Elu lõpp
Suur osa meditsiinieetika aruteludest on alguse saanud surmaga seotud küsimustest. Inimeste suhtumist meditsiinipraktikasse kujundavad kultuuritaustast mõjutatud arusaamad surmast ja haigusest.
Eetiliste otsuste langetamisel püütakse arvesse võtta nii patsientide, nende perekondade kui ka meditsiinipersonali vaateid ja tavasid: milline tähendus omistatakse haigusele, elule ja surmale; kuidas ja kas sellest räägitakse; kuidas kogetakse kannatust ja valu; kuidas on sobiv valu väljendada; kuidas perekonnas otsuseid tehakse; milline on ravijale kohane roll; kuidas hoolitsetakse keha eest pärast surma (kas lubada lahkamist ja organite annetamist); kuidas väljendatakse leina. Surmaküsimuste lahendamisel on oluline võtta seisukoht, millal surm saabub: kas siis, kui seiskuvad südametegevus ja hingamine; kui lakkab kogu ajutegevus; või kui lakkab kõrgem ajutegevus.
Suhtumine surma
Kui traditsioonilistes kultuurides tajutakse surma pigem muutuse kui lõpuna ning surmale/surnutele mõtlemine ja sellega seotud kommete täitmine on igapäevaelu loomulik osa, siis läänelikus kultuuris on valdav suhtumine surma eitav. Surma tunnustatakse kui bioloogilist fakti ja eksistentsi lõppu, kuid ei püüta seda mõtestada. Pigem püütakse surma üle valitseda, seda oma kontrollile allutada või edasi lükata. Ilmalikustuv maailmavaade tõstab aukohale vaba inimese ja tema autonoomia ning arutelud keskenduvad defineerimisele ja moraaliprobleemidele.
Elu lõpu temaatika puhul on sagedamini käsitletavad meditsiinieetika valdkonnad surijapõetus, enesetapp ja eutanaasia.
Surijapõetus
Surijapõetuse aluseks on kujutlus heast suremisest. Sellega seotud soovid võivad olla erinevad, kuid enamjaolt ollakse nõus, et hea on surra kodus lähedaste keskel, valudeta ja pärast seda, kui isiklikud asjad on korda aetud. Surijate eest hoolitsemisel vajavad tähelepanu ka laiemalt meditsiinieetikat puudutavad küsimused nagu tõeütlemine ja konfidentsiaalsus, patsiendi autonoomia, tehnoloogiate kasutamine.
Nendele lisanduvad otsuse tegemine patsiendi eest, kes ei suuda otsustada või oma tahet väljendada, haige omaste eest hoolitsemine ja eutanaasiaga seotud probleemid. Eelkõige on surijapõetuse eesmärk tagada terminaalselt haigele tema enda seisukohast võimalikult hea elukvaliteet. Patsiendid võivad olla erinevalt valmis tunnistama surma ligiolu, väljendama oma tundeid ning valima tasakaalu valu vaigistamise ja teadvusel oleku vahel.
Enesetapp
Enda elu lõpetamise lubatavaks põhjuseks on erinevates kultuurides peetud au ja põhimõtete või lähedaste kaitsmist, võimetust täisväärtusliku kogukonnaliikmena jätkata, sõjaväelase kohusetäitmist, soovi ühineda kõiksusega ning rituaalseid põhjuseid nagu lein.
Üldjuhul taunitakse emotsionaalsetel põhjustel, näiteks depressiooni, õnnetu armastuse või eluraskuste tõttu sooritatud enesetappu. Kristlus, mis on lääne kultuuri enim mõjutanud, suhtub enesetappu selgelt eitavalt (vt ka religioon ja eetika).
Eluea pikenemise ja levinumate surmapõhjuste muutumise tõttu on päevakorda kerkinud küsimus enesetapu lubatavusest vanaduse vaevuste, valu ja kannatuste lõpetamiseks. Meedia levik toob kaasa väljendusvabaduse probleemi: kuidas tuleks suhtuda enesetapu propageerimisse ja õpetamisse.
Tänapäevases meditsiinieetikas küsitakse endiselt, kas enesetapp on inimese õigus või tuleks sekkuda ja püüda seda ära hoida (nagu haigust) ning kui kaugele võib sekkumisega minna. Sekkumise pooldajad rõhutavad, et kuna (ilmalikus kontekstis) ei ole teada, mis saab pärast surma, siis ei saa enesetappu pidada teadlikuks valikuks.
Lisaks ootab piiritlemist, millist tegevust enesetapuks lugeda: kas üksnes tahtlikku tegevust, mille peaeesmärk on elu lõpetada, või ka piiripealseid juhtumeid nagu enese hooletusse jätmine, elu pikendavast ravist keeldumine, hulljulge või ennasthävitav käitumine jm. Erinevalt enesetapust on eneseohverdusel või märterlusel positiivne kõrvaltähendus ja seda võiks nimetada nn altruistlikuks enesetapuks. Märterluse tuntuimad ajendid tänapäeval on poliitiline protest ja sõjapidamine (vt terrorism).
Eutanaasia
Eraldi küsimus on, mil määral on lubatav inimest tema elu lõpetamisel aidata. Kaasaaitamises saab eristada erineva välise osalusega tasemeid: kaudne eutanaasia – valu vaigistamine ka juhul, kui see võib surma saabumist kiirendada; surra laskmine ehk passiivne eutanaasia – elu pikendavate abinõude rakendamata jätmine või lõpetamine; abistatud enesetapp - patsiendile elu lõpetamiseks info ja/või vahendite andmine; aktiivne eutanaasia – patsiendi (enamasti paranemislootuseta haige) tahtlik ja aktiivne valutu surmamine (mis võib toimuda patsiendi nõusolekuga või ilma). Patsient valib selliste elu lõpetamise viiside kasuks kõige sagedamini seetõttu, et ei taheta olla lähedastele koormaks ning soovitakse vabaneda kannatustest ja sõltumisseisundist.
Eutanaasia ja/või abistatud enesetapu legaliseerimise pooldajad arvavad, et indiviidil on õigus oma suremise protsessi võimalikult palju kontrollida. Samuti põhjendatakse legaliseerimise vajadust halastuse, mittekahjustamise ja kannatuste lõpetamisega. Vastased leiavad üldjuhul, et tapmine on igal juhul moraalselt vale ning et legaliseerimine looks võimaluse, kus surmama hakataks eelarvamuste, ahnuse, ihnsuse, kannatamatuse või frustratsiooni tõttu. Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise.
Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest?
Lisaks
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu
SA TÜ Kliinikumi eetikakomitee
Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
Millist elu elada?
Filmisoovitus
Film „Sisemeri“. Hispaania filmitegija Alejandro Ameńabari film kujutab maaliliselt Ramón Sampedro võitlust õiguse eest otsustamaks ise oma elu ja surma üle. Vigastuse tõttu jääb Sampedro kaelast allapoole halvatuks. Ta küll lepib oma õnnetusega, kuid samas saab talle selgeks, et ta ei taha enam elada elu, milles ta ise vaevalt osaliseks on. Ta ei suuda taluda ainult vaimset elu ja armastust ning tunded advokaat Julia vastu on talle suureks piinaks. Igatsedes kujutleb ta end sageli unistuslikku maailma, kuid julm reaalsus naaseb alati.
Eutanaasia on õrn ja emotsionaalne teema, kuid Alejandro Ameńabar suudab seda väga delikaatselt kirjeldada. Film pälviseelmisel Veneetsia festivalil kolm auhinda, sh ka žürii eripreemia ning võitis 14 kategoorias Hispaania Filmiakadeemia Goya filmiauhindade jagamisel.
Vaata veel näitejuhtumeid:
08.02.2010 Postimehe online-väitlus: eutanaasia tuleb Eestis seadustada
04.02.2010 Hendrik Vosman. Menukirjanik algatas brittide seas eutanaasiadebati (Postimees)
06.11.2009 Merike Tamm. Mardna pooldab inimese õigust taotleda eutanaasiat (Postimees)
17.09.2009 Kadri Simm: Õnnelik surm? (EPL)
27.02.2009 Avo-Rein Tereping: kivikesed põrgutee sillutisel (Postimees)
02.02.2009 Eluana saatus lõhestab Itaalia riiki ja rahvast (EPL) ja 11.02.2009 Itaalia vaeb koomapatsiendi surma (Postimees)
03.11.2008 Jaapanis suletakse enesetappude hirmus internetilehekülgi (Postimees)
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi 10. aastapäeva artiklite kogumik „Suitsiidi-uuringud“ = Suicide studies: Estonian-Swedish Suicidology Institute 10th anniversary collected papers. Toim. Airi Värnik. Tallinn: Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut, 2003
Enesetappude ennetamine: abiks esmatasandi tervishoiutöötajatele: MTO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Toimetanud ja kohandanud Airi Värnik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001
Enesetappude ennetamine: abiks õpetajatele ja muule koolipersonalile. Juhendmaterjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Tõlkinud ja täiendanud Merike Sisask. Tallinn: Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut, 2004
Enesetappude ennetamine: abiks vanglaametnikele. Juhendmaterjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Tõlkinud ja täiendanud Riina Soom. Tallinn: Eesti - Rootsi Suitsidoloogia Instituut, 2004
Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias. Soovituslik materjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Tõlkinud ja täiendanud Merike Sisask. Tallinn: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2005
Enesetappude ennetamine: suitsiidiohvri leinajatele eneseabigruppide algatamiseks. Juhendmaterjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Tõlkinud ja täiendanud Karmel Saveljev. Tallinn: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2005
Enesetappude ennetamine: ennetusmeetmed töökohal. Juhendmaterjal: WHO väljaande Eestile kohandatud tõlge. Tõlkinud Margit Riit. Tallinn: World Health Organization, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2006
Enesetappude ennetamine: abiks nõustajatele. Juhendmaterjal: WHO väljaande Eestile kohandatud tõlge. Tõlkinud Margit Riit. Tallinn: World Health Organization, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2006
Minois, G. Suitsiidi ajalugu: vabasurm õhtumaa ühiskonnas. Tõlkinud Hillar Tali. Tallinn: Olion, 2004
Moor, A. Dialoog surmaga – seosed uskumuste, suhtumiste ja moraali vahel. Tallinn: Elmatar, 2003
Saat, M. Surija üksildusest: esseed. Tallinn: Tuum, 2004
Wyatt, J. Elu alguse ja lõpu dilemmasid. Tõlkinud Ragne Kepler. Eesti Kristlike Arstide Ühing, 2012
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Arold, A. Mõtteid inimese elust ja arsti rollist selle hoidmisel. Eesti Arst, 1999, nr 3, lk 278–279
Ellamaa, A.; Liiv, A.; Mäeltsemees, H.; Saarma, J.; Suurorg, L. Kommentaarid. Eesti Arst, 1999, nr 1, lk 7–12
Kaasik, A.-E. Ravitavuse probleemid – kas eetikaprobleem? Eesti Arst, 2003, nr 1, lk 51–58
Kaldre, J. Hollandi arstide hulgas tehti eutanaasiauuring. Meditsiiniuudised, 2005, 16. august, lk 14
Lobotkin, .; Suija, H.; Fedossov, V. Eesti arstide suhtumine eutanaasiasse. Eesti Arst, 1999, nr 1, lk 3–6
Nilgo, H. Veelkord eutanaasiast. Eesti Arst, 1999, nr 3, lk 279
Nukke, M; Priimägi, L. Enesetapp ja kultuur. Tervis, 1999, nr 4, lk 17
Simson, A. Eutanaasia legaliseerimise võimalikkusest Austraalia ja Ameerika Ühendriikide näitel. Juridica, 1999, nr 7, lk 342–347
Simm, Kadri. Õnnelik surm? Eesti Päevaleht, 17.09.2009
Simm, K. Bioeetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Soosaar, A. Eutanaasiast. Lege Artis 2005, nr 3, lk 35–37
Sootak, J. Sünd ja surm kui kokkulepe. Eesti Päevaleht, 13.07.2005
Sootak, J. Surm kui kokkulepe: surma mõiste õiguslikke ja eetilisi probleeme. Akadeemia, 1996, nr 9, lk 1814–1839
Sootak, J. Eutanaasia õigusprobleeme. Juridica, 1995, nr 8, lk 334–336
Stellamor, K. Eutanaasia arstieetika ja õiguse vaatenurgast. – Akadeemia, 1995, nr 11
Värnik, A. Enesetapp – rahvuslik häda? Kodutohter, 2000, nr 1, lk 24–28
Värnik, A. Suitsiid kui sotsiaalne nähtus Eesti ja Hiina näitel. Eesti arstide päevad 2004, lk 20–21
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Hälvin, K. Eutanaasia teistes riikides ja homses Eestis. Magistritöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2012
Issak, A. Eutanaasia õiguslikud probleemid ja eristamine abist enesetapul. Tartu Ülikool, 1997
Kruusel, K. Aktiivse vabatahtliku eutanaasia legaliseerimise võimalikkus Eesti Vabariigis. Magistritöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2010
Kõlves, K. Sotsiaalne integratsioon ja elusündmused suitsiidiprotsessis. Magistritöö. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, 2001
Kõlves, K. Estonians' and Russian minority's suicides and suicide risk factors: studies on aggregate and individual level. Doktoritöö. Tartu Ülikool, 2006
Müür, P. Suitsiidide ajaloolise käsitluse mõningaid aspekte ning eutanaasia kui ühiskonna poolt aktsepteeritav parandamatute haigete võimalus loobuda klassikalistest enesetapu meetoditest. Tartu Ülikool, 1997
Niklus, S. Eutanaasia: eetilised ja kriminaalõiguslikud aspektid. Tartu Ülikool, 1997
Palo, E. Suicide among external causes of death in the Baltic States 1970-2004. Magistritöö. Tartu Ülikooli arstiteaduskond, 2006
Saar, M. Patsiendi õigused eutanaasias. Tartu Ülikool, 1997
Simson, A. Aktiivse eutanaasia moraalsusest ning legaliseerimise võimalikkusest. Tartu Ülikool, 1999
Sisask, M. Suitsidaalsus ühiskonnas ning suitsiidikatse sotsiaal-demograafilised, meditsiinilised ja psüühilised mõjurid. Magistritöö. Tartu Ülikool, tervishoiu instituut, 2005
Vaikmaa, G. Kriminaalvastutus tahtlike tapmiste eest. Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2004
VÕÕRKEELSED RAAMATUD JA ARTIKLID KOGUMIKEST
Raamatud
Athanassoulis, N. Philosophical Reflections on Medical Ethics. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005
Bachmaier, H. Sterbeethik - Freiheit zum Tode? Tertianum ZfP, 2001
Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007
Battin, M. Least worst death. Essays in bioethics on the end of life. Oxford: Oxford University Press, 1994
Battin, M. P. Ethical Issues in Suicide. Englewood Cliffs, NJ: Prentice Hall, 1995
Battin, M. P. The Least Worst Death: Essays in Bioethics on the End of Life. Oxford University Press, 1994
Battin, M. P.; Francis, L. P.; Landesman, B. M. (eds). Death, Dying and the Ending of Life. Ashgate, 2007
Benzenhöfer, U. Der gute Tod? Euthanasie und Sterbehilfe in Geschichte und Gegenwart. München: Beck, 1999
Bergmann, A. Der entseelte Patient. Die moderne Medizin und der Tod. Aufbau-Verlag, 2004
Biggar, N. Aiming To Kill: The Ethics Of Suicide And Euthanasia. Pilgrim Press, 2004
Birnbacher, D.; Dahl, E. (eds). Giving Death a Helping Hand: Physician-assisted suicide and public policy. An international perspective. Springer, 2008
Blank, R. H.; Merrick, J. C. End-of-Life Decision Making. A Cross-National Study. Cambridge, Mass: The MIT Press, 2005
Boetzkes, E.; Waluchow, W. J. (eds). Readings in Health Care Ethics. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2000
Boulanger, J.-C. L'euthanasie: reflexions ethiques. Montrouge: John Libbey Eurotext, 2002
Bradley, B. Well-being and Death. Oxford University Press, 2009
British Medical Association. The Ethics of Caring for Older People. BMJ Books, 2009
Brock, D. W. Life and Death: Philosophical Essays in Biomedical Ethics. Cambridge: Cambridge University Press, 1993
Brody, B. A. (ed). Suicide and Euthanasia: Historical and Contemporary Themes. Dordrecht, Kluwer, 1989
Buchanan, A. E.; Brock, D. W. Deciding for Others. The Ethics of Surrogate Decision Making. New York: Cambridge University Press, 1989
Decher, F. Die Signatur der Freiheit. Ethik des Selbstmords in der abendländischen Philosophie. Zu Klampen, 1999
Durkheim, E. Suicide: a study in sociology. Translated by John A. Spaulding and George Simpson. New York: Free Press, 1966
Dworkin, G.; Frey, R. G.; Bok, S. Euthanasia and Physician-Assisted Suicide. Cambridge: Cambridge University Press, 1998
Dworkin, R. Life’s Dominion: An Argument about Abortion, Euthanasia and Individual Freedom. New York: Knopf, 1993
Dyck, A. J. Life's Worth: The Case Against Assisted Suicide. Wm. B. Eerdmans Publishing Company, 2002
Fairbain, G. J. Contemplating Suicide. The Language and Ethics of Self Harm. London: Routledge, 1995
Fins, J. J. A Palliative Ethic of Care: Clinical Wisdom at Life's End. Jones and Bartlett Publishers, 2005
French, P. A.; Wettstein, H. K. (eds). Life and death: metaphysics and ethics. Malden; Oxford: Blackwell, 2000
Glover, J. Causing Death and Saving Lives. New York: Penguin, 1977
Goffi, J.-Y. Penser l'euthanasie. Paris: Presser Universitaires de France, 2004
Have, H. ten. The Ethics of Palliative Care: European Perspectives. Open University Press, 2002
Häyry, M.; Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Árnason, G. (eds). Arguments and Analysis in Bioethics. Amsterdam; New York: Rodopi, 2009
Keown, J. (ed). Euthanasia examined. Ethical, legal and clinical perspectives. Cambridge: Cambridge University Press, 1997
Keown, J. Euthanasia, Ethics and Public Policy. An Argument Against Legalisation. Cambridge University Press, 2002
Kuhse, H. The Sancity-of-Life Doctrine in Medicine: A Critique. Oxford: Oxford University Press, 1987
Kuhse, H. (ed). Unsanctifying Human Life: Essays on Ethics by Peter Singer. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2001
Lee, R.; Morgan, D. (ed). Death Rites. Law and ethics at the end of life. London, New York: Routledge, 1994
Lock, M. Twice Dead: Organ Transplants and the Reinvention of Death. University of California Press, 2001
Macnair, R. M.; Zunes, S. (eds). Consistently opposing killing: from abortion to assisted suicide, the death penalty, and war. Westport, London: Praeger, 2008.
Mappes, T. A.; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
McKhann, C. F. A time to die: the place for physician assistance. New Haven, London: Yale University Press, 1999
Paterson, C. Assisted Suicide and Euthanasia: A Natural Law Ethics Approach. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2008
Pohlmeier, H. et al. Selbstmordverhütung: Zur Ethik von Selbstbestimmung und Fremdbestimmung. Ruhr-Universität Bochum. Zentrum f. Med. Ethik, 1994
Pojman, L. P. Life and Death: A Reader in Moral Problems. Wadsworth Publishing, 1999
Rachels, J. The End of Life: Euthanasia and Morality. Oxford: Oxford University Press, 1986
Radio Bible Class staff authors; edited by David C. Egner. Morals for mortals: Biblical reflections for making right choices: abortion, capital punishment, homosexuality, worldliness, suicide/euthanasia, and more... Grand Rapids: Radio Bible Class, 1979
Randall, F.; Downie, R. S. Palliative Care Ethics: A Companion for All Specialities. Oxford University Press, 1999
Ravitsky, V.; Fiester, A.; Caplan, A. L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009
Reuter, C. My life is a weapon: a modern history of suicide bombing. Princeton; Oxford: Princeton University Press, 2004
Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Rosenfeld, B. Assisted Suicide and the Right to Die: The Interface of Social Science, Public Policy, and Medical Ethics. American Psychological Association, 2004
Seward, J. Hara-kiri: Japanese ritual suicide. Rutland; Tokyo: Tuttle, 1968
Shannon, T. A. (ed). Death and Dying: A Reader. Rowman & Littlefield Publishers, 2004
Singer, P. Rethinking life & death: the collapse of our traditional ethics. New York: St. Martin's Griffin, 1996
Smith, W. J. The Culture of Death: The Assault on Medical Ethics in America. Encounter Books, 2002
Snyder, L. E. Assisted Suicide: Finding Common Ground. Indiana University Press, 2001
Spiro, H. M. et al. (eds). Facing death: where culture, religion, and medicine meet. New Haven; London: Yale University Press, 1996
Steinbock, B.; Norcross, A. (eds). Killing and Letting Die. 2nd ed. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1994
Teays, W.; Purdy, L. M. (eds). Bioethics, justice, and health care. Belmont; London: Wadsworth/Thomson Learning, 2001
Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds). Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009
Thielicke, H. Wer darf sterben? Grenzfragen der moderner Medizin. Freiburg: Herder, 1979
Virt, G. Leben bis zum Ende. Zur Ethik des Sterbens und des Todes. Tyrolia Verlaganstalt, 2002
Watson, M.; Lucas; C.; Hoy, A.; Back, I. Oxford Handbook of Palliative Care. Oxford University Press, 2005
Watt, H. Life and Death in Healthcare Ethics. A short introduction. London: Routledge, 2000
Webb, M. The good death: the new American search to reshape the end of life. New York: Bantham Books, 1999
Williams, G. Intention and Causation in Medical Non-Killing: The Impact of Criminal Law Concepts on Euthanasia and Assisted Suicide. Routledge, 2007
Wils, J.-P. Sterben. Zur Ethik der Euthanasie. Schöningh, 2000
Wittwer, H. Selbsttötung als philosophisches Problem. Mentis-Verlag, 2003
Worthington, R. (ed). Ethics and Palliative Care: A Case-Based Manual. Oxford; Seattle: Radcliffe Publishing, 2005
Young, E. W. D. Alpha & Omega: ethics at the frontiers of life and death. Reading: Addison-Wesley Pub. Co., 1989
Artiklid
Glover, J. The Sancity of Life. Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 193–202
Rachels, J. Active and Passive Euthanasia. Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 227–230
Callahan, D. When self-determination runs amok. Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 327–331
Nesbitt, W. Is Killing Worse Than Letting Die? Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 231–235
Shaw, D. Cryoethics: Seeking Life After Death. Bioethics, Vol 23:9, November, 2009
Singer, P. Is the Sancity of Life Ethic Terminally Ill? Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 292–304
Hardwig, J. Is there a duty to die? Kuhse, H.; Singer, P. (eds). Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell 1999, pp 339–348
AJAKIRJAD
Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics
Journal of Medicine and Philosophy
Kennedy Institute of Ethics Journal
Medicine, Health Care and Philosophy
Theoretical Medicine and Bioethics
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Euroopa evangeelsed kirikud võtavad sõna suremisabi teemal (Kirik ja Teoloogia, 2012)
Õendushoolduse osutamise nõuded 2007 (sh hospiitsfilosoofia põhimõtted)
Markkula Center for Applied Ethics: End-of-Life Ethics
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Death, the Definition of Death, Suicide, Voluntary Euthanasia
When Death is Sought: Assisted Suicide and Euthanasia in the Medical Context. New York State Department of Health, Task Force on Life and the Law, 2001
The Guardian, Ethics: Eetikauudised maailmast
Kaheksanda Mai Liikumine (blogi): Õigus surmale
The Donation of Human Organs: Stanford Encyclopedia of Philosophy
