Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tartu linn,
Tartu linn, Tartumaa
EST
Tartu linn, Tartumaa
EST
Klaarika Marton
dekanaadi juhataja
MA (saksa keel ja kirjandus)
Lii Lang
doktoriõppe ja projektide peaspetsialist
MA (kirjalik tõlge)
Eva-Kaia Vabamäe
arendus- ja kommunikatsioonijuht
MA (kommunikatsioonijuhtimine)
Humanitaarvaldkonna didaktikakeskus
Uurimisteemad:
- religiooniõpetuse metoodika ja didaktikaga seotud küsimused,
- koolides toimuv väärtuskasvatus,
- kultuurilise ja usulise mitmekesisusega kaasnevad küsimused koolis nii õppijate kui ka õpetajate vaatevinklist.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Olen töötanud Eesti arheoloogias alates ülikoolistuudiumi lõpetamisest 1981, esialgu uurijana Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas, alates 1999. aastast aga korralise professorina Tartu Ülikoolis. Kuni 2000. aastate lõpuni töötasin kolme suurema asustusarheoloogilise projektiga Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal, uurides selle kõrval ka muistseid põllusüsteeme ja ainelist kultuuri, eriti keraamikat. Arheoloogilistest perioodidest olen kõige rohkem tegelenud pronksiaja ja eelrooma rauaajaga, kuid kokku u 200 teadustöö temaatika on ulatunud neoliitikumist keskajani. Suuremaid väljakaevamisi olen teinud muistsetel asulakohtadel (Uderna, Olustvere, Ilumäe), linnamägedel (Iru, Keava, Võnnumägi), kalmetel (Väo, Viimsi, Tõugu, Uusküla, Palmse), põllujäänustel (Saha-Loo, Proosa, Uusküla, Ilmandu). Viimastel aastatel olen pühendunud meie etnilise ajaloo uurimisele. Olen 3 aastat olnud instituudi juhataja ja 7 aastat filosoofiateaduskonna dekaan. 2010 valiti mind Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning 2017 Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks, peale selle kuulun mitmesse teadusseltsi Eestis, Leedus ja Soomes.
uusima ajaloo ja üldajaloo õppekorraldus, kõikide osakondade VÕTAd ja ERASMUSega seotud nõustamine
arheoloogide, arhiivinduse, Eesti ajaloo ja kunstiajaloo õppekorraldus, tunniplaanid ja ruumibroneeringud
arhiivinduse, kunstiajaloo, Eesti ajaloo, uusima aja ja üldajaloo osakonna dokumendihaldus ja personalitöö, õppekorralduslikud küsimused, doktorandid, nõukogu koosolekud
Kätlin Jansons
koordinaator-kommunikatsioonispetsialist
MA (kirjalik tõlge)
+372 737 6505
arheoloogide dokumendihaldus ja personalitöö, sisekommunikatsioon ja turundus, kodulehe haldamine, infokirjad, sotsiaalmeedia: Facebook, Instagram
Arheoloogia osakond
Minu peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Uurimishuvid hõlmavad Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit. Minu teadustöö fookuses on samuti inimese ja looduse vastasmõjud, eriti seosed Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Tulemustest võib esile tuua Euroopa metsavööndi mesoliitilist koloniseerimist, Ida- ja Põhja-Euroopa Narva ja nöörkeraamika kultuuride erinevaid aspekte ning Läänemere saarte ja rannikualade asustust käsitlevaid uurimusi. Olen läbi viinud multidistsiplinaarseid uurimisprojekte Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Olen arvukate teadusartiklitele ja -raamatute, põhi- ja keskkooliõpikute ning populaarteaduslike artiklite ja raamatute autor või kaasautor.
Arheoloogia õppetool
Olen töötanud Eesti arheoloogias alates ülikoolistuudiumi lõpetamisest 1981, esialgu uurijana Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis Tallinnas, alates 1999. aastast aga korralise professorina Tartu Ülikoolis. Kuni 2000. aastate lõpuni töötasin kolme suurema asustusarheoloogilise projektiga Harjumaal, Virumaal ja Raplamaal, uurides selle kõrval ka muistseid põllusüsteeme ja ainelist kultuuri, eriti keraamikat. Arheoloogilistest perioodidest olen kõige rohkem tegelenud pronksiaja ja eelrooma rauaajaga, kuid kokku u 200 teadustöö temaatika on ulatunud neoliitikumist keskajani. Suuremaid väljakaevamisi olen teinud muistsetel asulakohtadel (Uderna, Olustvere, Ilumäe), linnamägedel (Iru, Keava, Võnnumägi), kalmetel (Väo, Viimsi, Tõugu, Uusküla, Palmse), põllujäänustel (Saha-Loo, Proosa, Uusküla, Ilmandu). Viimastel aastatel olen pühendunud meie etnilise ajaloo uurimisele. Olen 3 aastat olnud instituudi juhataja ja 7 aastat filosoofiateaduskonna dekaan. 2010 valiti mind Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ning 2017 Soome Teaduste Akadeemia välisliikmeks, peale selle kuulun mitmesse teadusseltsi Eestis, Leedus ja Soomes.
Olen zooarheoloog ehk uurin arheoloogilistest kontekstidest pärit loomaluid. Oma doktoritöös ja järeldoktorantuuris uurisin lambapopulatsioone Eestis ja mujal Põhja- ning Ida-Euroopas. Selleks kasutasin peamiselt morfomeetrilisi ja arheogeneetilisi meetodeid. Pean väga oluliseks asjaolu, et mineviku loomade ja karjakasvatuse uurimine on toonud mind ka tänapäeva – meie põlistõugudeni ja eriti Kihnu maalambani – kus saan rakendada zooarheoloogia andmeid maatõugude uurimisel ja ka säilitamisel. Hetkel käimasolevatest projektidest kahes (BoNe ja PRG29) olen uurimisfookusesse lisanud ka veised ja kitsed: nende kasvatuse, kasutuse ja populatsioonide kujunemise eelkõige kesk- ja uusajal. Näiteks on huvi keskmes meie härjakultuur ja selle seosed Soome aladega. Lisaks püüan saada mahukat ülevaadet üldise loomakasvatuse, kaubanduse ja loomsete saaduste tarvitamise kohta Eesti aladel kesk- ja uusajal. Kolmandas projektis (PSG492) tegelen aga muinasajaga ja uurin, millist rolli mängisid mets- ning koduloomad inimese toidulaual tollal.
Mari Tõrv
arheoloogia kaasprofessor 0,5 k
PhD (arheoloogia)
Ma olen arheoloog, kes töötab mitme valdkonna piirimail. Oma uurimistöös keskendun mineviku surmakultuuri ja toitumise uuringutele, rakendades osteoloogia, arheoloogia, arheotanatoloogia, aga ka stabiilsete isotoopide uuringuid. Kõige laiemalt huvitavad mind minevikus elanud inimeste identiteedid ja see, kuidas neid väljendatakse erinevates praktikates (nt matmiskombed, toidukultuur).
Kaarel Sikk on multidistsiplinaarne uurija, kes töötab arheoloogilise ja ajaloolise materjaliga kombinatsioonis keskkonnaandmetega erinevate teoreetiliste raamistike põhjal. Tema huvide hulka kuuluvad pikaajaliste protsesside formaalne modelleerimine, komplekssüsteemid, inimese ja keskkonna vahelised suhted, kvantitatiivne geograafia, asustussüsteemid, digitaalsete humanitaarteaduste epistemoloogia ja arheoloogiline andmeteadus.
Avastasin arheoloogia enda jaoks 16-aastaselt, kui esimest korda osalesin arheoloogilistel kaevamistel ja see oli armastus esimesest kühvlitõmbest peale. Minu peamisteks kaevamis- ja leireobjektideks on olnud matmispaigad ja asulakohad, kuigi lisaks on nende sekka sattunud ka linnuseid, muistseid põlde ning aardeid. Huvi asustusajaloo ja maastikuarheoloogia vastu on mind viinud pea igasse Eestimaa nurka ning andnud oskuse ühendada oma uuringutes arheoloogilisi, ajaloolisi ja loodusteaduslikke allikaid. Eriti meeldib mulle mikroarheoloogia, kus ühe muistise üksikasjaliku uurimise kaudu saab luua detaili- ja nüansirohke pildi ühe kogukonna või muistise ajaloost. Niiviisi uurin praegu ühes Viljandimaa matmispaigas kajastuvat kogukonnalugu ning teiseks minu lähivaatluse objektiks on Salme laevmatused. Lisaks uurimistööle meeldib mulle olla teaduse vahendajaks üldsusele. Viimati valmis mul koostöös Saaremaa Muuseumiga rändnäitus Salme laevmatustest.
Magistriõppes tegelen ma vana DNA ja selle säilimisega seotud küsimustega. Õpingute jooksul olen töötanud arheoloogia osakonnas tehnikuna ja praegu on minu töö seotud arhiivi haldamise ning selle juurde kuuluva raamatukogu igapäevase administratsiooniga. Arhiivitöö kõrvalt osalen arheoloogia ajakirja Tutuluse väljaandmisel.
Laboratoorse arheoloogia õppetool
Minu peamised teadussuunad on esi- ja ajaloolise aja arheoloogia, geoarheoloogia ja arheogeneetika. Uurimishuvid hõlmavad Ida- ja Põhja-Euroopa esiajaloolist ja ajaloolist elanikkonda, kolonisatsioone ja rändeid, majandust, ühiskonda ja asustusmustrit. Minu teadustöö fookuses on samuti inimese ja looduse vastasmõjud, eriti seosed Läänemere veetaseme muutuste ja inimasustuse ning elukohavaliku ja looduskeskkonna vahel esiajal. Tulemustest võib esile tuua Euroopa metsavööndi mesoliitilist koloniseerimist, Ida- ja Põhja-Euroopa Narva ja nöörkeraamika kultuuride erinevaid aspekte ning Läänemere saarte ja rannikualade asustust käsitlevaid uurimusi. Olen läbi viinud multidistsiplinaarseid uurimisprojekte Eestis, Soomes, Venemaal, Lätis ja Valgevenes. Olen arvukate teadusartiklitele ja -raamatute, põhi- ja keskkooliõpikute ning populaarteaduslike artiklite ja raamatute autor või kaasautor.
Olen arheokeemik ning tegelen minevikuühiskonna uurimisega, kombineerides erinevaid loodusteaduslikke meetodeid. Töötan samaaegselt nii arheoloogia osakonnas kui ka analüütilise keemia õppetoolis. Minu põhiliseks uurimisvaldkonnaks on biomolekulaararheoloogia, mida kasutan muinas- ja keskaegse toitumise ja tervise rekonstrueerimiseks. Peamise uurimismaterjalina kasutan inimluustikke ja savinõusid, mida analüüsin, kasutades erinevaid orgaaniliste jäägianalüüside meetodeid massispektromeetriast isotoopideni. Lisaks olen tegelenud isotoopanalüüsidel põhinevate migratsiooniuuringutega, esemete päritolu ning kasutusjälgede analüüsiga. Olen interdistsiplinaarse Archemy [www.archemy.ee] uurimisgrupi asutaja ja juht. Annan loenguid erinevatest laboratoorse arheoloogia meetoditest, osalen doktoriseminari korraldamises ning juhendan tudengeid kõigil õppeastmetel nii arheoloogias kui ka analüütilises keemias. Kui oled huvitatud, kuidas loodusteadused aitavad paremini mõista meie ajaloopärandit ning soovid minuga koos töötada, siis võta julgelt ühendust.
Olen omandanud nii bakalaureuse-, magistri- kui doktorikraadi Tartu Ülikoolis. Alustasin kiviaja arheoloogiaga, tegeledes peamiselt juhuleidudena leitud hilisneoliitilistele varreauguga kivikirvestele tõlgendusvõimaluste otsimisega. Hiljem liikus fookus kiviaegsete esemete taaskasutuseni hilisemates, peamiselt raua- ja keskaegsetes, kontekstides ning looduslike leidude (fossiilid, ümarad kivid, mineraalid) tõlgendusteni arheoloogilistes muististes. Doktoritöös, mille kaitsesin 2018. aastal, vormusid need teemad maagia ja maagiliste esemete tuvastamisvõimaluste otsinguteks arheoloogilise materjali põhjal. Viimasel ajal olen liikunud hoopis loodusteaduste suunas ning tegelen taimejäänuste võrdluskogu korrastamise ja täiendamisega, aga ka arheoloogiliste taimede mikro- ja makrojäänuste määramisega.
Olen arheoloogia doktorant, erialalt täpsemalt osteoarheoloog ehk uurin minevikus elanud inimesi neist alles jäänud skelettide põhjal. Luu-uurimise põnevasse maailma sukeldusin juba bakalaureuseõpingute käigus ja osteoloogia magistrikraadi (MSc) omandasin Readingi Ülikoolis, Suurbritannias, kus mul oli privileeg õppida oma ala tippteadlaste käe all. Lisaks on mul magistrikraad arheoloogias (TÜ), kus kaitstud töö eest pälvisin riikliku preemia.
Aeg-ajalt võib mind kohata kalmistu päästekaevamistel, kuid igapäevaselt tegelen laboris skelettide analüüsimisega. Olen spetsialiseerunud laste luustikele, sh nende paleopatoloogia (minevikus põetud haiguste) ja kasvu iseärasustele. Minu doktoritöö eesmärgiks on tuua lapsed, kui üks oluline, kuid vähe uuritud ühiskonnakiht, ajaloos rohkem esile. Luuanalüüsi abil uurin täpsemalt, milline oli kesk- ja varauusaegsete Põhja-Eesti laste tervis ja elukeskkond. Laiemalt huvitun väga kõigest, mis puudutab osteoloogiat, sotsiaal- ja meditsiiniajalugu ning laste tervist ja arengut.
Arheoloogia kabinet
Heiki Valk
juhataja, arheoloogia professor
PhD (arheoloogia)
Olen töötanud Tartu Ülikoolis alates 1990. aastast – teaduri, vanem- ja juhtivteaduri ning ühtaegu arheoloogia kabineti juhatajana, praegu professori ametikohal. Esindan arheoloogia „pehmet“, humanitaarset poolt. Huvi pakuvad muinasaja lõppjärk, keskaeg ja varauusaeg, sh arheoloogia seosed usundiga (kalmistud, looduslikud pühapaigad), hilisema rahvakultuuri ja kirjalike allikatega, samuti 13.–18. sajandi üldisemad kultuuriprotsessid Eesti maaruumis, iseäranis Lõuna-Eestis. Eriti paelub Setomaa, kus kaua püsis keskajale omane maailmapilt – sealses traditsioonis võib leida arheoloogia poolt uuritava ajastu mõtte- ja tunnetusviisi kajastusi. Viimastel aastatel on arenenud koostöö geneetikutega keskaegse DNA uurimisel. Omaette uurimisvaldkond on Lõuna-Eesti muinaslinnuste vanus ja kasutuslugu. Oluliseks pean arheoloogia tugistruktuuride – kogude, arhiivi, erialaraamatukogu taastamist Tartu Ülikoolis, konserveerimislabori ja andmebaaside käivitamist ning arheoloogiaajakirja Tutulus asutamist ja toimetamist. Praegu juhin rühmagranti „Eesti 12.-14. sajandil: kohalik ühiskond, traditsioonid ja kultuur muutuste ajastul“ (PRG1931).
Riina Rammo
arheoloogia kaasprofessor
PhD (arheoloogia)
Minu kitsam eriala on tekstiiliarheoloogia. Eelkõige huvitab mind sellega seoses tehnoloogia ja rõivastuse ajalugu Läänemere idakaldal. Kuna Eestis on tekstiile arvukamalt säilinud alates viikingiaja lõpust, siis tegelen peamiselt hilisrauaaja ja keskaja materjaliga (u 11.–16. sajand). Samas olen käsitlenud ka oletatavaid tekstiilijäljendeid pronksiaegsetel savinõudel ja 19. sajandi jõukate linnakodanike surirõivaid. Doktoritöö „Tekstiilileiud Tartu keskaegsetest jäätmekastidest: tehnoloogia, kaubandus ja tarbimine“ kaitsesin 2015. aastal Tartu Ülikoolis. Järeldoktorantuuri „Tekstiilitehnoloogia mikroskoobi all” läbisin Aalto Ülikooli Nanomikroskoopia keskuses Helsingis (2017–2018), kus täiendasin teadmisi erinevate mikroskoopide kasutamisest kiudude ja tehnikate määramisel ning uurisin minevikus kasutatud värvaineid. Alates 2020. aastast keskendun rõivastuse ja enesemääratluse seoste uurimisele Eesti alal arheoloogiliste leidude põhjal.
Andres Tvauri
arheoloogia kaasprofessor
PhD (arheoloogia)
Töötan Tartu Ülikoolis alates 1997. aastast. Magistritöö kaitsesin 1995. aastal Helsingi ülikoolis Eesti ja Soome lohukividest. Doktoridissertatsiooni kaitsesin Tartu Ülikoolis 2001. aastal Tartu noorema rauaaja linnuse ja asula asustusloost. Olen juhatanud arvukaid väliuuringuid Tartu arheoloogilises kaitsevööndis, mille tulemusel on valminud mitmed publikatsioonid, mis käsitlevad kesk- ja varauusaegse Tartu arheoloogilisi jäänuseid. Teaduslike monograafiatena on ilmunud minu uurimused Eesti hilisrauaaja (umbes 1050–1250) keraamilistest anumatest ning rahvasterännu-, eelviikingi- ja viikingiajast (umbes 450–1050) Eestis. Olen põhjalikumalt uurinud ajaloolise aja tootmisrajatisi (keraamika-, lubja-, klaasi- ja tõrvatootmiskohad). Praegu koostan uurimust varauusaja (umbes 1558–1783) arheoloogilistest allikatest Eesti alal.
Olen arheometallurg ehk minu põhiline uurimisvaldkond on mineviku metallitöö. Ma alustasin metallitöö uurimist 2011. aastal, võttes Jüri Peetsi ja Ain Mäesalu juhendamisel ette Käku sepikoja uurimise ja nüüdseks on sellest välja kasvanud laiem huvi kõiksugu metallitöö vastu. Metallitöö uurimiseks kasutan eelkõige materjaliteadusest üle võetud meetodeid, mille abil jõuame lähemale esemete valmistamistehnoloogia, kvaliteedi ja keemilise koostiseni. Metallivalu uurimiseks olen põhiliselt tegelenud metallisulatustiiglite ja valuvormide analüüsimisega, samas kui rauametallurgia osas on põhiliselt luubi all olnud sepikojad ja nende leiud. Vahemikus 2021 kuni 2024 tegelen oma projektiga “Eesti rauametallurgia kõrgaeg ja hääbumine 12.–14. sajandil”, mis on Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrant. Metallurgia uurimise kõrvalt tegelen eksperimentaalarheoloogiaga, aga ka muististe ja esemete 3D modelleerimisega fotogramm-meetria abil. Tehtud mudelid leiab aadressilt: https://sketchfab.com/r.saage
Oma uurimistöös tegelen arheoloogiliste leidude hobiotsimise küsimustega, keskendudes kolmele aspektile: hobiotsijate leiud, leiukohad ja kogukond. Selle teemani jõudsin, kui töötasin Muinsuskaitseametis arheoloogiliste leidude nõunikuna ja jõudsin tõdemuseni, et hobiotsimise fenomeni on vaja teaduslikult uurida, mõista, sellega arvestada ja seda suunata, et meie arheoloogiapärand maastikul paremini säiliks. Doktoritöö raames katsetan masinõppe meetodeid arheoloogiliste leidude tuvastamiseks, uurin läbiküntud leiukohtade informatiivsust ja üritan aru saada, mis põhjustel inimesed metallidetektoriga arheoloogilisi leide otsivad. Bakalaureusetöös uurisin I aastatuhande teise poole kääbaskalmistute paiknemist maastikul ja magistritöö kirjutasin semiootika kontseptsioonide kasutamisest arheoloogilise materjali analüüsimisel.
Olen sündinud 1971. aastal Tartus. Arheoloogiapisiku sain 1986.-87. aastal Makita külakalmistu kaevamistelt. Tartu Ülikooli tulin 1993. aasta kevadel. Töötan tehnik-konservaatorina – tegelen metalli konserveerimise ja leidude magasineerimisega. Peale selle tegelen maastikul uute arheoloogiliste objektide otsimisega. Suuremat huvi pakuvad linnamäed, mida olen leidnud 12, järve- ja jõesaared. Suviti osalen ülikooli juhitavatel arheoloogilistel kaevamistel.
Kristel Kajak
konservaator
MSc (kultuuriväärtuste säilitamine)
Töötan TÜ arheoloogia kabinetis arheoloogiliste objektide konservaatorina 2004. aastast, mil ma lõpetasin eseme konserveerimise eriala Soomes, tollases Kunsti ja Disaini Instituudis (EVTEK). 2014. a. kaitsesin kultuuriväärtuste säilitamise erialal magistrikraadi (MSc)Tartu Ülikoolis. Arheoloogiasse sattusin ma tänu BA lõputöö otsingutele ning need viisid mind monoliitide (pinnaseplokid leidudega) temaatika juurde. Põnevad ja mahukad projektid on olnud 13.–14. sajandi Siksälä kalmistu rikkaliku leiumaterjaliga matuse monoliitide väljapuhastamine ning Kukruse kalmistu VI matuse, ERM ́i ühe püsieksponaadi, 12. sajandi Kukruse memme täispikkuses skeleti väljapuhastamise, konserveerimise ja eksponeerimisega seotud tööd. Tegelen peamiselt orgaanilise leiumaterjali konserveerimisega, kuid nüüdseks on töölauale tee leidnud ka muust materjalist leiud. Olen kaasõppejõud loengukursusel “Arheoloogiliste objektide säilitamine” ja püüan niimoodi anda oma panuse kultuuriväärtuste säilitamise väärtustamisele ja teadvustamisele. Kuulun Eesti Konservaatorite Ühingusse ja hindan koostööd.
Olen olnud seotud arheoloogiaga alates aastast 2006, mil alustasin tööd arheoloogia kabinetis arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasiga. Edasine tegevus ongi olnud seotud nii kohainfo kui ka Tartu ülikooli arheoloogiakogude andmebaasi loomise, arendamise ja sisulise haldamisega. Mõningal määral olen tegelenud ka maastikuarheoloogiaga Edela-Eesti piirkonnas. Lisaks magistrikraadile arheoloogias olen omandanud rakendusliku kõrghariduse õena ning hetkel olengi tegev kahes valdkonnas, arheoloogias ja õenduses.
Töötan arheoloogiaarhiivis ja -raamatukogus alates 2017. a sügisest. Minu tööülesanneteks on arhiivi ja raamatukogu haldamine – uute arhivaalide arvelevõtmine, andmebaasi sisestamine, arhiivi ja raamatukogu korrashoid ning uute raamatute kataloogimine ja kasutajatele raamatute laenutamine.
Arheoloogiaga olen aktiivsemalt tegelenud alates 2012. aastast. Ühtlasi kaitsesin Tartu Ülikoolis ka bakalaureuse- ja magistrikraadi. Õpingute jooksul olen tegelenud erinevate teemadega – bakalaureuseastmes uurisin Kohtla Vanaküla peitleiust välja tulnud sirpide katkeid ning magistrantuuris Eesti arheoloogiakogudes leiduvaid mesoliitilisi luust liitesemeid ja Eestist, Valgevenest ja Venemaalt pärit kiviaegseid kitiproove, mida analüüsisin infrapunaspektroskoopia (ATR-FT-IR) meetodiga.
Olen Eesti ajalooliste tekstiilivärvide ja värvimise tehnoloogiate uurija. Ehkki omandasin hariduse Tartu Ülikoolis bioloogias ja keskkonnatehnoloogias, olen alates 2005. aastast tegelenud valdavalt traditsioonilise tekstiilkäsitööga – värvimise, ketramise ja kangakudumisega. Sellest tulenevalt toetub minu uurimistöö tugevalt praktikapõhistele meetoditele. 2020. aastal lõpetasin TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistriõppe uuringuga Lõuna-Läänemaa ikat-tehnikas rahvarõivaseelikutest. 2023. aastast töötan arheoloogia osakonnas rahvusvahelise projekti Colour4CRAFTS raames tekstiilispetsialistina. Minu peamisteks tööülesanneteks on otsida ja koondada arhiividest teavet Eestis ajalooliselt kasutatud värvide ja värvimise võtete kohta ning sellele tuginedes värvimise katseid läbi viia.
Peale Tartu kunstikooli lõpetamist asusin tööle arheoloogia kabinetis tehnik-joonestajana. Olen osalenud paljudel arheoloogilistel kaevamistel joonistajana. Praegu on minu tööks inim- ja loomaluude puhastamine ning pakendamine ja osteoloogiakogu korrastamine.
Arhiivinduse osakond
Aigi Rahi-Tamm
osakonna juhataja, arhiivinduse professor
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-222
Professor Aigi Rahi-Tamme poolt käsitletav periood jääb ajavahemikku 1860-1990. Arhiivinduslikust eripärast tulenevalt on kesksel kohal Eesti ajaloo allikate tõlgendamine. Temaatiliselt on rõhuasetus riigi/võimu ja isiku vahelistel suhetel ning eriilmelistel tegutsemise strateegiatel, seda eriti kriitilistest situatsioonidest tingitud oludes. Hetkel on käimas eestlaste individuaalseid ning kollektiivseid sõjakogemusi 20. sajandi sõdades ja nende järel analüüsiv projekt. Kuivõrd sõdadest tõukub palju probleeme, on uurimisküsimuste spekter lai. Teiseks keskseks teemaks on sotsiaalse kontrolli mehhanismid (surmanuhtlusest premeerimise ja tunnustamiseni). Kontroll hõlmab objekti ja subjektina asutusi, organisatsioone, töökollektiive, gruppe, indiviide ning nende tegevusi ja omavahelisi suhteid, see on nii väline (riiklike organite teostatud) kui sisemine (kollektiivi, grupi ja enesekontroll). Öeldust tulenevalt analüüsitakse kontrolli meetmeid läbi kahe perspektiivi, nii võimupoolsete taktikate kui isikute reaktsioonide kaudu.
Kurmo Konsa
arhiivinduse (säilitamine) kaasprofessor 0,5 k
PhD (infoteadus)
Jakobi 2-221
Kaasprofessor Kurmo Konsa uurimisvaldkond keskendub säilikute seisundi uuringutele raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides. Olulisel kohal on kultuuripärandi objektide biokahjustuste ning hoidlate keskkonnaga seotud küsimused, samuti säilituskorralduse teoreetilised alused. Kui sind huvitavad erinevad pärandi tekke- ja haldamise protsessid isiklikul, kogukondlikul, riiklikul ning rahvusvahelisel tasandil või isiklike infokogudega seotud teemad, pöördu julgesti Kurmo Konsa poole.
Kaasprofessor Olev Liiviku uurimisteemad keskenduvad 19. ja 20. sajandi poliitilisele ja sotsiaalajaloole. Hetkel on töös Teise maailmasõja ajal Eestist Saksamaale repatrieerunute Saksa, Eesti ja Läti arhiiviallikate analüüs ja isikuloolise andmekogu loomine; riigi- ja pangandustegelase Jüri Jaaksoni elu- ja tegevuse uurimine; Venemaale küüditatute päevikute analüüs. Järgmisteks uurimisteemadeks võiks olla rahvuslik segregatsioon ja assimileerumine sõdadevahelises Eesti Vabariigis.
Lektor Janet Laidla uurib Eesti varauusaegset ning uusaegset teadus-, haridus- ja kultuurielu. Tema doktoriväitekiri keskendus varauusaegsele ajalookirjutusele, samas on ta kirjutanud ka Tartu ülikooli ajaloost keskendudes peamiselt üliõpilaskonna ja teadusajaloole. Viimastel aastatel on teda järjest enam huvitama hakanud küsimus, kuidas kujunes naisharitlaskond Eestis kuni Teise maailmasõjani.
Eesti ajaloo osakond
Tõnu-Andrus Tannberg
osakonna juhataja, akadeemik, Eesti ajaloo professor
PhD (ajalugu)
Eesti ajaloo professor Tõnu Tannbergi teadustöö keskmes on Eesti ja laiemalt Baltikumi ajaloo erinevad tahud 18. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpukümnendini. Tema viimaste aastate üldisemateks uurimisteemadeks on olnud (1) Moskva kontrollimehhanismid ja sovetiseerimisprotsessi palgejooned (keskus-perifeeria võimuvahekorrad) Eesti NSVs ja teistes balti liiduvabariikides NSV Liidu ning Ida-Euroopa poliitiliste arengute kontekstis, (2) Baltikumi integreerimise eripärad ja tagajärjed Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi (rõhuasetusega Napoleoni sõdade ajastule, sõjaväekohustuse ajaloole ja Esimese maailmasõja perioodile) ning (3) ühiskonna vaimuelu suukorvistamise mehhanismid ja selle protsessi institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik hilisstalinistlikus Eesti NSV-s. Erinevate uurimisprojektide raames on valmimas mitmed käsitlused sovetiaja kirjanduselu kontrollimehhanismidest ning uurimus Vene armee komplekteerimise rahvuslikest eripäradest impeeriumi lõpuperioodil. Ühtlasi on koostamisel allikapublikatsioon eestlastest Vene-Jaapani sõjas ning Eesti vanema perioodi sõjaajaloo ülevaateteos.
Vaata Tõnu Tannbergi ettekannet "Moskva „konstitutsioonilised parandused“ 1944. aastal: liiduvabariikide „iseseisvumine“ ning selle sise- ja välispoliitiline kontekst" konverentsil "Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu".
Vaata ka "Teadlane vastab: miks ei alanud perestroika peale Stalini surma?".
Enn Küng
Eesti ajaloo (varauusaja ja uusaja) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
Kaasprofessor Enn Küngi uurijahuvi keskendub Läänemere regiooni ja Eesti ajaloole 16.–17. sajandil. See on ajajärk, mida Euroopas defineeritakse varauusajana. See kätkes endas kiireid poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi muutusi, uute ideede levikut, Euroopa integratsiooni, esile kerkinud rahvusriikide ekspansiivsust, aga ka sügavaid kriise. Tänapäeva Eesti ala kuulus toona Rootsi riigi koosseisu. Käimasolevate uurimisprojektide raames jälgitakse esmajoones majanduslikke ja poliitilisi protsesse, mis mõjutasid Eesti ajaloo kulgu varauusajal. Uurimistöös on kesksel kohal arhiiviallikad.
Ago Pajur
Eesti ajaloo (uusima aja) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
Kaasprofessor Ago Pajuri uurimisperiood hõlmab kitsamalt Eesti esimest iseseisvusperioodi ja laiemalt 20. sajandi esimest poolt. Seejuures on kesksel kohal poliitiline ja sõjaajalugu, eriti Eesti Vabariigi sünd ja Vabadussõda (sh eesti rahvusväeosad), aga ka poliitilised arengud omariiklusaastail ja üleminek demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Hetkel on käsil uurimus kolonel Ants Matsalost (1895–1945), kellest on jäänud maha mahukas käsikirjaline pärand, sh päevaraamat, mille avastas Kirjandusmuuseumi kogudest doktorant Toivo Kikkas.
Anu Raudsepp
ajaloo didaktika kaasprofessor
PhD (ajalugu)
Kaasprofessor Anu Raudsepp uurib esiteks erinevaid Eesti 20. sajandi kultuuriloo (haridus, kirjandus, tsensuur, õigeusu kirik) teemasid. Teda paelub aktuaalselt kirjasõna mõju, perekondlike ning kultuuriliste mõttekaaslaste tähendus vaimse enesesäilitamise ja vaimse vastupanu vahendina 20. sajandi ajaloo pöördelistel ja keerulistel perioodidel. Teiseks tema teadustöö põhivaldkonnaks on ajaloodidaktika, milles ta keskendub humanitaarvaldkonna õpikute analüüsile. Ta on uurinud eriti rahvuste ja vaenlase kuvandit. Kolmandaks uurimisvaldkonnaks on tal viimastel aastatel kujunenud sisejulgeoleku ajalugu (siseministeerium, piirivalve, politsei).
Andres Andresen
Eesti uusaja kaasprofessor 0,75 k
PhD (ajalugu)
Kaasprofessor Andres Andresen uurib mitmesuguseid riikluse, õiguse, religiooni ja kultuurilooga seotud probleeme ajavahemikus 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni, aga samuti ka ajalookirjutuse ajalugu ja eesti mõttelugu. Viimasel ajal on ta muuhulgas tegelenud Rudolf Kallase elutöö lahti mõtestamisega eesti ajaloo seisukohalt. Jätkuvalt on käimas töö baltisaksa seisusliku omavalitsuskorralduse mitmete eriküsimuste selgitamiseks erinevate historiograafiliste suundade kontekstis, keskendudes sealjuures eriti 1710. aasta kapitulatsioonidele, asehaldusaegsetele ümberkorraldustele ja 19. sajandi lõpupoole reformidele.
Emeriitprofessor Tiit Rosenbergi esmaseks uurimisteemaks on Eesti agraarajalugu 19.–20. sajandil (põllumajanduslikud majapidamised mõisatest ja taludest sovhooside-kolhoosideni ning perefarmide ja osaühinguteni, -uuendused, -institutsioonid ja inimesed), samuti ajaloo uurimise ja õpetamise ajalugu Tartu Ülikoolis (alates 1919. aastast tänapäevani).
Ilmar Tammisto peamiseks uurimisvaldkonnaks on varauusaegse Läänemere regiooni poliitiline ajalugu. Ta on uurinud rootsiaegse Liivimaa haldussüsteemi sisemist toimimist ja arenguid, milles põhirõhk on olnud kohaliku aadliga seotud administratiivsetel ja sõjaväelistel institutsioonidel. Tema doktoriväitekiri keskendus Liivimaa valitsemisele aastatel 1634 kuni 1680, pöörates erilist tähelepanu Rootsi riigivõimu ja baltisaksa aadli kokkupuutepunktidele ja koostööle.
Lektor Janet Laidla uurib Eesti varauusaegset ning uusaegset teadus-, haridus- ja kultuurielu. Tema doktoriväitekiri keskendus varauusaegsele ajalookirjutusele, samas on ta kirjutanud ka Tartu ülikooli ajaloost keskendudes peamiselt üliõpilaskonna ja teadusajaloole. Viimastel aastatel on teda järjest enam huvitama hakanud küsimus, kuidas kujunes naisharitlaskond Eestis kuni Teise maailmasõjani.
Lauri Kann kaitses doktoritöö 1905. aasta revolutsioonist. Tema uurimisteemad on peamiselt Eesti ajaloost 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Põhjalik huvi on ka varauusaja ajaloo ning poola keele ja kultuuri vastu. Ta on 8. klassi ajaloo õpiku ja töövihiku kaasautor ning on aastaid töötanud ajalooõpetajana. Samuti on ta viinud läbi õpetajatele suunatud ajaloodidaktika täiendkoolitusi.
Mann Loper uurib oma doktoritöös rahvuslikku kasvatust Eesti vabariigi eestikeelsetes üldhariduskoolides maailmasõdadevahelisel perioodil. Valminud artiklid käsitlevad rahvusliku kasvatuse küsimust ja tähtsust ühiskonnas laiemalt aastail 1920-1940 ning samal perioodil eestikeelsete üldhariduskoolide ajalooõpetuse õppekavades ja nende arendusprotsessis. Järgmisena ilmuv artikkel pühendub eestikeelsete ajaloo õpikute kirjastamisele, retsenseerimisele ja konkurentsile 1930. aastatel.
Kunstiajaloo osakond
Minu peamiseks uurimisvaldkonnaks on keskaja ja varauusaja visuaalkultuur Eestis ja Lätis, ent ka Läänemere piirkonnas laiemalt. Põhjalikumalt olen tegelenud altarite, retaablite, raidkivide ja hõbedaga, uurinud loomade kujutamist kunstis, pühakute kultust ning siinsete linnade kultuurilisi sidemeid Saksamaa, Madalmaade ja Põhjamaadega. Lisaks kunstiajaloole köidab mind ka sotsiaalajalugu: olen uurinud kaupmehi ja käsitöölisi, gilde ja vennaskondi, aga samuti ka naiste rolli keskajal. Nii õppe- kui ka teadustöös pean oluliseks interdistsiplinaarsust. Professorina loodan kaasa aidata sellele, et kunstiajaloolased, ajaloolased, arheoloogid ja teiste erialade spetsialistid teeksid senisest tihedamat koostööd.
Minu valdkonnaks on moodne kunst alates 19. sajandi impressionismist kuni 21. sajandi künniseni. Olles töötanud ka kunstimuuseumis, olen tuttav Eesti kunstiga pallaslastest nõukogude perioodini. Viimast olen uurinud ka oma doktoritöös. Pean huvitavaks vaadelda kunsti ühiskonna ja kultuuri kontekstis, ent minu meelest ei maksa eirata ka mehhanisme, mille kaudu mõjub kunstis ilu, loovus ja originaalne eneseväljendus. Skeptilisena mõnedes humanitaarse kunstiteooria seletustes olen tutvustanud empiirilisest ja neuroesteetikast lähtuvaid lähenemisi kunstile. Vanamoelise esteedina on mulle isiklikult oluline suure kunsti elujaatav ja elu rikastav funktsioon, lemmikud ulatuvad Matisse’ist Munchi ja Richterist Hockney’ni.
Minu kitsamaks uurimisvaldkonnaks on kunstiajaloo ja -teaduse aspektid, mis seostuvad kunstniku kui loova persooni kujunemislooga, samuti erinevad ideeajaloolised suunad kunsti- ja kultuuriajaloos. Tegelen ka Lääne esteetikateaduse problemaatikaga, keskendudes 17.–19. sajandile. Lisaks sellele on üheks huvifookuseks modernismi raames toimunud erinevate avangardismide ideoloogiad ja kunstiilmingud 20. sajandil.
Kadri Asmer
kunstiajaloo nooremlektor 0,7 k
MA (kunstiajalugu)
-
Ülikooli autasude ja tunnustamisega seotud protokolliliste tegevuste korraldamine
Jälgin huviga kunsti võimu “teha häält” – sekkuda ja mõjutada oma kaasaega ning ümbritsevat ruumi. Vaimustun 19. ja 20. sajandi kunstiajaloo peatükkidest, kust peegelduvad vastu ühiskonnas toimunud sotsiaalpoliitilised murdepunktid. Usun, et kunst räägib oma ajast rohkem kui tuhat sõna.
Lisaks kunstiajalooliste teemade käsitlemisele olen keskendunud ka kureerimise ja kunstikriitika põhitõdede avamisele. Samuti olen rahvusvahelise kunstiteadusliku ajakirja Baltic Journal of Art History peatoimetaja.
Anu Ormisson-Lahe
kunstiajaloo nooremlektor
MA (kunstiajalugu)
Kunstiajaloos paelub mind idee saamine vormiks. Seda nii pulbitsevas barokis kui 18.–19. sajandi arhitektuurikeeles. Minu uurimisteemaks on valgustusajastu ülikool, linnaehituslikud uuendused ja Tartu ülikooli ansambli kujunemine J. W. Krause käe all. Arhitektuur võlub oma vormis ja võimalustes, mis laseb süvitsi minna teoreetikute maailma ja vaadata selle lihaks saamist ideelises ja vahetus kontekstis. Lisaks teoreetilistele teadmistele pean oluliseks, et tänased tudengid kogeksid ja näeksid maailma – hoolitsen selle eest, et kunstiajaloolaste traditsioonilised väljasõidud ja õppereisid oleksid osa akadeemilisest haridusest.
Võrreldes teiste kolleegidega on minu teekond kunstiajaloo uurimises alles alguses. Sellegipoolest olen oma uurimisteema leidnud puitmõisaarhitektuuris, mis on juba viimased viis aastat pakkunud palju põnevaid avastusi ning lubanud täiendada ja osaliselt ümber kirjutada Baltimaade mõisaarhitektuuri arengulugu. Suurt huvi pakub mulle ka 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi esimese poole arhitektuuriteooria ning lisaks on mulle südamelähedased on muinsuskaitse ja pärandiloomega seotud küsimused, millele elan alati kirglikult kaasa. Oma uurimistöö teema populariseerimisega tegelen ka sotsiaalmeedias: Instagrami lehel @puitmoisad.
Uusima aja osakond
Olaf Mertelsmann
osakonna juhataja, Ida-Euroopa ajaloo professor
PhD (uusaja ajalugu)
Ivan Lavrentjev
uusima aja ajaloo nooremteadur 0,5 k
MA (Venemaa uuringud)
+372 5387 7840
Üldajaloo osakond
Mati Laur
osakonna juhataja, uusaja professor
PhD (ajalugu)
Anti Selart
keskaja professor
PhD (ajalugu)
Mait Kõiv
üldajaloo (vanaaeg) kaasprofessor
PhD (ajalugu)
Liina Lindström
instituudi juhataja
PhD (eesti keel)
Virve-Anneli Vihman
instituudi arendusjuht
PhD (lingvistika)
Eesti keele osakond
Liina Lindström
osakonna juhataja, tänapäeva eesti keele professor
PhD (eesti keel)
Karl Pajusalu
akadeemik, eesti keele ajaloo ja murrete professor
PhD (soome-ugri keeled)
Pire Teras
eesti foneetika kaasprofessor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe programmijuht, eesti ja soome-ugri keeleteaduse bak. õppe programmijuht
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-411
Sulev Iva
lõunaeesti keele ja kultuuri lektor 0,5 k
PhD (läänemeresoome keeled)
Andra Annuka-Loik
eesti keele tekstiõpetuse lektor
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-406
Helena Lemendik
keeleteaduse nooremteadur
MA (keeleteadus ja keeletoimetamine)
Kelli Pekkenen
keeleteaduse nooremteadur
mag (euroopa ja ameerika nüüdiskeeled ja -kirjandus)
Jakobi 2-431
Patrick Juho-Ville O'Rourke
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
MA (üldkeeleteadus)
Kristiina Vaik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur
MA (arvutilingvistika)
Jakobi 2-404
Elisabeth Kaukonen
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,65 k
MA (eesti keel)
Jakobi 2-431
Rodolfo Basile
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,7 k
MA
Jakobi 2-431
Carl Eric Simmul
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,9 k
MA (eesti keel)
Jakobi 2-431
Axel Carsten Jagau
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
MA (soome-ugri filoloogia)
Jakobi 2-445
Andra Rumm
eesti keele lektor (tööleping peatatud) 0,5 k
PhD (üldkeeleteadus)
Helen Plado
eesti keele lektor (tööleping peatatud)
PhD (eesti keel)
Foneetika labor
Eva Liina Asu-Garcia
foneetika kaasprofessor 0,5 k
PhD (foneetika)
Jakobi 2-409
Tuuli Tuisk
läänemeresoome keelte foneetika teadur
PhD (läänemeresoome keeled)
Jakobi 2-409
Katrin Leppik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,6 k
MA (üldkeeleteadus)
Jakobi 2–409
Helen Wilbur
foneetika teadur (tööleping peatatud) 0,5 k
PhD (üldkeeleteadus)
Suulise ja arvutisuhtluse labor
Tiit Hennoste
suulise kõne ja vestlusanalüüsi teadur
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-407
Piret Upser
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
MA (eesti keel)
Jakobi 2-406
Eesti keele väljendusõpetuse keskus
Riina Reinsalu
eesti keele tekstiõpetuse lektor (tööleping peatatud)
PhD (eesti keel)
Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus
Eva Saar
koordinaator (tööleping peatatud) 0,3 k
PhD (läänemeresoome keeled)
+372 737 5422
Soome-ugri osakond
Gerson Stefan Klumpp
osakonna juhataja, soome-ugri keelte professor, eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppe programmijuht
PhD (soome-ugri filoloogia)
Petar Dimitrov Kehayov
läänemeresoome keelte professor
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-419
Fedor Rozhanskiy
soome-ugri keelte kaasprofessor
knd (filoloogia)
Jakobi 2-410
Nikolay Kuznetsov
soome-ugri keelte lektor 0,8 k
PhD (uurali keeled)
Jakobi 2-421
Krisztina Toth
ungari keele külalislektor
mag (ungari keel ja kirjandus)
Miina Norvik
läänemeresoome keelte lektor
PhD (läänemeresoome keeled)
Jakobi 2-445
Margit Kuusk
soome keele ja kultuuri õpetaja
MA (läänemeresoome keeled)
Eva Saar
läänemeresoome keelte teadur
PhD (läänemeresoome keeled)
Iuliia Zubova
fennougristika nooremteadur
MSc (fundamentaalne ja rakenduslingvistika)
Jakobi 2-418
Eda-Riin Tuuling
komi keele nooremteadur 0,3 k
MA (soome-ugri keeled)
Jakobi 2-418
Merit Niinemägi
saami keelte nooremteadur 0,6 k
MA (soome-ugri keeled)
Jakobi 2-418
Üldkeeleteaduse osakond
Renate Pajusalu
osakonna juhataja, üldkeeleteaduse professor
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-403
Kadri Muischnek
arvutilingvistika kaasprofessor 0,5 k
PhD (eesti keel)
Ilona Tragel
üldkeeleteaduse kaasprofessor
PhD (üldkeeleteadus)
Ann Veismann
eesti ja üldkeeleteaduse lektor, eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppe programmijuht
PhD (üldkeeleteadus)
Jakobi 2-402
Helen Hint
väljendusoskuse lektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
PhD (üldkeeleteadus)
Aimi Pikksaar
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,5 k
MA (üldkeeleteadus)
Agu Bleive
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,1 k
MA (soome-ugri keeled)
Jakobi 2-439
Johanna Kiik
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,9 k
MA (üldkeeleteadus)
Jakobi 2-446
Heili Orav
üldkeeleteaduse teadur (tööleping peatatud) 0,1 k
PhD (üldkeeleteadus)
+372 737 6143
Rakenduslingvistika osakond
Birute Klaas-Lang
osakonna juhataja, eesti keele (võõrkeelena) professor
knd (filoloogia)
Madis Arukask
eesti keele ja kultuuri muukeelsetele kaasprofessor 0,25 k
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Virve-Anneli Vihman
psühholingvistika kaasprofessor
PhD (lingvistika)
Kristiina Praakli
rakenduslingvistika kaasprofessor
PhD (eesti keel)
Jakobi 2-435
Raili Pool
eesti keele võõrkeelena lektor
PhD (eesti keel)
Maigi Vija
emakeeleõpetuse nooremlektor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe programmijuht
MA (eesti keel)
Jakobi 2-429
Tiina Kikerpill
eesti keele teise keelena didaktika nooremlektor 0,5 k
MA (eesti keel)
Jakobi 2-436
Aive Mandel
eesti keele teise keelena nooremlektor
MA (üldkeeleteadus)
Jakobi 2-429
Laura Kirss
keelehariduspoliitika nooremteadur 0,2 k
MA (avalik haldus ja sotsiaalpoliitika)
Jesse Daniel Holmes
keeleteaduse nooremteadur
MA (keeleteadus)
Jakobi 2-430
Mari-Liis Korkus
eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur 0,65 k
MA (üldkeeleteadus)
Jakobi 2-431
Kulla Mellov
muu emakeelega üliõpilaste keelenõustaja
MA (eesti keele võõrkeelena õpetaja)
Jakobi 2-437
Katrin Leppik
täiendkoolituse projektijuht 0,4 k
MA (üldkeeleteadus)
Jakobi 2-409
Diana Vender
keeleteaduse nooremteadur (tööleping peatatud)
MA (keeleõpetaja mitmekeelses koolis)
Digihumanitaaria ja infoühiskonna keskus
Peeter Tinits
digihumanitaaria spetsialist 0,25 k
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2-417
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
Vaimufilosoofia üldiselt ja iseäranis järgmised teemad:
- interpretivism vaimufilosoofias
- mentaalne fiktsionalism
- rahvapsühholoogia ja teaduslik vaimukäsitus
- ajakogemus ja aja metafüüsika
- teiste inimeste mõistmine
- vaba tahe
Filosoofia osakond
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
Vaimufilosoofia üldiselt ja iseäranis järgmised teemad:
- interpretivism vaimufilosoofias
- mentaalne fiktsionalism
- rahvapsühholoogia ja teaduslik vaimukäsitus
- ajakogemus ja aja metafüüsika
- teiste inimeste mõistmine
- vaba tahe
Filosoofia ajaloo õppetool
Roomet Jakapi
õppetooli juhataja, filosoofia ajaloo kaasprofessor
PhD (filosoofia)
Jakobi 2-325
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
- varauusaegne metafüüsika ja epistemoloogia
- natuurfilosoofia ja teoloogia vahekord varauusajal
- religiooniepistemoloogia
- religioosne pluralism
Uurimis- ja juhendamisteemad
- filosoofia ajalugu
- antiikfilosoofia
- epistemoloogia
Uurimis- ja juhendamisteemad
- Martin Heideggeri varane filosoofia
- fenomenoloogia
- eksistentsialism
Mõtteloo õppetool
Pärtel Piirimäe
õppetooli juhataja, mõtteloo professor
PhD (ajalugu)
Jakobi 2-324
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
Academia platvormi konto
Uurimis- ja juhendamisteemad
- Euroopa ja Eesti mõttelugu
- varauusaja poliitilise ja rahvusvahelise mõtte ajalugu, rahvusvahelise õiguse ajalugu
- varauusaja loomuõiguse ja moraalifilosoofia ajalugu
- varauusaja propaganda ja ajalookirjutuse ajalugu
Uurimis- ja juhendamisteemad
- Euroopa ja Eesti mõttelugu
- teoloogia ja filosoofia ajalugu
- varauusaja haridusajalugu
- raamatuajalugu, disputatsioonid, digihumanitaaria
Eduard Parhomenko
filosoofia ajaloo nooremlektor
MA (filosoofia)
Jakobi 2-324
Uurimis- ja juhendamisteemad
- Kant ja saksa idealism
- fenomenoloogia
- esteetika ja fenomenoloogiline kunstifilosoofia
- Eesti mõttelugu ja filosoofia
- nõukogude filosoofia
Timo Aava
külalisteadur
Dr. phil.
Uurimis- ja juhendamisteemad
- filosoofia ajalugu
- Eesti mõttelugu
- 20. sajandi filosoofia
Uurimis- ja juhendamisteemad
-
Üliõpilasdisputatsioonid
-
Academia Gustaviana ajalugu
Praktilise filosoofia õppetool
Kadri Simm
õppetooli juhataja, praktilise filosoofia kaasprofessor
PhD (filosoofia)
Jakobi 2-328
Uurimis- ja juhendamisteemad
- moraalifilosoofia
- praktiline eetika, eriti bioeetika, meditsiinieetika, tehisintellekti eetilised aspektid
- teaduseetika
- poliitikafilosoofia, eriti õiglus, feministlikud teooriad
Margit Sutrop
praktilise filosoofia professor 0,5 k
PhD (filosoofia)
Siobhan Kattago
praktilise filosoofia kaasprofessor
PhD (sotsioloogia)
Jakobi 2–320
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Uurimis- ja juhendamisteemad
- poliiitikafilosoofia
- eksistentsialism
- eetika
- antiikfilosoofia
- ajaloofilosoofia
Francesco Orsi
teoreetilise eetika kaasprofessor, filosoofia magistriõppekava programmijuht
PhD (filosoofia)
Jakobi 2-326
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
- eetika (utilitarism, deontoloogia jne)
- metaeetika
- eetika ajalugu
- praktiline eetika
- seksuaalsuse eetika ja filosoofia
- moraalipsühholoogia
Uurimis- ja juhendamisteemad
- poliitikafilosoofia
- eetika
- haridusfilosoofia
Teoreetilise filosoofia õppetool
Bruno Mölder
õppetooli juhataja, vaimufilosoofia professor
PhD (filosoofia)
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
Vaimufilosoofia üldiselt ja iseäranis järgmised teemad:
- interpretivism vaimufilosoofias
- mentaalne fiktsionalism
- rahvapsühholoogia ja teaduslik vaimukäsitus
- ajakogemus ja aja metafüüsika
- teiste inimeste mõistmine
- vaba tahe
Alexander Stewart Davies
keelefilosoofia kaasprofessor, filosoofia doktoriõppekava programmijuht
PhD (filosoofia)
Jakobi 2-319
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Isiklik veebileht
Uurimis- ja juhendamisteemad
- keelefilosoofia (näiteks rakenduslik, eesti keelt puudutav, sotsiaalne ja poliitiline)
- tunnistuse epistemoloogia (eriti möödarääkimine)
Uku Tooming
teoreetilise filosoofia teadur, filosoofia bakalaureuseõppe programmijuht
PhD (filosoofia)
Jakobi 2–321
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Uurimis- ja juhendamisteemad
- kujutlus
- soovid/tahtmised
- kujutluse ja mälu epistemoloogia
- enesekohane teadmine
- esteetiline normatiivsus
- esteetiline kogemus
- nauding
Vivian Puusepp
teoreetilise filosoofia teadur 0,5 k
PhD (filosoofia)
Jakobi 2–328
Uurimis- ja juhendamisteemad
- vaimufilosoofia
- fenomenoloogia
- sotsiaalne tunnetus
Miriana Maio
filosoofia nooremteadur
mag (keel ja meel: keeleteadus ja kognitiivsed uuringud)
Jakobi 2–321
Teadusfilosoofia õppetool
Jaana Eigi-Watkin
õppetooli juhataja, teadusfilosoofia teadur
PhD (filosoofia)
Jakobi 2-323
Uurimis- ja juhendamisteemad
- sotsiaalsed faktorid teaduses
- episteemiline/induktiivne risk
- teadus demokraatlikus ühiskonnas
- mitteteadlaste osalemine teaduses
- empiiriliselt informeeritud teadusfilosoofia
- objektiivsus
CV Eesti Teadusinfosüsteemis
CV PhilPeople lehel
Uurimis- ja juhendamisteemad
- empiiriliselt informeeritud teadusfilosoofia
- väärtused teaduses
- teadustöö kultuuriaspektid
- teaduslik objektiivsus
- distsiplinaarsus ja interdistsiplinaarsus teaduses
Uurimis- ja juhendamisteemad
- nature-nurture debatt
- kaasasündivuse mõiste
- geneetiline põhjuslikkus, geneetiline essentsialism
- biologistlikud kultuuri-seletused
- vaimufilosoofia (sisu- ja representatsiooniteooriad)
- sotsiaalkonstruktivism
- Ludwig Feuerbachi filosoofia
Uurimis- ja juhendamisteemad
- teaduse ja tehnika filosoofia ja ajalugu
- tunnetusteooria
- õigusfilosoofia
Semiootika osakond
Tiit Remm
osakonna juhataja, semiootika teadur
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2-302
Uurimis- ja juhendamisteemad
- linnasemiootika
- ruumisemiootika
- sotsiosemiootika
Peeter Torop
kultuurisemiootika professor
PhD (filoloogia)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- kultuurisemiootika
- kirjandus- ja tõlkesemiootika
- kultuuriteooria
Uurimis- ja juhendamisteemad
- biosemiootika
- üldsemiootika
- teoreetiline bioloogia
Timo Maran
ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor
PhD (semiootika ja kulturoloogia)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- ökosemiootika
- ökokriitika
- mimikri teooria
- Eesti looduskirjandus
Andreas Ventsel
poliitika- ja sotsiosemiootika professor
PhD (semiootika ja kulturoloogia)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- poliitika semiootika
- online-kommunikatsiooni semiootiline analüüs
- kultuurisemiootika
- poststrukturalistlik diskursuseteooria
Mihhail Lotman
semiootika külalisprofessor 0,1 k
PhD (semiootika ja kulturoloogia)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- üld- ja kultuurisemiootika
- värsisemiootika
- retoorika ja poeetika
- filmianalüüs
- tekstiteooria
- vene kirjandus
Elin Sütiste
semiootika kaasprofessor
PhD (semiootika ja kulturoloogia)
Maarja Ojamaa
semiootika kaasprofessor
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2-314
Uurimis- ja juhendamisteemad
- digikultuuri semiootika
- kultuurihariduse semiootika
- kultuuriline autokommunikatsioon ja transmeedialisus
Silvi Salupere
semiootika lektor
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- semiootika ajalugu
- semiootika metakeel
- Juri Lotmani kultuurisemiootika
Anti Randviir
semiootika lektor, semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppe programmijuht
PhD (semiootika ja kulturoloogia)
Uurimis- ja juhendamisteemad
- sotsiosemiootika
- ruumisemiootika
- subkultuuride uuringud
- semiootika kirjelduskeel
Katre Pärn
semiootika nooremlektor, semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe programmijuht
Jakobi 2-302
Uurimis- ja juhendamisteemad
- kultuurisemiootika ja -analüüs
- filmi- ja meediasemiootika
Uurimis- ja juhendamisteemad
- kultuurisemiootika
- transmeedia
- kirjandusõpetus
- digiharidus
Riin Magnus
semiootika teadur 0,75 k
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2-302
Uurimis- ja juhendamisteemad
- linna ökosemiootika
- Jakob von Uexkülli biosemiootika
- inimese ja teiste loomade vaheline kommunikatsioon
- võõrliikide semiootika
Ott Puumeister
semiootika teadur
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–313
Uurimis- ja juhendamisteemad
- poliitiline semiootika
- võimusemiootika
- biopoliitika
Mari-Liis Madisson
semiootika teadur
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–313
Uurimis- ja juhendamisteemad
- kultuurisemiootika
- poliitikasemiootika
- meediasemiootika
- identiteediloomeprotsessid
- online-kultuur
- vandenõuteooriad
Nelly Mäekivi
semiootika teadur, semiootika ja kultuuriteooria magistriõppe programmijuht
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–302
Uurimis- ja juhendamisteemad
- etoloogiline ja antropoloogiline zoosemiootika
- inimeste ja teiste loomade kommunikatsioon
- ökosemiootika
- hübriidsete keskkondade semiootiline analüüs
- loomaaia bioloogia
Tatjana Menise
meediasemiootika teadur 0,8 k
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–313
Silver Rattasepp
semiootika teadur 0,5 k, semiootika magistriõppe programmijuht
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–304
Uurimis- ja juhendamisteemad
- posthumanism
- elurikkuse filosoofia
- zoosemiootika
- teadusfilosoofia
Hongjin Song
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
MA (semiootika)
Jakobi 2-304
James Augustus Bacigalupi IV
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
(arhitektuur)
Jakobi 2-304
Krista Tomson
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–304
Siiri Tarrikas
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2-304
Yekaterina Lukina
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur 0,5 k
MA (semiootika)
Jakobi 2–304
Karl Joosep Pihel
semiootika nooremteadur 0,5 k
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Jakobi 2–314
Oscar Salvador Miyamoto Gomez
semiootika nooremteadur 0,5 k
MA (semiootika)
Jakobi 2–304
Marta Kucza
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
MA (African Studies)
Jakobi 2-304
Tiina Johanna Pitkäjärvi
semiootika ja kultuuriteooria nooremteadur
PhD (skandinaavia keeled)
Jakobi 2–304
Tuuli Pern
välissuhete spetsialist 0,5 k
PhD (semiootika ja kultuuriteooria)
+372 737 5954
Semiootika rakenduskeskus
Tartu Ülikooli eetikakeskus
Margit Sutrop
keskuse juhataja
PhD (filosoofia)
Mari-Liisa Parder
eetika teadur 0,6 k, teadusprojektide koordinaator 0,2 k
PhD (meedia ja kommunikatsioon)
Anu Tammeleht
eetika teadur 0,3 k, teaduseetika metoodik-koolitaja 0,3 k
PhD (haridus)
Jakobi 2–329
Marten Juurik
eetika nooremteadur 0,25 k
MA (ajakirjandus)
Triin Paaver
eetikakeskuse administratiivjuht
MA (personalitöö ja -arendus)
Helen Hirsnik
koolide ja lasteaedade väärtusarenduse nõustaja 0,8 k
MA (põhikooli mitme aine õpetaja)
Anastasiya Astapova
instituudi asejuhataja
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Vabade kunstide professuuri õppekorraldus
Triinu Rosenberg
kommunikatsioonispetsialist
MA (muutuste juhtimine ühiskonnas)
+372 737 5224
Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti kirjanduse õppetool
Arne Merilai
eesti kirjanduse professor
knd (filoloogia)
Jaak Tomberg
eesti kirjanduse kaasprofessor
PhD (maailmakirjandus)
Ülikooli 16-112
Mart Velsker
eesti kirjanduse kaasprofessor
PhD (eesti kirjandus)
Janek Kraavi
eesti kirjanduse ja nüüdiskultuuri lektor
PhD (eesti kirjandus)
Ülikooli 16-107
Maailmakirjanduse õppetool
Liina Lukas
õppetooli juhataja, võrdleva kirjandusteaduse professor
PhD (maailmakirjandus)
Saara Lotta Linno
võrdleva kirjandusteaduse nooremteadur 0,5 k
MA (maailmakirjandus)
Teatriteaduse õppetool
Hedi-Liis Toome
teatriteaduse lektor, kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppe programmijuht, kirjanduse ja teatriteaduse magistriõppe programmijuht
PhD (teatriteadus)
Kirjandusteooria ja intermediaalsete uuringute õppetool
Marina Grišakova
õppetooli juhataja, kirjandusteooria professor
PhD (võrdlev kirjandusteadus)
Siim Sorokin
kultuuriuuringute ja diginarratoloogia teadur 0,5 k
PhD (folkloristika)
Francesca Arnavas
võrdleva kirjandusteaduse ja kirjandusteooria teadur
PhD
Ülikooli 16-108
Mattia Bellini
maailmakirjanduse nooremteadur 0,5 k
mag (kaasaegsed humanitaarteadused)
UNESCO õppetool
Kristin Kuutma
õppetooli juhataja, kultuuriteaduste professor
PhD (skandinavistika)
Ülikooli 16-211
Elo-Hanna Seljamaa
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor, folkloristika ja pärandirakendused mag. õppe programmijuht
PhD
+372 5380 3961
Daina Pupkeviciute
etnoloogia nooremteadur 0,5 k
MA (sotsiaalantropoloogia)
Siarhiej Makarevich
etnoloogia nooremteadur
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Ülo Valk
eesti ja võrdleva rahvaluule professor
PhD (filoloogia)
Jonathan Roper
inglise ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor
PhD (inglise kultuuritraditsioon)
Risto Järv
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,2 k
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Tiiu Jaago
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor
knd (filoloogia)
Merili Metsvahi
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Ülikooli 16-213
Anastasiya Astapova
folkloristika kaasprofessor
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Madis Arukask
eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor 0,75 k
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Jakobi 2-435
Ergo-Hart Västrik
eesti ja võrdleva rahvaluule lektor 0,2 k
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Kristel Kivari
eesti ja võrdleva rahvaluule teadur
PhD (folkloristika)
Ülikooli 16-213
Pihla Maria Siim
folkloristika teadur 0,2 k
PhD (folkloristika)
Alevtina Solovyeva
Aasia uuringute ja folkloristika teadur
PhD (folkloristika)
Margaret Lyngdoh
põlisrahvaste folkloori teadur
PhD (folkloristika)
Ülikooli 16-205
Maili Pilt
folkloristika teadur 0,3 k
PhD (folkloristika)
Eliyahu Ilia Magin
folkloristika nooremteadur
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Michele Tita
folkloristika nooremteadur 0,5 k
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Lodewyk Marthinus Barkhuizen
folkloristika nooremteadur
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Rika Tapper
õppekorralduse spetsialist
MA (Skandinaavia keeled ja kirjandused)
Ülikooli 16-208
Etnoloogia osakond
Art Leete
etnoloogia professor, kirjanduse ja kultuuriteaduste doktoriõppekava programmijuht
PhD (eesti ja võrdlev rahvaluule)
Ene Kõresaar
suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor
PhD (etnoloogia)
Ester Bardone
etnoloogia lektor, etnoloogia, folkloristika, rak. antropoloogia programmijuht
PhD (etnoloogia)
Ülikooli 16-211
Jana Reidla
etnoloogia teadur, kultuurikorralduse magistriõppekava programmijuht
PhD (etnoloogia)
Paulina Vitušcanka
etnoloogia nooremteadur
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Anatole Tristan Danto
etnoloogia nooremteadur
mag (humanitaar- ja sotsiaalteadused)
Polina Holitsyna
projekti spetsialist
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Terje Toomistu
etnoloogia teadur (tööleping peatatud)
PhD (etnoloogia)
Orientalistikakeskus
Peeter Espak
sumeroloogia ja Lähis-Ida kultuuriloo kaasprofessor 0,1 k
PhD (usuteadus)
Reyhaneh Ghoroghchian
Aasia uuringute spetsialist 0,2 k
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Mongoolia uuringute labor
Arktiliste kultuuride keskus
Uurimisteemad:
- süstemaatiline teoloogia,
- teaduse ja religiooni dialoog,
- religiooni ja rituaalkäitumise neuropsühholoogia,
- spirituaalsuse ja seksuaalsuse neuropsühholoogiline seos.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- Eesti ja Baltikumi kirikulugu 19. ja 20. sajandil,
- kiriku ja riigi suhted,
- teoloogia ajalugu,
- religiooni ja rahvusluse suhted,
- Balti ja Skandinaavia kirikute oikumeenia ajalugu,
- õigeusu ajalugu.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Angela Aav
õppekorralduse spetsialist
MA (religiooniuuringud)
Kirikuloo õppetool
Uurimisteemad:
- Eesti teoloogia ajalugu,
- kirikuajaloo metodoloogia ja historiograafia,
- sekulariseerumine,
- konfessioonidevahelised suhted kombineerituna rahvuslike ideedega, eriti luteri-õigeusu-roomakatoliku kirikute suhted, ka baltisaksa pärand Eesti kontekstis.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- patristiline hermeneutika,
- Augustinus,
- usutunnistuste ajalugu,
- kolmainu teoloogia .
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- Eesti ja Baltikumi kirikulugu 19. ja 20. sajandil,
- kiriku ja riigi suhted,
- teoloogia ajalugu,
- religiooni ja rahvusluse suhted,
- Balti ja Skandinaavia kirikute oikumeenia ajalugu,
- õigeusu ajalugu.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- kaasaegse Eesti õigeusu kiriku religioonisotsioloogilised uuringud,
- koguduslikkus (sobornost) kaasaegses Eesti õigeusu kirikus.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- õigeusu kiriku ajalugu ja teoloogia,
- Vene õigeusu kiriku ajalugu,
- kultuuridevaheline teoloogia,
- religioonidevaheline dialoog,
- misjoniteadus,
- oikumeenilised suhted.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- varauusaegse Tartu Ülikooli akadeemiline kirjandus,
- uusladina keel ja retoorika,
- mõttelugu ja hermeneutika.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Andrei Shishkov
teoloogia nooremteadur (tööleping peatatud)
(füüsika)
Uurimisteemad:
- kaasaegse õigeusu teoloogia,
- poliitiline teoloogia,
- eklesioloogia,
- ökoteoloogia,
- teoesteetika,
- spekulatiivse realismi filosoofia.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Süstemaatilise usuteaduse õppetool
Anne Kull
süstemaatilise usuteaduse professor
PhD (teoloogia)
Uurimisteemad:
- kaasaegne teoloogia,
- teadus-ja-religioon,
- interkultuuriline teoloogia,
- teoloogiline antropoloogia,
- soolise võrdsuse ja religiooni suhted.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Thomas-Andreas Põder
religioonifilosoofia kaasprofessor 0,4 k
dr. theol.
Uurimisteemad:
- süstemaatiline ja oikumeeniline teoloogia,
- religioonifilosoofia,
- religioonisemiootika.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Roland Karo
süstemaatilise usuteaduse lektor
dr. theol.
Uurimisteemad:
- süstemaatiline teoloogia,
- teaduse ja religiooni dialoog,
- religiooni ja rituaalkäitumise neuropsühholoogia,
- spirituaalsuse ja seksuaalsuse neuropsühholoogiline seos.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- teadusfilosoofia,
- teaduse religioossus,
- teaduse ja religiooni dialoog,
- reaalsuse pragmatitsistlik käsitlus.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Igor Ahmedov
filosoofilise teoloogia nooremteadur 0,5 k
MA (haridusfilosoofia)
Ülikooli 18–309A
Uurimisteemad:
- Søren Kierkegaardi uuringud,
- haridusfilosoofia ja haridusteoloogia,
- kaasaegsed teoloogiad.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Viktar Niachayeu
teoloogia nooremteadur
MA (kultuuridevaheline teoloogia)
Ülikooli 18-309A
Uurimisteemad:
- üldine, süstemaatiline ja praktiline kristlik teoloogia,
- kristliku teoloogia ja positiivse/eksistentsiaalse psühholoogia vaheline seos,
- ida- ja läänekristliku askeesi ja spirituaalsuse rakendumine kaasajal.
Praktilise usuteaduse õppetool
Uurimisteemad:
- eestlaste religioossus ajaloos ja tänapäeval,
- religioossed suundumused lääne kultuuriruumis 21. sajandil.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Olga Schihalejev
religioonipedagoogika kaasprofessor
dr. theol.
Ülikooli 18-312
Uurimisteemad:
- religiooniõpetuse metoodika ja didaktikaga seotud küsimused,
- koolides toimuv väärtuskasvatus,
- kultuurilise ja usulise mitmekesisusega kaasnevad küsimused koolis nii õppijate kui ka õpetajate vaatevinklist.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- praktiline teoloogia,
- leeritöö analüüs,
- kristliku jumalateenistuselu analüüs ja liturgiauuenduse protsess luterlikus kirikus.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- praktiline ja süstemaatiline usuteadus,
- tänapäevane kristlik usk ja praktika,
- luterlik identiteet ja arengud luterlikus teoloogias,
- kristluse eri vormid ja suunad.
Tõnu Lehtsaar
religioonipsühholoogia professor (tööleping peatatud) 0,8 k
PhD (religioonipsühholoogia)
+372 502 3626 (3626)
Uurimisteemad:
- usulise kogemuse psühholoogia ja pastoraalpsühholoogia,
- suhtlemispsühholoogia, sealhulgas suhtlemiskonflikti ja avaliku esinemise psühholoogia,
- hingehoiu psühholoogia.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uue Testamendi õppetool
Ain Riistan
Uue Testamendi lektor, programmijuht
dr. theol. (usuteadus)
Ülikooli 18-309A
Uurimisteemad:
- varakristlike tekstide hermeneutika, täpsemini nende kultuuriteaduslik analüüs,
- religiooni ja ühiskonna vastasmõjud.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- Uue Testamendi sotsiaal-ajaloolised ja ideoloogilised uuringud,
- hilise teise templiaja judaismi pseudepigraafne kirjandus.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Vana Testamendi ja semitistika õppetool
Urmas Nõmmik
Vana Testamendi ja semitistika professor
dr.theol.habil.
Uurimisteemad:
- vanaheebrea ja läänesemiidi tekstide vormilugu (tarkus, psalmid, prohvetikirjandus, narratiivid),
- vanaheebrea traditsiooni- ja usundilugu esimese ja teise templi ajal,
- Vana Testamendi / Heebrea Piibli eksegeetika, hermeneutika ja teoloogia,
- Iiobi raamatu arengu-, vormi- ja tõlgenduslugu.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- semiidi keeleteadus,
- folkloristika,
- muistsete narratiivide uurimine ja nende kõrvutamine,
- muistsete Lähis-Ida ühiskondade ideoloogilised ja kultuurilised aspektid,
- antropoloogia,
- evolutsiooniline psühholoogia ja kognitiivne religiooniteadus, ühitatuna traditsiooniliste filoloogial ja ajalooliste tekstide uurimisel põhinevate suundadega,
- kognitiivne historiograafia.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- juudi mõttelugu, identiteet ja eetika,
- tänapäeva Iisraeli religioosne maastik,
- juudi mõttelugu 19. sajandil ning eesti juutide religiooni- ja kultuuri lugu 20. sajandi esimeses pooles,
- Iiobi retseptsioon vararabiinlikus kirjanduses.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Andreas Johandi
Lähis-Ida usundiloo teadur
PhD (religiooniuuringud)
Ülikooli 18-309
Uurimisteemad:
- muistse Lähis-Ida regiooni usundilugu,
- varajane (kuningas Hammurapi eelne) Mesopotaamia panteon rõhuga maagia- ja ravijumalustel,
- Vana-Lähis-Ida ja Vana Testmandi kirjavara vahelised paralleelid,
- muistse ja tänapäevase Iraani usundi- ja ajalugu.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- Aabrahamlike religioonide semiootika, fookusega judaismil ja kristlikul õigeusul;
- juudi ja teiste kogukondade kui semiosfääride suhtlusvormide modelleerimine;
- juudi identiteedi semiootika, fookusega indiviidi toimimisel semiosfäärides ja nende vahel;
- Juri Lotman ja C.S. Peirce.
Lora Chusova
religiooniuuringute nooremteadur (tööleping peatatud)
MA (keele ja Euroopa keelte teooria ja ajalugu)
Uurimisteemad:
- sumero-akadi kirjanduse ja rituaalide semiootiline analüüs,
- kognitiivsed lähenemisviisid religiooniuuringutele,
- päikesejumal Utu/ Shamashi kuju Vana-Mesopotaamias.
Lily Naruski
religiooniuuringute nooremteadur (tööleping peatatud)
MA (religiooniuuringud)
Võrdleva usuteaduse õppetool
Uurimisteemad:
- intellektuaalajalugu ja religioonisotsioloogia,
- tänapäevased religiooni ja eksistentsiaalsete teemadega seonduvad arusaamad, tegevused ja hoiakud,
- Nõukogude religioonipoliitika ja ateistlik propaganda,
- sekulariseerumine,
- religiooni ja mittereligioossuse tänapäevased ning ajaloolised vormid,
- muutused religioossel maastikul,
- rahvusluse ja religiooni ning religiooni ja looduse kokkupuutepunktid.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- Rooma keisririigi religioonilugu,
- "idamaised kultused" Rooma riigis,
- Mithrase kultus,
- gnostitsism.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- islami ajalooline ja tänapäevane kontekst,
- islamimaade mitmekesisusprobleemid,
- islamofoobia Eestis.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- religiooniuuringute metodoloogia ja teooria,
- evolutsioonilised ja kognitiivsed religiooniteadused,
- sotsiaalse, kultuurilise ja religioosse evolutsionismi intellektuaalajalugu,
- religiooniuuringute ajalugu.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Uurimisteemad:
- inimkeha religioossed kontseptsioonid,
- religioossuse kehalise ja sõnalise väljenduse seosed,
- kultuuride kokkupuutealad. Selleks võivad olla nii erineva religioonitaustaga inimeste kohtumised ajaloos kui kirjaliku ja suulise kultuuri kokkupuude tekstides ja praktikates, mis avavad erinevad maailmamõistmise viise.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Evakordor Benson Diengdoh
religiooniuuringute nooremteadur
MA (politoloogia)
Uurimisteemad:
- religiooniantropoloogia;
- põlisrahvaste religioonid Kirde-Indias;
- rituaalsed praktikad ja nende tõlgendused.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Tartu Ülikooli Aasia keskus
Uurimisteemad:
- islami ajalooline ja tänapäevane kontekst,
- islamimaade mitmekesisusprobleemid,
- islamofoobia Eestis.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Kikee Doma Bhutia
Aasia uuringute teadur
PhD (folkloristika)
Ülikooli 18-308
Uurimisteemad:
- institutsionaalse budismi sümbioos,
- Himaalaja piirkonna põlisrahvaste uskumused,
- rahvapärased religioossed kombed,
- rahvapäraste sümbolite tähtsus erinevate kogukondade ja kuuluvuse ideede ümbermõtestamisel ja mõistmisel,
- religiooni ja kultuuri roll laiemas sotsiaalses konfliktis,
- välispoliitika kujundamine globaliseerumispoliitika riikidevahelises raamistikus,
- rahvusliku identiteedi kontseptsioon.
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis
Agnieszka Małgorzata Nitza-Makowska
Aasia uuringute teadur
PhD
Helen Haas
Lähis-Ida teadur 0,375 k, Lähis-Ida koordinaator 0,3 k
PhD (religiooniuuringud)
Ülikooli 18-308
Tanel Lepsoo
instituudi asejuhataja
PhD (prantsuse keel ja kirjandus)
Kätlin Luhamägi
administratiivjuht
MA (koolijuhtimine)
Mari-Liis Tina
raamatukoguhoidja (tööleping peatatud) 0,6 k
Anglistika osakond
Raili Marling
osakonna juhataja, anglistika professor, germaani-romaani filoloogia doktoriõppe programmijuht
PhD (inglise keel ja kirjandus)
Lossi 3-333
Djuddah Arthur Joost Leijen
inglise keele kaasprofessor
PhD (üldkeeleteadus)
Lossi 3-306
Pilvi Rajamäe
inglise kirjanduse lektor
PhD (inglise keel ja kirjandus)
Lossi 3-334
Katiliina Gielen
inglise keele ja tõlketeaduse lektor
PhD (inglise keel ja kirjandus)
Lossi 3-324
Liina Tammekänd
inglise keele ja lingvistika lektor
PhD (üldkeeleteadus)
Lossi 3-324
Reeli Torn-Leesik
inglise keele ja lingvistika lektor, inglise keele ja kirjanduse bakalaureuseõppe programmijuht
PhD (üldkeeleteadus)
Lossi 3-324
Natalja Zagura
inglise keele ja didaktika nooremlektor
MA (inglise keel ja kirjandus)
Lossi 3-324
Sara Bédard-Goulet
keskkonnahumanitaaria külalisteadur 0,5 k
PhD (nüüdiskirjandus)
Lossi 3-423
Eret Talviste
kaasaegse ingliskeelse kirjanduse teadur
PhD (inglise kirjandus)
Lossi 3-335
Susanna Soosaar
ingliskeelse kirjanduse teadur
PhD (inglise keel ja kirjandus)
Denys Savchenko
inglise keele ja kirjanduse nooremteadur
MA (inglise keel ja kirjandus)
Helen Roostma
germaani-romaani filoloogia nooremteadur 0,5 k
MA (inglise keel ja kirjandus)
Klassikalise filoloogia osakond
Janika Päll
osakonna juhataja, klassikalise filoloogia professor 0,8 k
PhD (klassikaline filoloogia)
Lossi 3-408
Maria-Kristiina Lotman
klassikalise filoloogia kaasprofessor
PhD (klassikaline filoloogia)
Kadri Novikov
klassikalise filoloogia lektor, BA õppekava "Antiikkeeled ja -kultuurid" programmijuht
PhD (klassikaline filoloogia)
Lossi 3-407
Neeme Näripä
ladina ja vanakreeka keele lektor
PhD (klassikaline filoloogia)
Lossi 3-407
Ivo Volt
klassikalise filoloogia lektor 0,5 k
PhD (klassikaline filoloogia)
Romanistika osakond
Tanel Lepsoo
osakonna juhataja, prantsuse kirjanduse kaasprofessor
PhD (prantsuse keel ja kirjandus)
Marge Käsper
prantsuse keele ja lingvistika lektor 0,5 k, prantsuse keele teadur 0,5 k
PhD (prantsuse keel ja kirjandus)
Lossi 3-403
Klaarika Kaldjärv
hispaania kirjanduse ja tõlketeaduse lektor
PhD (hispaania keel ja kirjandus)
Marri Amon
prantsuse keele ja tõlkeõpetuse lektor 0,5 k
PhD (üldkeeleteadus)
Lossi 3-403
Anu Treikelder
prantsuse keele ja lingvistika lektor, romanistika bakalaureuseõppe programmijuht, võõrkeeleõpetaja magistriõppe programmijuht
PhD (prantsuse keel ja kirjandus)
Lossi 3-404
Mari Kruse
hispaania keele ja lingvistika lektor, Euroopa keelte ja kultuuride magistriõppe programmijuht
PhD (hispaania keel ja kirjandus)
Francisco Espino Esteban
hispaania keele ja kirjanduse külalislektor 0,8 k
Annika Mikkel
itaalia ja ladina keele lektor
PhD (klassikaline filoloogia)
Lossi 3-407
Kairi Güsson
hispaania keele õpetaja
MA (kultuurikorraldus)
Ehte Puhang
hispaania keele ja kirjanduse nooremteadur
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Germanistika osakond
Reet Bender
osakonna juhataja, germanistika professor, saksa keele ja kirjanduse bakalaureuseõppe programmijuht
PhD (saksa keel ja kirjandus)
Merje Miliste
saksa keele ja lingvistika lektor
PhD (saksa keel ja kirjandus)
Lossi 3-314
Slavistika osakond
Tatjana Stepaništševa
osakonna juhataja, vene kirjanduse lektor, vene ja slaavi filoloogia doktoriõppe programmijuht, vene ja slaavi filoloogia bakalaureuseõppe programmijuht
PhD (vene kirjandus)
Lossi 3-219
Irina Abisogomjan
tšehhi keele lektor 0,5 k
PhD (slaavi filoloogia)
Lossi 3-224
Mihhail Orehhov
vene keele õpetaja
MA (vene keele ja kirjanduse õpetaja)
Lossi 3-222
Janeli Nõlvand
vene keele õpetaja
MA (vene keele ja kirjanduse õpetaja)
Lossi 3-222
Evgeny Zavadskiy
vene keele ja kirjanduse nooremteadur
mag (kirjanduslooming)
Marina Bulakhova
vene ja slaavi filoloogia nooremteadur 0,5 k
MA (vene ja slaavi filoloogia)
Liudmila Nikolaeva
vene keele ja kirjanduse nooremteadur 0,5 k
MA (klassiõpetaja mitmekeelses koolis)
Skandinavistika osakond
Eva Liina Asu-Garcia
osakonna juhataja, rootsi keele kaasprofessor 0,5 k
PhD (foneetika)
Lossi 3-307
Kristina Mullamaa
inglise ja rootsi keele lektor
PhD (inglise keel ja kirjandus)
Lossi 3-317
Mie Mortensen
taani keele ja kirjanduse külalislektor
MPhil (vene keel ja kirjandus)
Lossi 3-317
Kristina Tolinsson Ting
rootsi keele ja kirjanduse külalislektor
PhD (Euroopa õpingud)
Lossi 3-318
Antonina Kostina
norra keele õpetaja 0,5 k, skandinaavia keelte ja kultuuride bakalaureuseõppe programmijuht
MA (norra keel ja kirjandus)
Lossi 3-316
Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond
Sirje Kupp-Sazonov
osakonna juhataja, vene keele ja tõlkeõpetuse lektor, tõlkeõpetuse magistriõppe programmijuht
PhD (vene keel)
Lossi 3-304
Piret Rääbus
kirjaliku tõlke (inglise keel) õpetaja 0,5 k
MA (kirjalik tõlge)
Lossi 3-303
Aasia regiooni keelte osakond
Balti regiooni keelte osakond
Tiina Kattel
osakonna juhataja, eesti ja leedu keele nooremlektor
MA (maailmakirjandus)
Sälly Salusoo
eesti keele õpetaja
MA (eesti keele ja kirjanduse õpetaja)
Lossi 3-411
Akadeemilise väljendusoskuse keskus
Roger Michael Alan Yallop
akadeemilise kirjutamise teadur
PhD (üldkeeleteadus)
Lossi 3-306
Testimiskeskus
Reevo Maidla
haldusdirektor
MA (ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine)
+372 5167 870
Kadri Steinbach
õppedirektor
MA (ajakirjandus ja kommunikatsioon)
+372 521 3055
Anu Maidla
sekretär (tööleping peatatud)
Õppekorraldajad
Maarja Raudvee
õppekorralduse spetsialist
muusika (RAK) õppekava sessioonõpe, heli- ja visuaaltehnoloogia (MA) õppekava, kunstide ja tehnoloogia õpetaja (MA) õppekava
+372 434 5805
Heli Nurme
õppekorralduse spetsialist
kultuurikorralduse (RAK) õppekava
+372 5310 1611
Lembe Rätsep
õppekorralduse spetsialist
pärandtehnoloogia (RAK) õppekava rahvusliku tekstiili eriala ja kultuuripärandi loovrakenduste (MA) õppekava
+372 435 5249
Kristi Reili
õppekorralduse spetsialist
pärandtehnoloogia (RAK) õppekava rahvusliku ehituse ja rahvusliku metallitöö erialad
+372 435 5262
Kadri Roht
õppekorralduse spetsialist
MA (kultuurikorraldus)
kogukonnahariduse ja huvitegevuse (RAK) õppekava, tantsukunsti õppekava
+372 432 0298
Margit Simenson
õppekorralduse spetsialist
etenduskunstide õppekava
Tugitöötajad
Marge Robam
tasemeõppe koordinaator
MA (kunstiõpetaja)
loovprojektide juhtimise magistriõppekava õppekorraldaja
+372 5300 2207
Piret Talur
kogukonnahariduse ja huvitegevuse õppekava programmijuht 0,5 k
MA (sotsiaaltöö)
+372 5422 0542
Marek Mühlberg
ettevõtlusinkubaatori juht, loovprojektide juhtimise õppekava programmijuht
MBA (ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine)
Krista Tamm
rahvusvaheliste suhete spetsialist
MA (suuline tõlge)
+372 5300 2782 (2782)
Audrey Elizabeth Scrugham
õppedisainer 0,1 k
MA (folkloristika ja pärandirakendused)
Akadeemilised töötajad
Marvi Remmik
haridusteaduste kaasprofessor 0,9 k, kunstide ja tehnoloogia õpetaja magistriõppe programmijuht
PhD (haridusteadus)
Karl Saks
etenduskunstide kompositsiooni ja improvisatsiooni lektor 0,75 k
MA (kunst)
Villu Talsi
pärimusmuusika kitarri ja mandoliini lektor 0,5 k
MA (pärimusmuusik-interpreet)
José Diogo Carvalho Gomes Neves
külalislektor 0,5 k
MA (muusika)
Ave Matsin
rahvusliku tekstiili lektor, pärandtehnoloogia õppekava programmijuht
MA (kunst)
+372 526 2510
Ele Viskus
etenduskunstide rakendusteooria lektor
MA (semiootika ja kultuuriteooria)
Christi Kütt
rahvusliku tekstiili lektor 0,75 k
MA (kunst ja kultuuriantropoloogia)
Marko Mägi
rütmimuusika teooria lektor, muusika õppekava programmijuht
MA (muusikaõpetaja)
+372 5635 8103
Eve Komissarov
teatridekoratsiooni lektor 0,5 k, teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht
Kristi Jõeste
rahvusliku tekstiili lektor 0,75 k, kultuuripärandi loovrakenduste magistriõppe programmijuht
MA (semiootika ja kulturoloogia)
+372 520 0340
Riina Tomberg
rahvusliku tekstiili ja tootearenduse lektor 0,5 k
MA (kunst ja kultuuriantropoloogia)
Jorma Sarv
kultuurikorralduse nooremlektor 0,5 k, kultuurikorralduse õppekava programmijuht
Diana Tuulik
materjaliõpetuse nooremlektor 0,5 k
MBA (teenuste disain ja juhtimine)
Virgo Sillamaa
loovprojektide juhtimise nooremlektor 0,5 k
MA (avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon)
Tiiu Tamm
etenduskunstide produktsiooni nooremlektor 0,5 k, etenduskunstide õppekava programmijuht
MA (teatriteadus)
+372 524 6543
Marko Veisson
sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia õpetaja 0,35 k
MA (sotsioloogia)
Kai Valtna
tantsuteooria õpetaja 0,5 k, tantsukunsti õppekava programmijuht
+372 435 5266
Sergei Drõgin
seikluskasvatuse õpetaja 0,75 k
MA (noorsootöö ja sotsiaalne võrdsus)
Kadri Steinbach
heli- ja visuaaltehnoloogia õppekava programmijuht
MA (ajakirjandus ja kommunikatsioon)
+372 521 3055
Juko-Mart Kõlar
loomeettevõtluse ja juhtimise lektor (tööleping peatatud)
PhD (juhtimisteadus)
Emeriitprofessor Tiit Rosenbergi esmaseks uurimisteemaks on Eesti agraarajalugu 19.–20. sajandil (põllumajanduslikud majapidamised mõisatest ja taludest sovhooside-kolhoosideni ning perefarmide ja osaühinguteni, -uuendused, -institutsioonid ja inimesed), samuti ajaloo uurimise ja õpetamise ajalugu Tartu Ülikoolis (alates 1919. aastast tänapäevani).
Ljubov Kisseljova
emeriitprofessor
knd (filoloogia)
Kõnelen ja kirjutan kunstiajaloost juba alates 1976. aastast, mil lõpetasin Tartu Ülikooli ajaloolase ja kunstiajaloolasena. Alates 2007. aastast olen ülikoolis tagasi ja õpetan aineid, mis ühel või teisel moel seostuvad klassika traditsiooniga alates antiigist, renessansi ja klassitsismini. Minu huviks on nii kunst kui inimene, teadmised ja emotsioonid, kõik see, mis inspireeris suuri ja väikeseid andeid Itaaliast Prantsusmaa ja Eestini pühendama elu ilu ja üleva teenimisele, looma üha uusi teoseid, mida täna kunstiajaloo erinevate meetoditega uurime. Kunstiajaloolasele on kunst keel, mis oma visuaalsete sümbolitega seob meid nii naabermaade kui laiema maailmaga, milles olen viimase poole sajandi jooksul otsinud nii oma kohta kui teed.
Valve-Liivi Kingisepp
emeriitdotsent
valve.kingisepp@gmail.com
Märt Tänava
emeriitdotsent
knd (ajalugu)
Nora Toots
emeriitdotsent
Eda Vaigla
emeriitdotsent
knd (filoloogia)
Uurimisteemad:
CV ja publikatsioonid Eesti Teadusinfosüsteemis