Hea uus maailm
Kiiresti arenev biotehnoloogia pakub mitmeid võimalusi, kuidas meie harjumuspärasest elukeskkonnast võiks saada hoopis teistsugune paik. Käesolevas alapeatükis käsitletakse küsimusi, mille on endaga kaasa toonud ideed, mis propageerivad maailma muutmist.
Tüvirakud ja kloonimine
Kloonimise kui meetodi eripära seisneb tema uudses tehnoloogias: somaatilise raku tuuma transplantatsioon (SCNT). Protseduuri käigus viiakse mitteaktiivse või eemaldatud tuumaga munarakku somaatilise raku tuum. Selle eesmärgiks on saada doonoriga identse geneetilise materjaliga isendeid.
Kloonimise eetilistest aspektidest kõneldes tuleb vahet teha, kas räägitakse (a) järglaste saamisest ehk reproduktiivsest kloonimisest või (b) kloonimisest biomeditsiiniliseks uurimistööks. Viimane tähendab embrüote kloonimist SCNT meetodil, nende eraldamist üksikuteks rakkudeks blastotsüsti faasis ning tüvirakkude isoleerimist. Embrüonaalsetel tüvirakkudel on võime areneda mis tahes liiki koeks, seetõttu on võetud kasutusele mõiste „terapeutiline kloonimine“.
Reproduktiivse kloonimise poolt räägivad järgmised argumendid: õigus reproduktiivsele vabadusele, viljatuse probleemi lahendamine, raskete pärilike haiguste vältimine, vajalike kudede ja organite tagamine. Vastuargumendid on näiteks: õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikule, kloonitul tekkiv psühholoogiline stress, liiga suured riskid kloonitavale, inimelu väärtuse vähendamine, meditsiinivaldkonna ressursside ebaotstarbekas kasutamine, kloonimine pelgalt kommertslikel või ekspluateeritavatel eesmärkidel ning oht genofondile.
Terapeutilise kloonimise pooldajad lähtuvad eeldusest, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. Selle vastased on seisukohal, et ühegi kõrgema hüve nimel pole inimelu ekspluateerimine ja hävitamine õigustatud.
Nii tuleb tõdeda, et reproduktiivse kloonimise puhul seisneb peamine moraalne probleem autonoomse reproduktsiooni lubamises/mittelubamises, terapeutilise kloonimise puhul on selleks küsimus embrüo moraalsest staatusest ja inimväärikusest.
Eugeenika
Eugeenika mõiste võttis 1883. aastal kasutusele inglise teadlane Francis Galton. Kreeka keelest pärit termin, mis tähendab sünnilt head ja õiglast, tähistab teadust, mis peaks tegelema inimkonna paremaks muutmisega, eelistades sobivamaid inimesi vähem väärtuslike ees. Selle järgi on inimkonda võimalik paremaks muuta kahel teineteist täiendaval viisil: häid tunnusjooni paljundades ning soovimatuid hävitades. Niisiis saab rääkida positiivsest eugeenikast, mille eesmärk on soodustada ühiskondlikult heaks kiidetud tunnusjoontega inimeste paljunemist, ning negatiivsest eugeenikast, mille eesmärk on kindlustada, et sobimatud inimesed paljuneksid vähe või ei paljuneks üldse. Heade geenidega inimesi pidavat olema lihtne ära tunda nende intelligentsi ja hea iseloomu järgi, halbade geenidega inimeste leidmiseks hakati koostama ja uurima sugupuid.
Galtoni mõtteid mõjutas tugevasti Darwini teooria, mille kohaselt liigid arenevad tänu looduslikule valikule – ellu jäävad vaid tugevad ning liik tervikuna muutub paremaks. Galtoni idee kohaselt peaks inimkond valitsema eugeenika abil oma arengut ning mõjutama seda sobivas suunas. Kuid eugeenikat hakkasid mõjutama mitmed sotsiaalsed eelarvamused. Väideti, et eugeenika ja sugupuude uurimise abil on võimalik kindlaks teha, et nii kalduvused kuritegevuseks ja prostitutsiooniks kui ka vaimne puudulikkus tulenevad halbadest geenidest. Sotsiaalselt kiiduväärt geenid seostati Põhja-Euroopast pärit inimestega, lõuna ja ida poolt pärit inimeste geene peeti kehvemateks.
Praktikas tehti positiivse eugeenika jaoks väga vähe. Negatiivse eugeenika huvides nõuti, et sotsiaalselt sobimatud inimesed ei tohiks üldse järglasi saada, seetõttu soovitati steriliseerimist (mida mitmel pool ka sunniviisiliselt läbi viidi). „Kehvade geenidega“ inimeste eemal hoidmiseks võeti vastu immigratsiooni tõkestavaid seadusi (nt USA Immigration Act 1924).
Samal ajal leidus mitmeid teadlasi, kes eugeenikat kritiseerisid ning väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem puudulikust sotsiaalsest keskkonnast (vaesus, kirjaoskamatus) kui halbadest geenidest ning et rassilised ja etnilised erinevused on kultuurilised, mitte bioloogilised. Õigupoolest oligi eugeenika 1930. aastateks enamikus riikides sotsiaalselt ja poliitiliselt olulise positsiooni kaotanud. Erandiks oli Saksamaa, kus eugeenika kõrgperiood oli just natsirežiimi ajal. Sajad tuhanded inimesed steriliseeriti ning isegi teadlased ei hakanud vastu aktsioonidele, mille käigus saadeti gaasikambrisse miljonid geneetiliselt sobimatud inimesed. Rassihügieeni tagamine oli ülioluline eesmärk. Pärast Teist maailmasõda ja holokausti muutus eugeenika kuvand täielikult. Sellest sai halva kuulsusega mõiste, mida eriti kasutada ei tahetud.
Sellegipoolest avaldavad eugeenikute ideed mõju ka tänapäeval. Tuleb ette positiivse eugeenika juhtumeid, kus toetatakse mõtet, et teatud omadustega inimesed peaksid rohkem lapsi saama, näiteks spermadoonoritena eelistatakse teatud omadustega mehi. Negatiivse eugeenika näiteks sobib geneetiline skriinimine, mis on välja kasvanud üldistest tervisliku olukorra uuringutest. Selle käigus uuritakse looteid, et teada saada, millised haigused võivad olla päritud. Uued tehnoloogiad võimaldavad teada saada, milline loode on terve ning millisel esineb puudusi. Hoides ära väärarenguga laste sünni, tegeletakse geenifondi puhastamisega, mis on võrreldav rassihügieeniga. Siit kasvab välja oluline küsimus: kellel on õigus otsustada, millisel lootel on õigus elule. Selles küsimuses liitub eugeenika-alane arutelu üldise elu lõppu ja algust käsitleva probleemistikuga. Kuna biotehnoloogia arengut ei saa täpselt ette ennustada, pole ka selge, milliseid puudusi tohiks üldse puueteks nimetada. Kui suur normist kõrvale kaldumine on piisavalt tõsine, et mõjutada tulevikus inimese elukvaliteeti? On mõistetav, et igaüks igatseb terveid lapsi, kuid mida tähendab õigupoolest mõiste „terve“? Kuigi sageli peetakse näiteks abordi ja laste sünnitamisega seotud küsimusi absoluutselt isiklikeks, võib siiski väita, et inimese otsuseid mõjutab sotsiaalne muster, nt ühiskonnas kiiduväärseks peetavad väärtused. Seepärast ei saa eugeenikast rääkides minna mööda väärtusküsimustest.
Parendamine ja disainerbeebid
Oluline geenieetika teema on geeniteraapia. See on raviviis, mis kujutab endast vajaliku geeni siirdamist organismi struktuuri, et kõrvaldada või leevendada haigussümptomite avaldumist. Eetikud küsivad, millistel tingimustel võiks geeniteraapia olla lubatud. Kui tehniliselt on võimalik somaatiline (patsiendi ravimiseks siirdatakse geneetilise puudega patsiendi keharakkudesse geene) ja sugurakkude teraapia (geenid siirdatakse patsiendi sugurakkudesse või sügooti, et muuta tema järglaste genotüüpi), siis kas eetilisest vaatenurgast võiksid või peaksid need mõlemad olema lubatud? Milliseid argumente on võimalik tuua ühe või teise variandi kasuks? Kus lõpeb inimese (pärilike omaduste) ravi ja kus algab parendamine ehk inimesele iseloomulike tunnuste paremaks muutmine?
Inimese parendamise teemadel peab kõigepealt küsima, mida üldse parendamiseks pidada, kuidas ravil ja inimlike omaduste paremaks muutmisel vahet teha. Teisisõnu, mis on hädavajalik ning kust jookseb vajatavuse piir.
Loomulikult võib esitatud küsimustele vastata mitmel moel. Üheks võimaluseks on eeldada, et ravi on mõeldud haiguste ja puudujääkide leevendamiseks, parendamine aga tervislike ja toimivate süsteemide tõhustamiseks. Kui haigust ei saa diagnoosida, on järelikult tegemist parendamisega. Meditsiiniline sekkumine on traditsiooniliselt õigustatud vaid haiguste puhul. Sellist argumenti kasutatakse vahel ka ilukirurgia õigustamiseks – ilukirurgid väidavad, et nad ei rahulda mitte patsiendi kapriise, tulles vastu kliendi esteetilistele maitse-eelistustele, vaid ravivad diagnoositud psühholoogilisi probleeme. Teise lähenemisviisi järgi püütakse legitiimsed meditsiiniteenused eristada luksusteenustest, mis tähendab, et lubatud on kõik, mis on tehtud selleks, et inimene saaks elada normaalset elu vastavalt oma vanusele, soole, andekusele ja oskustele, ülejäänu on luksus, mida moraalselt põhjendada pole võimalik. Kolmas lähenemisviis väidab, et kõik sõltub meediku ja patsiendi kokkuleppest – kui meediku tegevus aitab edendada head elu, on see lubatud. See lähenemine on tihedalt seotud patsiendi arusaamadega sellest, milline on hea elu, mida meditsiiniline sekkumine peab aitama edendada.
Kui me suudaksime ka otsustada, milline väljatoodud lähenemine on kõige sobivam, ei oleks kõik parendamisega seotud eetilised küsimused veel sugugi ammendatud. Parendamist võib vaadelda kui sotsiaalse petmise vormi, mis on seotud ausa mängu mõistega.
See, et inimese omadusi on võimalik meditsiinilisel teel parendada, muudab mitmed enese arendamisega seotud tegevused, mida ühiskonnas praegu veel kiiduväärseks peetakse, vähem väärtuslikuks. Tähtis pole ainult tulemus, vaid ka protsess. Kui nirvaanasse oleks võimalik jõuda operatsiooni abil, kas selle mõte ei läheks siis kaotsi?
Kuid sotsiaalses elus ei mängi rolli üksnes need oskused, mida on võimalik vaeva nähes arendada. Inimese sotsiaalse staatuse kujunemisel võib sageli olla oma osa ka näiteks nahavärvil või kehakujul. Siinkohal on oluline taaskord välja tuua seos väärtusküsimustega. Kas muutuma peab üksikisik, võttes omaks ühiskonnas käibivad väärtused, või terve ühiskond, st väärtused? Milliseid väärtusi edendab disainerbeebide ehk soovi järgi kujundatud laste sündimine?
Niisiis tuleks parendamise eetilisust vaagides arvesse võtta inimese arenguga seonduvaid küsimusi, et mitte mööda vaadata mitmetest eetilistest probleemidest, millega ravi ja parendamist eristades ei arvestata.
Lisaks
Millal võiks lubada reproduktiivset kloonimist?
- Paar, kus mees on viljatu. Paar soovib endale last, kes oleks mõlema partneriga geneetiliselt suguluses. Nad ei otsusta doonori kasuks, vaid eelistavad mehe kloonimist, teades, et temalt saadaks 46 kromosoomi ning mitokondriline DNA pärineks munaraku loovutanud naiselt. Kuigi sellisel juhul oleksid mehe geenid enamuses, tunneksid siiski mõlemad vanemad, et on lapse geenidesse panustanud.
- Paar, kus kumbki partneritest ei oma elujõulisi sugurakke, kuigi naine võiks rasestuda. Lapse saamiseks on võimalus kasutada doonorilt saadud embrüot või munarakku, mis on emmast-kummast partnerist kloonitud. Ka see paar selgitab, et soovib last, kes oleks geneetiliselt ühe partneriga sugulane. Naine jääks sellisel juhul rahule teadmisega, et selles protsessis ei osaleks mitte ainult tema emakas, ka lapse toitumine enne ja pärast sündi toimuks tema kaudu.
- Üksinda elav naine soovib endale last. Ta eelistab, et kasutataks ainult tema enda DNA-d, selle asemel et võtta 50% kelleltki võõralt.
- Paar abiellus, kui mõlemad olid veidi üle neljakümne. Hoolimata mõningatest probleemidest said naid lõpuks tütre. Kui laps oli kahene, sattus kogu perekond autoõnnetusse, kus mees suri kohe, laps järgmisel päeval haiglas ning naine sai raskelt vigastada. Naine soovib, et arstid hoiaksid alles mõned tütre rakud, et tal oleks ühel päeval võimalik kloonimise teel taas emaks saada ning seeläbi tunda geneetilist seost oma kadunud mehe ja lapsega.
Küsimused:
- Millistel eeltoodud juhtudel võiks teie arvates üldse kõne alla tulla reproduktiivse kloonimise lubamine? Miks?
- Millistel eeltoodud juhtumitel peaks aga reproduktiivne kloonimine kindlasti keelatud olema? Miks?
- Missuguseid konfliktseid väärtusi saab eeltoodud näitejuhtumite puhul välja tuua? Kuidas soovitaksite neid väärtuskonflikte lahendada? Milline võiks olla kõrgeim väärtus? Miks?
Allikad:
Davis, D. S. Genetic Dilemmas. Reproductive technology, parental choices and childern’s futures. New York: Routledge, 2001, lk 107
Harris, J. Clones, genes and human rights. – J. Burley (ed.) The genetic revolution and human rights. Oxford: Oxford University Press 1999, lk 86–87
Kas kurtuse geeniga embrüol on õigus elule?
Kurtidest abielupaar soovib saada teise lapse. Nad tahavad, et laps oleks kurt nagu nad ise ja nende esimene lapski. Kuna naine on üle neljakümne aasta vana, võib ta rasestumiseks vajada kunstlikku viljastamist. Kunstlik viljastamine toimuks väljaspool emakat ning see annab arstidele võimaluse embrüot enne emakasse siirdamist diagnoosida. Kurtuse geeniga embrüoid pole aga lubatud kunstlikuks viljastamiseks kasutada, seega poleks abielupaaril sel viisil kurti last võimalik saada. Paar üritab endiselt last saada loomulikul moel. Nad oleksid õnnelikud ka siis, kui nende teine laps on kuulja, kuid neile ei meeldi tõsiasi, et neil pole võimalik valida kurtuse geeniga embrüot, kui nad peaksid viljastamiseks arstide abi vajama.
Esitatud näitejuhtumi kohta võib esitada mitmeid küsimusi.
- Kas või millistel tingimustel on vanematel õigus valida oma tulevase lapse omadusi? Kui eeldada, et vanematel on õigus otsustada abordi kasuks, kui raseduse algstaadiumis tehtud geneetilise skriinimise käigus selgub, et sündiv laps on tõenäoliselt kurt, siis kas vanematel võiks sel juhul olla õigus otsustada ka kurtuse geeniga embrüo kasuks, kui nad tõepoolest soovivad kurti last?
- Kuna kurtidel on tänapäeva ühiskonnas samad õigused ja ilmselt pea samaväärsed elutingimused kui kuuljatel, siis kas sel juhul võib kurtuse geeniga embrüote väljapraakimist üldse pidada puudujääkide raviks või peaks seda pidama geenifondi parendamiseks? Mida ütleb eugeenika, mille käigus kurtidel lastel sündida ei lasta, ühiskonna üldiste väärtuste kohta? Kas väited, nagu alavääristaksid sellised trendid kurte inimesi, on õigustatud?
Vaata veel näitejuhtumeid:
12.01.2009 Samm lähemale disainbeebidele. Tarbija24
04.06.2008 Arko Olesk: saba ja sarvedega tulevikulapsed. Postimees
06.09.2007 Briti teadlased said loa hübriidembrüotele. Postimees
A lesbian US couple, both of whom are deaf, have deliberately chosen to try to have a deaf child. BBC, Radio 4, 10.04.2002
Tüvirakud ja kloonimine
RAAMATUD
Silver, L. M. Geenid ja kloonid. Tallinn: Tänapäev, 2000
Šiškin, O. Punane Frankenstein: Kremli salaeksperimendid. Tallinn: Olion, 2005
ARTIKLID
Ennet, P. Dolly looja pettub tehtus. Eesti Ekspress, 22.11.2007
Euroopa tegeleb bioeetikaga. Postimees, 09.04.1997
Jõesaar, A. Inimese kloonimine on Eestis keelatud. Eesti Päevaleht, 05.03.1997
Jõgi, A. Tulevikulehm lüpsab kallist ravimit. Tartu Postimees, 16.04.2007
Kändler, T. Inimese muundamine. Eesti Päevaleht, 14.02.2001
Kändler, T. Laenatud geenidega haiguste vastu. Tervisetrend, nr 2, 1999
Kändler, T. Tüvirakkudelt loodetakse ilmaimet. Eesti Päevaleht, 11.02.2002
Laane, A. Populism teaduse vastu. Terviseleht, 25.08.2004
Laane, M. Jõulukloon. Postimees, 28.12.2002
Liiv, A. Neitsistsünd. Meie Maa, 11.01.2003
Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. Postimees, 03.03.2007
Lõuk, K. Kloonida või mitte? Reproduktiivse ja terapeutilise kloonimise eetilised aspektid. Eetika: interdistsiplinaarsed lähenemised: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001-2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006
Maimets, A. Kui palju maksab inimene. Postimees: Arter, 16.02.2002
Maimets, T. Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas? Akadeemia, nr 11, 2005
Maimets, T. Vanamoodsalt lapsi saada on odavam ja mõnusam. Sirp, 13.12.2002
Mikelsaar, R.-H. Kloonimine ja geenivaramu. Postimees, 14.03.2001
Mikelsaar, R.-H. Uus suund arstiteaduses – regeneratiivmeditsiin. Hippokrates 2002, jaanuar, lk 27
Mikelsaar, R.-H.; Maimets, T. Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas? Akadeemia, 2005, nr 11; Akadeemia, nr 4, 2006
Mutt, M. Kõik saame kloonideks. Sirp, 17.10.1997
Neumann, T. Inimese tüvirakud ja rakuteraapia. Eesti Arst, nr 9, 2006
Ojakivi, M. Kloonimine kaotaks inimese viljatusmure. Eesti Päevaleht, 21.07.2006
Raudsepp, T. Genoom genoomis – mitokondrite geneetika. Oma Hobu, nr 3, 2006
Remmel, M. Millal algab elu? Tervis Pluss, juuni, 2004
Rifkin, J. Ostame inimesi (tõlk Külli-Riin Tigasson). Eesti Päevaleht: Mõte, 01.03.2005
Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni. Eesti Loodus, 2000, nr 4, lk 120-122
Simm, K. Bioeetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Tooman, R. Nad kloonivad nii või teisiti. Terviseleht, 07.03.2001
Truve, E. Inimese kloonimine – aga milleks? Eesti Päevaleht, 19.04.2000
Truve, E. Mida tähendab teadusele Dolly sünd ja elu. Horisont, nr 3, 2003
USA kaalub kloonloomade toiduks lubamist. Postimees, 18.11.2006
Viik, L. Ma armastasin klooni. Eesti Ekspress, 22.02.2001
Eugeenika
RAAMATUD
Audova, A.; Lüüs, A.; Madissoon, H. Pärivus ja valik: tõutervishoiu käsiraamat. Tartu: Loodus, 1927
Blessig, E.-F. Pimedus ja eugeenika. Tartu, 1934
Lensin, P. Teaduslik uurimine degeneritud suguvõsade kohta ja õpetus kuidas nendest oludest pääseda võib. Tartu, 1912
Lüüs, A. Tõutervishoiu ülesandeid Eestis. Tartu, 1935
Lüüs, A. Plato eugeenika õpetajana: kõne kokkuvõte, mis peetud Akadeemilise Arstiteaduse Seltsi koosolekul 16. II. 34. Tartu, 1934
Madissoon, H. Allväärtuslikkude ja kurikalduvusega isikute sigivõimetuks tegemisest. Tartu, 1927
Madissoon, H. Arstliku nõuande korraldused naitujaile. Tartu, 1927
Madissoon, H. Eesti rahva tulevik II: Rahvusliku kasvatuse kongressi kõned ja läbirääkimised. Tartu: Tulevik, 1935; Tallinn: Tulevik, 1993
Madissoon, H. Pärivus ja kasvatus. Eesti Karskusliidu Kodukasvatustoimkonna väljaanne. Tartu, 1935
Madissoon, H. Tõutervishoid ja rahva tulevik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935
II rahvusliku kasvatuse kongressil 2. ja 3. jaan. 1935 Tallinnas ettekantavate referaatide teesid. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts: Tartu, 1935
Tulev Eesti: Eesti Karskusliidu ja Eesti Eugeenika seltsi "Tõutervis'e" aastaraamat 1926. Tartu, 1926
ARTIKLID
Erelt, P. Steriilne Eesti Vabariik. Eesti Ekspress, 09.10.1998
Holvandus, S. Inimsoo parandaja. Postimees, 16.02.2000
Holvandus, S. Inimesed nagu herned. Postimees, 22.07.2000
Kalling, K. Tõutervishoiust ja sundsteriliseerimisest. Kleio, nr 4, 1997
Kalling, K. Eesti vaimuhaigete saatus Saksa okupatsiooni aastail (1941–1944). Eesti Arst, nr 3, 2007
Kalling, K. Konstitutsiooniõpetus ja vana anatoomikumi teadus: sihiseadmisi Tartu biomeditsiini ajaloo uurimiseks. Eesti Arst, nr 9, 2005
Kalling, K. Naiste emantsipatsioon on üks rassi surma peapõhjustest...: naisküsimuse biologiseeritud käsitlemise näiteid Eestis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu, 2006
Kalling, K. Näitlik juhtum eesti meditsiiniloost: dr. Juhan Vilms ja eugeenika. Eesti Arst, nr 3, 2002
Kalling, K. Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise. Mäetagused, nr 36
Kalling, K. Skandaalne tõutervishoid. Luup, 29.09.1997
Kalling, K. Eugeenika püsib laineharjadel. Postimees, 18.09.1998
Kalling, K. Skandaalne tõutervishoid. Luup, 29.09.1997
Lauringson, G. Sotsiaaldarvinismist geenitehnoloogiani. Haridus, nr 1-2, 2007
Ligi, J. Eugeenika jäägu ajalukku. Sirp, 05.12.2003
Lätte, M. Eugeenika – teadus inimtõu parandamisest. Eesti Päevaleht, 09.07.2007
Ploompuu, T. Eesti vajab eugeenikat. Sirp, 14.11.2003
Punab, M. Arsti pilguga eugeenikast eile, täna ja homme. Eesti Üliõpilaste Seltsi album, Tartu; Tallinn, 2000
Remmel, M.; Saarma, I. Munarakudoonorlus – tulus äri või hea tahte akt? Eesti Päevaleht, 17.07.2004
Simm, K. Eugeenikast ja geneetikast. Lege Artis, nr 7, 2004
Tasmuth, T. Geneetika rakendamise eetilistest karidest. Eesti Arst, nr 5, 2000
Parendamine ja disainerbeebid
ARTIKLID
Konsa, K. Inimese täiustamine - homunkulusest küborgideni. Akadeemia, nr 3, 2009
Laurisaar, R. Kuidas luua paremat inimest ehk kas inimkond tohib jumalat mängida? Eesti Päevaleht, 03.09.2005
Meristo, A. Soovilaps. Terviseleht, nr 38, 2000
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasis ESTER
VALIK VÕÕRKEELSET KIRJANDUST
Tüvirakud ja kloonimine
RAAMATUD
Andrews, L. The Clone Age: Adventures in the New World of Reproductive Technology. New York: Henry Holt, 1999
Athanassoulis, N. Philosophical Reflections on Medical Ethics. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005
Atkinson, K. The BMT data book: a manual for bone marrow and blood stem cell transplantation. Cambridge: Cambridge University Press, 1998
Bedau, M. A.; Parke, E. C. (eds). The Ethics of Protocells: Moral and Social Implications of Creating Life in the Laboratory. The MIT Press, 2009
Bourguet, V. L'être en gestation: réflexions bioéthiques sur l'embryon humain. Paris: Presses de la Renaissance, 1999
Branningan, M. C. Scientific and Medical Aspects of Human Reproductive Cloning. Washington: National Academic Press, 2000
Caplan, A.; McGee, G. Human Cloning Debate. Berkeley Hills Books, 2006
Curran, B. A Terrible Beauty is Born: Clones, Genes and the Future of Mankind. CRC Press, 2003
European Group on Ethics in Sciences and New Technologies to the European Commission. Opinion on ethical aspects of patenting inventions involving human stem cells. Luxembourg: Office for Official Publications for the European Communities, 2002
Ek, S. Fetal hematopoietic cells in eraly gestation: aspects in view of fetal transplantation. Stockholm: Karolinska Institute, 1995
Goodnough, D. The Debate over Human Cloning: A Pro/Con Issue. Berkely Heights, NJ: Enslow Publishers, 2002
Gruen, L.; Grabel, L.; Singer, P. (eds). Stem Cell Research: The Ethical Issues. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2007
Holland, S.; Lebacqz, K.; Zoloth, L. (eds). The Human Embryonic Stem Cell Debate. Science, Ethics and Public Policy. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2001
Hottois, G.; Missa, J.-N. et al. Nouvelle encyclopédie de bioéthique: Médecine - Environnement – Biotechnologie. Bruxelles: De Boeck & Larcier, 2001
Humber, J. M.; Almeder, R. F. (eds). Stem Cell Research. Totowa, NJ: Humana, 2004
Hunyadi, M. Je est un clone: l'éthique à l'épreuve des biotechnologies. Paris: Le Seuil, 2004
Jonas, H. Philosophical Essays: From Ancient Greed to Technological Man. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1974
Kass, L. R. Ethics of Human Cloning. Washington, D.C.: American Enterprise Institute for Public Policy Research, 1998
Knowles, L. P.; Kaebnick, G. E. Reprogenetics. Law, Policy, and Ethical Issues. The Johns Hopkins University Press, 2007
Koepsell, D. Who Owns You?: The Corporate Gold Rush to Patent Your Genes. Malden (etc): Wiley-Blackwell, 2009
Kreß, H.; Kaatsch, H.-J. Menschenwürde, Medizin und Bioethik: Heutige Fragen medizinischer und ökologischer Ethik. Münster: LIT Verlag, 2000
Lauritzen, P. Cloning and the Future of Human Embryo Research. New York: Oxford University Press, 2001
Mappes, T. A.; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
McLaren, A. (ed). Cloning. Strasbourg: Council of Europe Publishing, 2002
Nussbaum, M. C., et al. Clones and Clones: Facts and Fantasies about Human Cloning. New York: Norton, 1998
Ogien, R. 2004. La panique morale. Paris: Grasset et Fasquelle
Pence, G. E. Flesh of My Flesh: The Ethics of Cloning Humans. Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 1998
Pence, G. E. Who’s Afraid of Human Cloning? Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 1998
Pence, G. E. Re-creating Medicine: Ethical Issues at the Frontiers of Medicine. Lanham: Rowman & Littlefield, 2007
President’s Council on Bioethics. Human Cloning and Human Dignity: An Ethical Inquiry. Washington, D.C., 2002
Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Ruse, M.; Pynes, C. A. The Stem Cell Controversy: Debating the Issues. Prometheus Books, 2006
Silver, L. M. Remaking Eden: Cloning and Beyond in a Brave New World. New York: Morrow/Avon, 1997
Van Overwalle, G. Study on the patenting of inventions related to human stem cell research. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2002
Wilmut, I., et al. The Human Cloning Debate. Berkeley, CA: Berkley Hill Books, 2000
Zander, A. R. (ed). Gene technology: stem cell and leukemia research. Berlin: Springer, 1996
Захаров И. А. ГенЭтика или Рожать нельзя клонировать. Новосибирск: СО РАН, 2003
ARTIKLID
Brock, D. W. Cloning Human Beings. An Assessment of Ethical Issues Pro and Con - Clones and Clones: Facts and Fantasies About Human Cloning, eds. Martha C. Nussbaum and Cass R. Sustein. (Algselt ilmunud: Volume II – Report of the National Bioethics Advisory Commission (NBAC) Cloning Human Beings, 1997), 1997
Feinberg, J. The Child’s Right to an Open Future. Whose Child? Children’s Rights, Parental Authority, and State Power, ed. William Aiken and Hugh LaFollette. Totowa, NJ: Rowman and Littlefield, 1980
McMahon, R. United Nation members clash over human cloning. The Baltic Times, 28.10.2004
Tiras, H. Tshelovek i priroda: estestvennaja etika. Molodjozh Estonii: Interfaks Vremja, 09.09.2002
Sdelajem tsheloveka? Molodjozh Estonii: Sootetshestvennik, 07.12.2001
Kukson, K. Borba polov za genõ. Estonija, 24.09.2001
Eugeenika
RAAMATUD
Agar, N. Liberal Eugenics: In Defence of Human Enhancement. Wiley-Blackwell, 2004
Black, E. War Against the Weak: Eugenics and America's Campaign to Create a Master Race. Four Walls Eight Windows, 2003
Broberg, G.; Roll-Hansen, N. Eugenics And the Welfare State: Sterilization Policy in Demark, Sweden, Norway, and Finland. Michigan State University Press, 2005
Buchanan, A. From Chance to Choice. Cambridge University Press, 2001
Carlson, E. A. The Unfit: A History of a Bad Idea. Cold Spring Harbor Laboratory Press, 2001
Clifford Engs, R. The Eugenics Movement: An Encyclopedia. Greenwood Press, 2005
Duster, T. Backdoor to Eugenics. Routledge, 2003
Galton, D. J. Eugenics. Abacus, 2002
Galton, F. Inquiries Into Human Faculty And Its Development. Kessinger Publishing, 2004
Glad, J. Future Human Evolution: Eugenics in the Twenty-first Century. Hermitage, 2006
Kalling, K. Racial Issue in Estonian Eugenics. Folia Baeriana Tartu, 1999
Kevles, D. In the Name of Eugenics: Genetics and the Uses of Human Heredity. Harvard University Press, 1998
Kitcher, P. The Lives to Come. Simon & Schuster, 1997
Kuhl, S. The Nazi Connection: Eugenics, American Racism, and German National Socialism. Oxford University Press, 2002
Lynn, R. Eugenics: A Reassessment (Human Evolution, Behavior, and Intelligence). Praeger Publishers, 2001
Mazumdar, P. M. H. Eugenics, genetics and human failings. Routledge, London, 1992
Miringoff, M.-L. The Social Costs of Genetic Welfare. New Brunswick (New Jersey): Rutgers University Press, 1991
Ordover, N. American Eugenics: Race, Queer Anatomy, and the Science of Nationalism. University of Minnesota Press, 2003
Paul, D. B. The Politics of Heredity: Essays on Eugenics, Biomedicine, and the Nature-Nurture Debate. State University of New York Press, 1998
Robertson, J. Children of Choice. Princeton University Press, 1996
Rosen, C. Preaching Eugenics: Religious Leaders and the American Eugenics Movement. Oxford University Press, 2004
Schmul, H.-W. (eessõna autor). Rassenforschung an Kaiser-Wilhelm-Instituten vor und nach 1933. Göttingen: Wallstein, 2003
Selgelid, M. J. Societal Decision Making and the New Eugenics. Bad Neuenahr-Ahrweiler, 2002
Soloway, R. Demography and degeneration. The University of North Carolina Press, Chapel Hill, 1990
Stubbe, H. Kurze Geschichte der Genetik bis zur Wiederentdeckung der Vererbungsregeln Gregor Mendels. Jena: Fischer, 1963
Sweeney, G. "Fighting for the Good Cause": Reflections on Francis Galton's Legacy to American Hereditarian Psychology. American Philosophical Society, 2001
Turner, C. J.; Miles, H. B. The Biology of Human Intelligence: Proceedings of the Twentieth Annual Symposium of the Eugenics Society, London, 1983.
Tesh, S. Hidden Arguments Rutgers. University Press,1988
Parendamine ja disainerbeebid
RAAMATUD
Agar, N. Liberal Eugenics: In Defence of Human Enhancement. Wiley-Blackwell, 2004
Cole-Turner, R. Beyond Cloning: Religion and the Remaking of Humanity. Continuum International Publishing Group, 2001
Daniels, K. Reshaping the Female Body: The Dilemma of Cosmetic Surgery. Routledge: New York, 1995
Franklin, S.; Roberts, C. Born and Made: An Ethnography of Preimplantation Genetic Diagnosis. Princeton University Press, 2006
Fukuyama, F. Our Posthuman Future: Consequences of the Biotechnology Revolution. Farrar Straus & Giroux, 2002
Good, B. Medicine, Rationality, and Experience: An Anthropological Perspective. Cambridge University Press, 1994
Harris, J. Enhancing Evolution: The Ethical Case for Making Better People. Princeton University Press, 2007
Hughes, J. Citizen Cyborg: Why Democratic Societies Must Respond to the Redesigned Human of the Future. Westview Press, 2004
Malmqvist, E. Good Parents, Better Babies. An Argument About Reproductive Technologies, Enhancement and Ethics. VDM Verlag, 2009
Naam, R. More Than Human: Embracing the Promise of Biological Enhancement. Broadway Press, 2004
Parens, E. Enhancing Human Traits: Ethical and Social Implications. Georgetown University Press, 1998
Roco, M. C.; Bainbridge, W. S. Converging Technologies for Improving Human Performance. Springer, 2004
Savulescu, J.; Bostrom, N. Human Enhancement. Oxford University Press, 2009
Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds). Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009
Walters, L; Palmer, J. The Ethics of Human Gene Therapy. Oxford University Press, 1996
ARTIKLID
Bonsor, K., Layton, J. How Designer Children will Work
Pinker, S. The designer baby myth. The Guardian, 05.06.2003
AJAKIRJAD
Journal of Medicine and Philosophy
Kennedy Institute of Ethics Journal
VEEBIMATERJALID
Bioethics: the lure of the perfect child (The UNESCO Courier (1999) no. 9 (Sept.))
Vermont Eugenics: A Documentary History
The Guardian, Ethics (Eetikauudised maailmast)
