Esseevõistlused ja kirjatalgud

Tulemused:

Täiskasvanud

I koht Emma Juslin

II koht Mikko Lagerspetz, „Põhjamaiste väärtuste paradoks ja Eesti“

III koht Tui Hirv, „Ehitades üles Eesti naist“

Õpilased

I koht Jasmiin Üpraus

II koht Helena Eharand

III koht Viktoria Ly Pell

Postimehe eripreemia läks Pärtel-Peeter Perele avarapilgulise arvamusloo eest, mis sisaldas ettepanekuid Eesti ja Põhjamaade lõimumiseks.

Jasmiin Üpraus pälvis ka Välisministeeriumi eripreemia. Helena Eharand pälvis lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi eripreemia. Viktoria Ly Pell töö pälvis ka Tartu Ülikooli rektori eripreemia.

Konkursile „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa“ laekus 36 arvamuslugu. Kirjutajaid oli Eestist, kõigist Põhjamaadest – Taanist, Soomest, Norrast, Rootsist, Islandilt –, ja ka Inglismaalt; kirjutati eesti, inglise, rootsi ja taani keeles.

Arvamuslugude žüriisse kuulusid Madis Kanarbik (Põhjamaade Ministrite Nõukogu), Kristel Engman (Välisministeerium), Irene Käosaar (Haridus- ja teadusministeerium), Kersti Lepajõe (Tartu Ülikool), Merle Maigre (Vabariigi Presidendi Kantselei), Erik Puura (Tartu Ülikool), Tiia Kõnnussaar (Tartu Ülikooli eetikakeskus), Aro Velmet (ajakiri Vikerkaar); Henri Kõiv (Müürileht); Fagira de Morti (vabakutseline ajakirjanik ja luuletaja); Juhani Jaeger (muusik, SA Jaani Kirik juhatuse esimees).

Konkursi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Võistluse meediapartner on ajaleht Postimees. Konkursi tähtaeg oli 10. juuni 2016.

Tulemused:

I koht Anne Aaspõllu foto „Päikesemajakas“

II koht Anne Aaspõllu foto „Ööd on siin valged“

III kohta jagavad Theodor Kanguri foto „Öine peegel“ ning Rait Tuulase foto „Koos edasi“

Fotovõistluse publiku lemmiku tiitli võitis samuti Theodor Kangur konkursitööga „Öine peegel“, õpilase eripreemia pälvis Iti-Marleen Plink konkursitööga „Kvaliteetaeg perega“ ning Tartu Ülikooli eetikakeskuse lemmiku tiitli sai Loreida Hein konkursitöö „Vaimu valgus“ eest.

Vaata galeriid konkursile esitatud töödest

Konkursile „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa“ laekus 33 fotot ja fotoseeriat. Fotožüriisse kuulusid Johan Huimerind (fotograaf), Riina Varol (kunstnik/fotograaf), Endla Lõhkivi (filosoof), Mats Volberg (filosoof), Anniki Mikelsaar (õpilaste esindaja).

Konkursi korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži ja Vabariigi Presidendi Kantseleiga. Konkursi patroon on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

OMA LUGUDE KIRJATALGUD

„Eesti ustest – sisse, välja“

Kirjatalgute patroon on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves

Korraldajad: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Vabariigi Presidendi Mõttekoda

Koostööpartnerid: Vabariigi Presidendi Kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ raames, ajakirjad Akadeemia ja Akadeemiake, Eesti Keele Sihtasutus, Digira, Petrone Print.

Kirjatalgute kaheastmeline žürii valis välja neli võitjat:

• Mihkel Kama
• Ragnar Mägi
• Kadri Raudsepp
• Margit Tõhk

Lisaks toodi välja Catherine Oliver kui parima võõrkeelse töö autor ning Rein Leetmaa kui parima töö kirjutanud kooliõpilane.

Vabariigi President autasustas võitjaid 12. juulil 2011 presidendilossis.
Kokku laekus 98 tööd 22 erinevast riigist. Kirjutajaid oli igast vanusest - nii teismelisi kui ka üle seitsmekümneaastaseid. Mineku ja tagasituleku põhjustest toodi kõige rohkem välja emotsionaalseid kaalutlusi, samas esitati ka väga konkreetseid põhjuseid ja ettepanekuid.

Triin Käpp. Eesti ustest – sisse, välja ehk väliseestlaste pilguheit kodumaale. Avaldatud ajalehes Postimees, 21.08.2011

Kirjatalgute lugusid

Marika Kristi Ets. Presidendi kirjatalgute lugu: muinasjutust saab argielu. Postimees, 20.08.2011

Sirle Sööt. Presidendi kirjatalgute lugu: minu hing ja süda on Eestis. Postimees, 20.08.2011

Enda Trubok. Presidendi kirjatalgute lugu: südamehäält otsimas. Postimees, 20.08.2011

Helen Saarniit. Presidendi kirjatalgute lugu: elada ei saa riigi nimel. Postimees, 21.08.2011

Liis Monson. Presidendi kirjatalgute lugu: sallida või mitte. Postimees, 21.08.2011

Eda Toomsalu. Presidendi kirjatalgute lugu: ärge kutsuge mind patrioodiks. Postimees, 21.08.2011

Võidutööd ning valik eri valdkondadest kirjutatuid töid avaldatakse eraldi kogumikus.

Eesmärk
Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Nagu ütles ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oma 2011. aasta aastapäevakõnes: „Eesti kütkeiks ei saa olla sund või hirm või kohustus. Eesti kütkestavus peab seisnema muus. Olla nii meeldiv ja elamiskõlblik kant, et need, kes siin on, soovivad jääda; et need, kes siit läinud, naasevad; ning et ülejäänud, kel oskusi ja teadmisi ja huvi ja armastust meie maa ja rahva vastu, tahavad siia tulla. See ei tähenda välisinvesteeringute meelitamist. See ei tähenda kaugeltki mitte kõrgemaid palku või madalamaid maksuprotsente kui mujal. Ei, selle Eesti mõte avaneb hoopis teisest kandist: olla selline maa, kus me ise tahame elada.”

Oma Lugude kirjatalgute „Eesti ustest – sisse, välja” eesmärk on koguda kokku erinevate inimeste kogemused ja lood, mis seostuvad:
- välismaale minemise ning sealt tulemisega,
- eestimaalaste ja muudest riikidest pärit inimeste avatuse ning eneseteostusvõimalustega nii siin kui seal,
- nii siin kui seal (taas)lõimumisega.

Pane Sinagi meile Oma Lugu teele ning aita sellega kaardistada Eestist lahkumise põhjuseid ja Eestisse (tagasi)tulemise kogemusi. Eriti oodatud on kirjatööd eestimaalastelt ja väliseestlastelt, kellel endal (või kelle lähedastel) on pikema välismaal viibimise või elamise kogemus.

Abistavaid ja suunavaid küsimusi Oma Loo kirjapanemiseks:
• Mis mind laia maailma viis? Mis mind võõrsile jääma ahvatles?
• Kas arvasin, et lähen korraks? Mõneks ajaks? Jäädavalt?
• Miks ma Eestisse (tagasi) tulla tahtsin või tahaksin?
• Mis tagasitulekut takistas? Missuguseid raskusi ma kogesin?
• Miks mulle meeldib Eestis elada? Millised muutused oleksid tarvilikud?
• Kas välismaale minnes jäävad mulle Eesti võtmed alles? Kas ma tahan neid võtmeid alles jätta?
• Suhted inimestega siin- ja sealpool. Mida oleksin valmis tegema, et piirideüleselt suhteid hoida? Kus on mu paremad sõbrad?
• Kuidas ma saan oma teadmisi, oskusi ja kogemusi Eesti jaoks kasutada? Kas ma tahan seda teha? Mida olen juba saanud Eesti jaoks teha?

Tingimused
1. Oma Loo maht on 500–2000 sõna (1,5–5 lehekülge).
2.  Oma Lugude laekumise tähtaeg: Euroopa päev, 9. mai 2011.
3. Parimate tööde väljakuulutamine ja auhindamine toimub juunis 2011.

NB! Oma Lood tuleb varustada tiitellehega, mis eraldatakse hindamise ajaks esseest.
Tiitellehel on kirjas:
1. loo pealkiri
2. autori nimi
3. autori sugu ja vanus
4. autori elukoht ja kontaktaadress
5. autori haridus (kooli nimi) ja elukutse (andmed on kasutamiseks üksnes konkursi korraldajaile ning neid ei avalikustata)

Töid hinnatakse anonüümselt, hindamise aluseks on järgmised kriteeriumid:
1. Mõtteselgus
2. Haarav esitus
3. Omanäolisus

Auhindamine

• Kõik osalejad saavad Vabariigi Presidendi autogrammiga pildi.
• Võitjad kutsutakse juunis Vabariigi Presidendi vastuvõtule.
• Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Akadeemia või eraldi kogumikuna, parimad kooliõpilaste kirjutatud tööd avaldatakse ajakirjas Akadeemiake.
• Kirjatalgute võitjaid ootavad auhinnad, mille on pannud välja Haridus- ja Teadusministeerium, Digira, Eesti Keele Sihtasutus ning Petrone Print.
• Kõik huvitavamad lood (soovi korral anonüümselt) ja kirjatalgute tulemused riputatakse üles eetikaveebi aadressil www.eetika.ee

„Mida mina saan teha Eesti heaks?“

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas kooliõpilaste ja tudengite kirjatalgud välja Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 27. veebruaril 2009. Kirjatalgute võitjaid auhinnati Vabariigi Presidendi Mõttekoja istungil 28. aprillil 2009.

Hindamisele läks 149 kirjatööd, neist 39 põhikooliõpilaste, 42 gümnaasiumiõpilaste ning 68 üliõpilaste kirjutatud.

Igas kategoorias anti üle kolm auhinda. Esseede hindamine oli anonüümne. Lõppvooru pääsenud esseid hindas Presidendi Mõttekoda.

Põhikool

I koht - Heleene Tambet (Viljandi Maagümnaasium)
II koht - Madleen Maria Karja (Tallinna Hariduskolleegium)
III koht - Hanna-Maria Vask (Pärnu Vanalinna Põhikool).

Gümnaasium

I koht - Merle Purre (Tallinna 32. Keskkool)
II koht - Tanel Lindlo (Kunda Ühisgümnaasium)
III koht - Liisa Udevald (Rakvere Ametikool)

Ülikool

I koht - Kaisa Kulasalu (Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule)
II koht - Siret Schutting (Tartu Ülikool, ajakirjandus ja suhtekorraldus)
III koht - Karoliina Raudsepp (Aberdeeni Ülikool, politoloogia ja rahvusvahelised suhted)

Loe presidendi üleskutset

Kirjatalgud korraldas Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Presidendi Mõttekoja ning kodanikualgatusega "Teeme ära - Minu Eesti". Koostööd tehti ka Eesti Päevalehega ja ajakirjaga Akadeemia. Võistluse läbiviimist toetas ja auhinnad pani välja haridus- ja teadusministeerium.

Väljavõtteid kirjatöödest

Kuna seekordseks teemaks oli ette antud „Mida mina saan teha Eesti heaks?“, kajastus ka töödes meeldivalt palju mõtteid igaühe enda võimaluste kohta midagi ise ära teha, selle asemel et viidata, mida „keegi“ peaks ära tegema. Olgu selleks „keegiks“ siis riik, ametnikud, poliitikud või ükskõik kes. Nagu tõdeb üks esseekirjutaja: „Mul on võimalus oodata, et keegi teine asja käsile võtaks. Kuid, mis veel parem, ma saan ise asja ära teha.“

Kui püüda noorte kirjutistest läbivaid teemasid välja tuua, siis on üheks selliseks kahtlemata hariduse omandamine, milles nähakse oma peamist ülesannet. Tõdetakse ka, et lisaks faktiteadmistele, tuleks arendada endas võimet iseseisvalt mõelda, kuuldut-nähtut analüüsida ning mitte lähtuda valmistõdedest.
Lootusrikas on see, et majanduskriisis nähakse ühtlasi võimalust ühiskonda korrastada ning heita kõrvale kõik vana ja enam mitte töötav. Kitsamad olud suunavad inimesi mõtlema, mis on neile tõeliselt tähtis, ning kasvõi olude sunnil rohkem koostööd tegema ja üksteisest hoolima, mis on omaette tugev väärtus.
 
Paljudes töödes toodi suurepärase koostöö näitena välja eelmisel aastal toimunud prügikoristuskampaania „Teeme ära!“, mis näitab seda, et kui tahta, on inimesed valmis ning suutelised ühiselt midagi ka ära tegema. Selle teemaga haakus hoolimine keskkonnast ning loodussäästliku eluviisi väärtustamine. Mitmetes töödes sisaldus ettepanek praegusel majanduslanguse ajal eelistada kodumaist kaupa, mis aitaks siinsetel ettevõtetel ellu jääda ning inimeste töökohti säilitada. Samas oleks pikas perspektiivis mõistlik panustada teadmistepõhisele , innovaatilisele ühiskonnale ja ettevõtlusele ning heaks näiteks toodi mitmetes töödes Skype, mille sarnaste firmade loojatena end tulevikus näha taheti.

Nagu üleeelmise aasta kirjatöödeski, rõhutati seegi kord eesti keele ja kultuuri säilimist ning kaitsmist kui väärtust ja samas nähti ka enda panust sellesse, kui keelt korrektselt kasutada ja kultuuri osas lisaks laulupidudele ka oma esivanemate elu ja tegemiste vastu huvi tunda. Samuti tõdeti omariikluse tähtsust ja vabaduse väärtuslikkust ning ühtlasi ka selle haprust.

Alljärgnevalt mõned väljavõtted noorte kirjutistest:

Majanduskriisist:

Päevast päeva võimendab meedia meie hirme ja aitab meil veelgi muserduda. Näen murekortse täiskasvanute näol, kuulen jutte sellest, kas Eestis ikka on üldse mõtet edasi pingutada.

Rõhutades kogu aeg, et on väga raske, eks siis ole ka. Positiivne mõtlemine ja asjalik suhtumine aitab kindalasti raskustega paremini toime tulla.

/.../ on vaja meenutada ja alati meeles pidada üht mõneti salvavat aforismi. Uppuja päästmine on uppuja enese asi. Antud juhul oleme uppujateks meie ja ainult meie saame midagi muuta. Korrektiive tuleb teha, kuna neid saab alati täiustada, tegematajätmist aga mitte. /.../ et hiljem saaks sõnada: „Facio, guod potui, faciant meliora potentes.“ Tegin, mis suutsin, tehku paremini, kes suudavad.

Sellised kriisid ja langused on head, sest alles jäävad ja realiseeruvad ainult kõige paremad ideed.

Innovaatiline mõtlemine ja panustamine tehnoloogiasse on võti, millega saame lahti keerata uksed, mis avavad meile paremad ajad.

Tuleb meenutada, et igale langusele järgneb tõus, kuid kõik on meie endi kätes. Peame lihtsalt oskama enda võimalusi ära kasutada. Nii mõeldes ja tegutsedes pole head ajad enam kaugel.

Riigile on võimalik kasulik olla ka lihtsalt oma tööd hästi tehes. Kui kõik väiksegi panuse annaks, oleks võimalik muuta paljugi, täpselt nagu valimiste puhulgi.

Poliitikast:

Minu veendumuste kohaselt peab praegu püüdma erimeelsused jätta tagaplaanile ning koos töötama lahenduste nimel, mis olukorda parandaksid ning millest oleks ka tulevikus kasu. /.../ Nii et olgem, palun, mõistlikud, lähtugem otsustes sellest, mis on Eesti riigile parim. /.../ Mina jälgin käimasolevaid protsesse igatahes suure huviga ja panen tehtud järeldused tulevikuks kõrva taha.

Hoolivusest ja üksteisemõistmisest:

Kui üks inimene teab, et oled tema jaoks olemas, siis on maailm juba parem paik.

Ka mina pean olema oma vanematele nõu ja jõuga abiks, leppima tõsiasjaga, et hetkel pole sobiv aeg kaugele reisimiseks või kallihinnaliste kaupade soetamiseks.

Haridusest:

Seega,  vaadates, mida ma saaksin pikemas plaanis ette võtta, mida mina isiklikult ja reaalselt suudaksin läbi viia, et meie ühiskonda abistada, siis oleks tähtsaim töö võimalikult sügavate ja mitmekesiste teadmiste omandamine. Minu jaoks on Eesti siin elavad inimesed, siinne kultuur,  maad, metsad ja veed. Minu panus selle kõige heasse käekäiku on ühelt poolt suur ja  teiselt poolt väike. Olen noor ja minu aeg suurte asjade kordasaatmiseks on ees. Täna sõltub minust minu ümber olevate  inimeste rõõmus meel. Täna loon oma tuleviku vundamenti. Ja tuleviku Eesti vundamenti.

Mina kui harilik gümnasist, saan praeguste teadmiste ja ressursside piires siiski suhteliselt vähe panustada oma riigi hüvanguks. Mida rohkem õpin ning oma vaateid kujundan, et neid seejuures kindlakäeliselt järgida, seda kiiremini jõuab kätte aeg, mil saan rahva jaoks mõndagi paremaks muuta. Eesti vajab tahtejõulisi ja edasipüüdlikke noori, kes suudaksid luua uusi  süsteeme väikese, ent südamelähedase kodumaa õitsenguks.

Isiklikult on mulle väga südamelähedaseks muutunud Nobeli rahupreemia laureaadi Nelson Mandela suhtumine. Mandela on öelnud, et tema jaoks on haridus kõige mõjuvõimsam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks. Teadmistel on jõud ja seepärast ongi minu suurimaks sooviks saada haritud inimeseks, kelle üle võiks uhkust tunda ning kellest oleks kasu riigile ja maailmale laiemalt.

Kas see, kui ma koolis hästi õpin, on ikka piisav? Minule mitte. Mind ei rahulda see, et olen täna vaid õpilane ja minu roll on hästi õppida. Mind painab mõte, mida saan mina teha kogu Eesti heaks? /.../ Kõik algabki suhtumisest. Kui me usume, et me suudame rohkem, siis tõenäoliselt on meil õigus, ja vastupidi: kui inimene arvab, et temast midagi ei sõltu, siis tõenäoliselt ta ei muudagi maailmas midagi. Just sellepärast on tähtis endale kõigepealt tunnistada, mida sa tegelikult tahad.  Kas olla vaid usin koolilaps või kaasa rääkida hoopis laiematel teemadel, aidata muuta maailma kas või pisikeste tegude kaudu.

Tõelistest väärtustest ja koostegemisest:

Minu arvates hoitakse kokku ja toetatakse üksteist kriisiajal rohkem. Kui enne oli esiplaanil majanduslik heaolu, siis nüüd loodetavasti kerkivad esile pereväärtused.

Alustades maailmaparandamist, tuleb alustada ennekõike iseenda paremaks muutmisest.

Olgu selleks  soe naeratus, sõbralik tervitus, naabri abistamine, prügi sorteerimine, tähelepanelikkus liikluses, turvavöö kinnitamine, korralikum suhtumine õppimisesse või puhta eesti keele kõnelemine - need näiliselt tähtsusetud teod annavad kindlustunnet ja lootust. Algust tuleb teha iseendaga, muuta oma mõttemaailma ja innustada selleks oma lähedasi. Üksinda suudame  vähe korda saata, üheskoos ja ühte hoides saavutame  nii mõndagi.

Alustada võiks naeratamisest. Üks idamaine lugu räägib kahest koerast, kes sattusid peegelseintega templisse. Esimene neist nägi sisenedes endale vastu vaatamas  koeri, kes olid talle võõrad. Koerake tõmbus turri ja urises -  samamoodi vastasid talle ka peeglikoerad. Teinegi koer nägi sisenedes enda ees tundmatut koerakarja, kuid liputas saba ja haugatas rõõmsaks tervituseks. Just nii  tegid ka sada templikoera. Nii oli esimene koer leidnud endale sada vaenlast, teine aga sada sõpra. Maailm peegeldab inimesele vastu teda ennast.

Kui inimesed ei mõtleks nii palju sellele, mida nad EI suuda muuta, vaid keskenduksid sellele, mida nad SUUDAVAD ära teha, siis ma usun, et maailm oleks ilusam koht elamiseks. Olen kuulnud mõttetera, et iga liivatera jätab maailma oma jälje. Seega võiksid inimesed, nii täiskasvanud kui lapsed, väikeste tegudega oma ja ka kogu riigi elu oluliselt parandada. Sest palju väikeseid tegusid koos tekitavad suurema muutuse. Nii nagu paljude liivaterade liikumisest tekivad liivatormid pühivad oma teelt lausa mägesid.

Mul on võimalus oodata, et keegi teine asja käsile võtaks. Kuid, mis veel parem, ma saan ise asja ära teha. /.../ Ükskõik, kas ma toimetan suurelt või väikeselt, peaasi, et tegutsen!

Ma saan kindlasti teha ka midagi reaalset ja käegakatsutavat, mis kõigile kasu toob. Veel parem – ma saan seda teha koos oma sõpradega. Sest siis on meie jõud suurem ja koos teha on vahvam.

„Millises Eestis ma tahan elada?“

"See on teie riik, tema tulevik on teie kätes. Ainult teile kuulub privileeg ja samas kohustus otsustada, kuidas me edasi läheme ja millise Eesti me oma lastele pärandame."

(Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ametisseastumise tseremoonial 9. oktoobril 2006)

Kokku laekus konkursile 326 tööd. 115 essee autoriks olid põhikooli õpilased, 86 esseed kirjutati gümnaasiumi õpilaste poolt ning 125 kirjutajat olid täiskasvanud.

Igas kategoorias anti üle kolm nimelist auhinda. Esseede hindamine oli anonüümne. Lõppvooru pääsenud esseid hindas Presidendi Mõttekoda.

Põhikool
I koht - Grete Helena Kütt (Rocca al Mare kool)

II koht - Lauri Kanarbik (Rakke Gümnaasium)

III koht - Marija Gromova (Tartu Annelinna Gümnaasium)

Gümnaasium
I koht - Kadi Soop (Tartu Tamme Gümnaasium)

II koht - Karoliina Raudsepp (Miina Härma Gümnaasium)

III koht - Toomas Aasmäe (Inglise Kolledž)

Täiskasvanud
I koht - Maire Liivamets (Tallinn)

II koht - Artur Taevere (Laagri)

III koht - Maria Jürimäe (Tartu)

Täname kõiki osavõtjaid!

Esseekonkursi korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus
Esseevõistluse toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium
Koostööpartnerid: Vabariigi Presidendi Kantselei, Presidendi Mõttekoda, ajakiri Akadeemia

Esseevõistluse tingimused

Küsimused, mida võiks esseedes käsitleda:

•     Mille üle on eestlastel põhjust olla uhke?
•     Mis teeb meelehärmi Eesti elus?
•     Mida mina saaksin teha, et Eestis oleks parem elada?
•     Mis paneb mind Eestisse jääma/tagasi tulema?
•     Kuidas saavutada, et kõik siin elavad inimesed peaksid Eestit oma koduks?
•     Missuguste maade kogemusest oleks meil õppida?
•     Mida me peaksime oma minevikust õppima?
•     Kuidas vabaneda mineviku painest?
•     Missugune on Eesti saja aasta pärast?

Esseekonkurss on suunatud kõikidele Eesti elanikele.Hinnatakse kolmes eraldi grupis:

•     õpilased (põhikool)
•     õpilased (gümnaasium/kutsekool)
•     täiskasvanud

Esseesid hinnatakse lähtuvalt kolmest kriteeriumist:

1. Arutlusoskus
2. Haarav esitus
3. Originaalsus

Tingimused:

•     Esseed: maht kuni 9000 tähemärki (4 lk 1,5 reavahega)
•     Esseede laekumine: saadetakse elektrooniliselt aadressile eetika@eetika.ee
•     Esseede laekumise tähtaeg: jüripäev, 23. aprill 2007

NB! Esseed tuleb varustada tiitellehega, mis eraldatakse hindamise ajaks esseest. Tiitellehel on kirjas: märksõna, nimi, sugu, vanus, elukoht, haridus, elukutse, kontaktaadress

Auhindamine:

•     Võitjad kutsutakse Vabariigi Presidendi vastuvõtule
•     Parimad töödavaldatakse esseekogumikuna
•     Kõik osalejad saavad Vabariigi presidendi autogrammiga pildi

Paremad esseed ja esseekonkursi tulemused riputatakse üles eetikaveebi.

Noppeid esseevõistluselt

Allolevad viited juhatavad teid tsitaatideni, mis on välja nopitud teistel alustel kui konkursi kriteeriumid. Žürii hindas kõrgelt terviklikke töid, mis võlusid lugejat nii vormi haaravuse kui sisu originaalsusega. Siin ära toodud tsitaadid ei tõsta aga eraldi esile üht või teist tööd ega autorit. Neid noppeid võib lugeda kahel tasandil: kui iseseisvaid, ärgitavaid mõtteteri; või kui märksa sügavamate allhoovuste peegeldusi.

Eetikaveebi huvitas ennekõike see, millisena näevad esseede autorid iseenda ja Eesti Vabariigi suhet. Võistluse pealkirjas esitatud küsimusest kinni hakates: kuidas kavatsevad kirjutajad osaleda selle Eesti rajamises, kus nad tahaksid elada?
 

• esimeseks võimaluseks on
  kiita seda, mis juba olemas
   
• teiseks võimaluseks on
  osutada olulistele puudustele
   
• kolmandaks võimaluseks on
  asuda ise tegutsema

Loomulikult ei tähenda see, et igat esseed võiks liigitada – selgepiiriliselt ja läbivalt – vaid ühe jaotuse alla. Isegi kui töö kese paiknebki ühes kolmest lähenemisest, on ka teised hoiakud mingil kujul pea alati esindatud. Nagu osaluse viiside täpsemast kirjeldusest ilmneb, on selline lähenemiste eristamine lõpuks ju üsnagi tinglik. Kiitus võib üle minna kriitikaks, kriitikas peitubki juba tegutsemine, tegu võib seisneda sõnalises arutluses... Üleminekuid ja sisemisi jaotusi on lõputult.

Mingi pildi selline lahterdamine sellegipoolest visandab. Ühe vaate Eesti kodanikuühiskonnale aastal 2007 – kujul, mille see kodanikuühiskond võttis Presidendi küsimuse ja üleriigilise konkursi konkreetses kontekstis.