Autor:
Pexels.com

Biotehnoloogia

#ühiskonnale

Biotehnoloogia on lai mõiste, mis hõlmab enda alla igasuguse tehnoloogia, mis rakendab elusorganisme tootma midagi inimese hüvanguks.

Biotehnoloogias võib välja tuua kaks eri suunda.

  • Traditsiooniline biotehnoloogia on seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Enamasti tähendab see saagi toiteväärtuse täiustamist, maitseomaduste parendamist, ilmastikukindluse tõstmist jms biotehnoloogia abil. Tinglikult võib öelda, et iga vähegi edukas põllumees tegeleb biotehnoloogiaga.
  • Kaasaegne biotehnoloogia on seotud pigem teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Siia alla kuulub mitmeid kitsamaid valdkondi: biomeditsiinitehnoloogia, geenitehnoloogia, geeniteraapia, eugeenika, kloonimine, inimgenoomi uurimine ning kaardistamine jne.

Seoses biotehnoloogia tormilise arenguga on kerkinud esile mitmeid eetikat puudutavaid küsimusi selle kohta, mida me suudame teha ja mida me tohime teha. Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid võib kokku võtta nelja põhilise märksõna abil.

  • Turvalisus. Põhiline küsimus on turvalisuse teemadel, kas me oleme ikka võimelised ette ennustama, milliseid tagajärgi võib mingi tegevus endaga kaasa tuua. Kas läbiviidav eksperiment ei kujuta endast ohtu inimestele? Kas biorelvade väljatöötamine ja tootmine on õigustatud? Kas geneetiliselt muundatud vilja kasvatamine ei riku ökoloogilist tasakaalu? Turvalisus puudutab ka andmete kogumist ja säilitamist, näiteks tekib riikliku geenivaramu loomisel küsimus, kas andmed on piisavalt kaitstud ning kes ja mis õigusega peaksid nendele andmetele ligi pääsema.
  • Majanduslikud küsimused. Teaduse rahastamiseks kulutavad nii riigid kui ka eraettevõtted suuri summasid. Näiteks uute ravimite väljatöötamine tõotab ettevõtetele suurt tulu, kuid võib juhtuda, et rahastaja hakkab liialt dikteerima, mida tuleks uurida. Kas teadust on õige teha vaba turu reeglite järgi või peaks siin rakendama mingeid kontrollimehhanisme? Majanduslikud küsimused puudutavad ka eraisikut, sest paratamatult ei ole kõigile inimestele maailmas võimalik anda kõige kallimat ja kaasaegsemat arstiabi, kuid mille järgi otsustada, kui palju maksab elu?
  • Katsed loomadega. Biotehnoloogia eksperimendid nõuavad paljude loomade elu. Sageli peavad nad enne surma pikalt kannatama. Kas ja mis tingimustel on loomade piinad õigustatud? (vt ka loomkatsed ning loomade kohtlemine)
  • Inimese olemus. Sageli võime kuulda, et üks või teine geenitehnoloogia eksperiment ei ole normaalne või on ebaloomulik. Tundub justkui mingeid tegevusi me ei tohiks lubada. Enamiku riikide seadused keelavad näiteks inimese kloonimise põhjusel, et see rikub inimese õigust unikaalsele identiteedile, põhjustab liigset stressi kloonitavas ning ei väärtusta inimelu. Ehkki küsimus, kas saame määratleda inimese universaalseid omadusi, on hoopis eraldi teema, on enamik teadlasi ja filosoofe arvamusel, et kõike, mida me suudame, ei tohiks teha.

Lisaks

SEADUSED

Biotsiidiseadus

Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus

Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadus

Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seadus

Inimgeeniuuringute seadus

Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimelundite ja -kudede siirdamist käsitleva lisaprotokolli ratifitseerimise seadus

"Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel" ja selle inimese kloonimist keelava lisaprotokolli ratifitseerimise seadus

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni ratifitseerimise seadus

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus

Looduskaitseseadus

Loomakaitseseadus

Põllumajandusloomade aretuse seadus

Rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooniga ühinemise seadus

Ravimiseadus

Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus

Toiduseadus

MUUD REGULATSIOONID

Geenitehnoloogiakomisjoni põhimäärus

Eesti Biokeskuse põhimäärus

Ravimi kliinilise uurimise teostamise tingimused ja kord

Ravimiameti põhimäärus

Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate või neist koosnevate toodete turustamisloa taotluses esitatavate andmete loetelu ja taotluste vormid, riskianalüüsi tegemise kord ja riskianalüüsi tulemustest esitatavate andmete loetelu, lubades sisalduvate andmete loetelu ja lubade vormid

Köögiviljakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded

Dekoratiivkultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded

Verekomponentide valmistamise eeskiri

Geenivaramu volitatud töötlejale esitatavad nõuded

Vanglas daktüloskopeerimise ja sõrmejälgede kaardi edasisaatmise ning DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise kord

Ravimi müügiloa andmise ja müügiloa uuendamise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi pädeva asutuse hinnangu tunnustamise tingimused ja kord

Taimsete ravimite ja traditsiooniliste taimsete ravimite müügiloa taotlemise tingimused ja kord

Ravimite tootmise eeskiri

Ravimi kliinilise uuringu käigus ilmnenud tõsistest kõrvalnähtudest teatamise kord

Kliiniliste uuringute meditsiinieetika komitee töökord, kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete loetelu, komitee otsuse tegemise kord ja kooskõlastuse avalduse vorm

Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu koostis- ja kvaliteedinõuded ning selle valmistamiseks kasutatavate ainete ja käitlemise suhtes esitatavad nõuded ning märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord

Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele, embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded

Aretuslooma ja aretusmaterjali aretuseks sobivaks tunnistamise ning aretuseks sobivaks tunnistatud aretuslooma ja aretusmaterjali kasutamise alused

Geneetilise testimise juhtum

Nicola on teadlik, et tema peres on läbi ajaloo esinenud rinnavähki. Tema ema, vanaema ja üks tädidest surid sellesse haigusesse. Nicolal on õde Nadia ning kolm naissoost nõbu – Norma, Romana ja Elvira. Nicola ei tea, mil määral tema sugulased on kursis selle haiguse kulgemisega. Hiljuti avastas Nicola oma rinnast klombi, mis diagnoositi kui pahaloomuline kasvaja. Ta on mures, sest tema peres esineb BRCA1 geen ning tema õde ja nõod võivad kuuluda riskigruppi. Nicola arst on soovitanud rinnaeemaldust ning on teda tugevasti tagant õhutanud, et ta kontakteeruks oma sugulastega ja aitaks korraldada nende nõustamist.

Küsimused:

  1. Kas Nicola peaks oma õe ja nõbude poole pöörduma teatega oma haigusest ning ergutama neid nõustamisele minema?
  2. Kuidas muudaks olukorda info, et Nicola on teadlik Nadia paanilisest hirmust operatsioonide ees ning Elviral esinevatest depressioonihoogudest?

 

Allikas: Laurie, G. Genetic privacy. A Challenge to Medico-Legal Norms. Cambridge: Cambridge University Press, 2002, lk 239

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

08.09.2013 Karis: arutelud laboris elu loomise eetilisuse kohta on käinud aastaid (ERR)

18.09.2008 Eesti teadlased kloonivad miljardeid maksva lehma (Eesti Ekspress)

03.09.2008 Europarlament soovib keelata loomade toiduks kloonimise (Postimees)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Eek-Piirsoo, L. (koost). Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2005

Ehrlich, Ü. jt (koost). Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu: Eestimaa Looduse Fond, 2006

Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni lisaprotokoll biomeditsiiniliste teadusuuringute kohta ja seletuskiri. Tallinn: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus, 2005

Inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni inimelundite ja -kudede siirdamist käsitlev lisaprotokoll [(ETS 186)] ja selgitav raport: [mitteametlik tõlge]. Tallinn: Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus, 2003

Inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon: Inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel: konventsiooni tekst ja seletuskiri ning lisaprotokoll: mitteametlik tõlge. Tallinn: Euroopa Nõukogu Info- ja Dokumendikeskus, 1998

Kliiniliste uuringute heade tavade juhtnöörid. Tartu: Ravimiamet, 2004

Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele ja loodusele = Как оценивать влияние ГМО на человека и природу. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2004

Povl, R. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks. Tallinn: Euroopa Nõukogu, 1998

Rifkin, J. Biotehnoloogia sajand: kuidas geneetikaäri muudab maailma. Tõlkinud T. Orrin. Tartu: Fontese Kirjastus, Pärnu Konverentsid, 2000

Schreiber, H.-L. Euroopa bioeetika-alaste inimõiguste konventsioon – samm bioõiguste ühtlustamise poole: aulaloeng 14. septembril 1999 = Das Europäische Menschenrechtsübereinkommen zur Bioethic – ein Schrift auf dem Wege der Einheit des Biorechts: aulavortrag 14. September 1999. Tõlkija K. Lepa. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000

Silver, L. M. Geenid ja kloonid: geenimanipulatsioonide mõjust ühiskonnale. Tõlkijad K. ja M. Tambets. Tallinn: Tänapäev, 2000

Taimesordid kui elukeskkonna väärtus ja bioloogiline mitmekesisus. Saku: Eesti Maaviljeluse Instituudi Taimebiotehnoloogia Uurimiskeskus EVIKA, 2007

Transgeenne lammas. Tallinn: Biotehnoloogiaalase Hariduse Euroopa Initsiatiivgrupp (EIBE), 1999

ARTIKLID

Chadwick, R. Genomics, public health and identity. Eetika: interdistsiplinaarsed lähenemised: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001-2006 = Ethics: interdisciplinary approaches: Tartu University, Centre for Ethics 2001-2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, lk 269-281

Erlich, Ü. Kas kooseksisteerimine GMO-dega on võimalik? Mahepõllumajanduse Leht: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse väljaanne. 2006, nr 35, suvi, lk 16

Euroopa ja GMO-d. [Kommenteerivad Thierry de L'Escaille ja Anne Luik.] Maamajandus. 2005, jaanuar, lk 32

Hallap, T. Biotehnoloogiast kolme ja poole kandi pealt. Vikerkaar, 2004, nr 1-2, lk 123-136

Herodes, M.; Krikmann, Ü.; Kruuv, K.; Talvik, T.; Tikk, A. The Estonian Genome Project : ethical considerations of large scale population-based genetic studies concerning the involvement of minors. Eetika: interdistsiplinaarsed lähenemised: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001-2006 = Ethics: interdisciplinary approaches: Tartu University, Centre for Ethics 2001-2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, lk 257-268

Kalling, K. Tõutervishoiust ja sundsteriliseerimisest. Kleio. 1997, nr 4, lk 27-31

Koppel, M.; Õunmaa, A. Millisest GMOst võiks Eestis kasu olla? Agronoomia 2005 = Agronomy 2005. Tartu, 2005, Teadustööde kogumik, 220, lk 48-50

Koppel, M. GMO võlud ja ohud. Maamajandus. 2000, november, lk 24-25

Lõuk, K. Biomeditsiiniliste teadusuuringute eetikast. Lege Artis = Teadmiste Jõud. 2008, nr 4, lk 50-51

Lõuk, K. Kloonida või mitte?: reproduktiivse ja terapeutilise kloonimise eetilised aspektid. Eetika: interdistsiplinaarsed lähenemised: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001-2006 = Ethics: interdisciplinary approaches: Tartu University, Centre for Ethics 2001-2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, lk 327-347

Lõuk, K. Inimkoe kommertsialiseerimine: üldised arengud ja olukord Eestis. Lege Artis = Teadmiste Jõud. 2004, nr 8, lk 46-48

Nõmper, A. Ühiskondlikust leppest geenivaramus. Vikerkaar. 2004, nr 1-2, lk 137-142

Parve, V. Ravimiuuring ja ratsionaalne individuaalegoist. Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 181-192

Pertsjonok, N. Geneetiliselt muundatud organismid – võimalused, riskid ning tavakultuuridega kooseksisteerimine. Põllumajandus ja keskkond: rakenduslik õppematerjal Balti riikide põllumajanduskonsulentidele. 2006, lk 116-124

Pertsjonok, N. GMO-vaba Eesti. Maamajandus, 2005, november, lk 26-27

Pertsjonok, N. Kampaania "GMO-vaba Eesti". Mahepõllumajanduse Leht: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse väljaanne, 2005, nr 33, talv, lk 15-16

Raudla, H. Geenitehnoloogia hüved ja riskid. Maamajandus, 2007, november, lk 44-45

Simm, K. Bioeetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Soosaar, A. E-tervis ja eetika. Lege Artis = Teadmiste Jõud, 2006, nr 7, lk 36-38

Sootak, J. Kaheksas loomispäev? Inimgenotehnika eetilisi ja õiguslikke probleeme. Akadeemia, 1994, nr 4, lk 773-795

Sutrop, M. Trust and risk in the context of human genetic databases. Eetika: interdistsiplinaarsed lähenemised: Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001-2006 = Ethics: interdisciplinary approaches: Tartu University, Centre for Ethics 2001-2006. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006. Lk 243-256

Sutrop, M. Geneetikast eetikani. Mida me suudame ja mida me tohime? Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat: 2002. Tartu, 2004, lk 22-41

Tapfer, R. Eesti Arst küsib: 3 küsimust Sotsiaalministeeriumi kantslerile Riho Tapferile. Intervjueerinud Siim Nahkur. Eesti Arst, 2008, nr 1, lk 12

Vendla, K. Digiretsept hakkab ilmet võtma. Eesti Rohuteadlane, 2007, nr 6, lk 16-17

Väljataga, M. Inimloomus teelahkmel. Vikerkaar, 2004, nr 1-2, lk 143-152

Zhizhek, S. Too mulle mu mõtlev Philipsi pintsak. Tõlkija K. Pruul. Vikerkaar, 2004, nr 1-2, lk 116-122

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD

Lai-Neubacher, P. Geneetiliselt muundatud organismidega seonduvate riskide käsitlemine Eesti ja USA ajakirjanduses (ajalehe The Washington Post näitel) ajavahemikul 1999-2004: magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2007

Lunden, G. Geneetiliselt muundatud organismide õiguslik regulatsioon ja tarbijakaitse: bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2007

Merilai, K. Inimgeenide patenteerimise problemaatika: bakalaureusetöö.  Tartu Ülikool, õigusinstituut, 2006

Ploom, K. Biotehnoloogiaalane õiguslik regulatsioon: bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1999

VÕÕRKEELSET KIRJANDUST

Bailey, B.; Lappé, M. (eds). Engineering the farm. Ethical and social aspects of agricultural biotechnology. Island Press, 2002

European Comission. Europeans and biotechnology in 2010. Winds of change? A report to the European Commission’s Directorate-General for Research, 2010

Schaller, B. R. Understanding Bioethics and the Law: The Promises and Perils of the Brave New World of Biotechnology. Praeger, 2007

Thompson, P. B. The spirit of the soil. Agriculture and environmental ethics. Routledge, 1994

Vallero, D. A. Biomedical Ethics for Engineers: Ethics and Decision Making in Biomedical and Biosystem Engineering. Academic Press, 2007

Vaata ka: teaduseetika

 

Päisefoto: Mikhail Nilov, pexels.com

Illustratiivne visuaal

Refleksioonipõhine lähenemine toetab teaduseetika arendamist

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi