism in Ethics. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.

Globaalse eetika teema tõstatas professor Hans Küng 1990. aastal ilmunud teoses „Globaalse eetose projekt” („Projekt Weltethos”). Globaalse eetose projekti alus on veendumus, et rahvaste vahel ei saa olla rahu, kui ei ole rahu religioonide vahel; religioonide vahel ei saa olla rahu, kui religioonide vahel pole dialoogi; religioonide vahel ei saa olla dialoogi, kui ei õpita tundma religioonide põhialuseid.

Selle algatuse tulemusena võttis Maailma Religioonide Parlament 1993. aastal vastu Globaalse eetika deklaratsiooni, milles kõikide religioonide esindajad jõudsid kokkuleppele globaalse eetika põhimõtetes. Tänaseni jätkub mõtlejate ja aktivistide töö globaalse eetika määratlemise, rakendamise ja edendamisega.
 

Rahvusvahelised organisatsioonid

Parliament of the World's Religions

Stiftung Weltethos

Materjale globaalse eetose projekti kohta

Feldmanis, A. Hans Küng globaalsest eetikast. Uurimustöö Tartu Ülikooli politoloogia osakonna 2003/2004 sügissemestri kursuses „Religioon ja poliitika”

Rosma, M. Hans Küngi globaalse eetose projekti lepituse käsitlus Gustaf Auleni mudelite taustal. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, usuteaduskond, 2005

Gerle, E. In search of a global ethics: theological, political, and feminist perspectives based on a critical analysis of JPIC and WOMP. Lund: Lund University Press, 1995

Küng, H. Global Ethic and Human responsibilities.

Küng, H. Christentum und Weltreligionen: Hinführung zum Dialog mit Islam, Hinduismus und Buddhismus. München; Zürich: Piper, 1984

Küng, H. Projekt Weltethos. München: 1990

Küng, H. (toim). Vastuun aika: puheenvuoroja eettisestä maailmanjärjestyksestä. Oulu: Pohjoinen, 1997

Küng, H.; Kuschel, K.-J. (Hg). Wissenschaft und Weltethos. München; Zürich: Piper, 2001

Küng, H. (Hrsg). Globale Unternehmen - globales Ethos: der globale Markt erfordert neue Standards und eine globale Rahmenordnung. Frankfurt am Main: Frankfurter Allgemeine Buch, 2001

Küng, H. Weltpolitik und Weltethos: Status quo und Perspektiven: (erweiterte Fassung des Vortrags vom 14. März 2001). Wien: Picus-Verlag, 2002

Vaata ka: religioon ja eetika

 

Päisefoto: Fauxels, pexels.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile