Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega.
Planeerimine
Elu algusega haakuvad küsimused juhatab sisse pereplaneerimine nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Siia kuuluvad suhtumine rasestumisvastastesse vahenditesse, steriliseerimisse ja aborti ning riiklikud meetmed sündimuse kontrollimiseks. Eetilisi küsimusi tekitab, milliseid sanktsioone või soodustusi kontrollimiseks kasutatakse. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse sündimustriiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi, samuti hellitatakse lootust, et maailma ressursside otsasaamise kuulutajatel ei ole õigus, vaid inimkond suudab leida ähvardavale puudusele tehnoloogiate abil väljapääsu. Sündimuskontrollis nähakse eugeenika rakendamise ohtu ning vähemuste ja vaeste diskrimineerimise riski. Indiviidi tasandil tuleb pereplaneerimisel arvestada kogukonna väärtuste, vanemate eesmärkide, olemasolevate laste huvide ja veel sündimata laste huvidega.
Moraalne staatus
Suhtumine mitmetesse elu algusega seotud probleemidesse sõltub oluliselt vastusest kahele küsimusele: 1) millal algab inimelu; 2) milline on sündimata lapse moraalne staatus. Lapse areng munaraku viljastamisest sünnini on järkjärguline protsess, mistõttu elu alguse moment võib olla mitmeti määratletud: isiku elu alguseks võib lugeda viljastumist, hetke, mil ühest viljastunud rakust arenevate laste arv on kindel, või faasi, mil on tekkinud funktsionaalne kesknärvisüsteem. Ühes isiku arengu määratlemisega tuleb küsida, millal hakkavad embrüo, loote või lapse suhtes kehtima inimõigused ning kas inimõigusi tuleks omistada samuti järk-järgult. Sellele võib vastata mitut moodi:
Seisukohad embrüote külmutamise, uurimise, ravimise, siirdamise, kõrvaldamise, annetamise, kasutamise ja kloonimise suhtes sõltuvad sellest, milline positsioon nimetatud küsimuste suhtes võtta.
Enne sündi
Elu alguse juurde kuuluvad last ja ema puudutavad otsused enne sündi ja sünnitamisel: kuidas peaksid meedikud, ema ja perekond toimima siis, kui tekib konflikt ema ja lapse huvide või õiguste vahel; kuna niisugused otsused ei hõlma üksnes naise enda keha, vaid ka lapse oma, siis kes peaks need otsused langetama; millised on ema kohustused veel sündimata lapse ees; kas ema peab hoiduma last kahjustavast tegevusest nagu alkoholi ja uimastite kasutamine jms või on ta ka kohustatud astuma samme lapse heaks, näiteks nõustuma sünnieelse diagnostikaga. Sünnieelne diagnostika võib sisaldada riskantseid meetodeid või tekitada liigset psüühilist pinget, seepärast tuleb otsustada, kas ja millises ulatuses peaks see praktika olema üldkasutatav. Sünnieelses diagnostikas võib eristada kolme faasi: uuring, diagnoos ja sekkumine. Esimesed toovad kaasa protseduurilisi küsimusi nagu riskid, informeerimine, nõusolek ja kättesaadavus, viimane küsimusi diagnostika eesmärgist ja lubatud sekkumisviisidest (abort, ravi, lootekirurgia).
Abort
Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Abordiküsimuses võib eristada konservatiive ehk „elu pooldajaid“, kes peavad tahtlikku aborti lubamatuks, ning liberaale ehk „valiku pooldajaid“, kes peavad aborti teatud tingimustel õigustatuks. Abordivaidlustes üles kerkinud teemade hulka kuuluvad:
Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatud seksuaalvahekorrast.
Kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi, tõi see kaasa küsimusi, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on reproduktiivsed tehnoloogiad edasi arenenud. Võimalikuks on saanud ootsüütide kirurgiline eemaldamine naistelt ning nende viljastamisjärgne ülekandmine doonoritele, see omakorda võimaldab munarakudoonorlust ning surrogaatemadust. Viimane tähendab „emaka väljalaenamist“ - sellise lapse kandmist, kelle geneetiline ema pole sageliise raseduse kandja, vahel kasutatakse ka surrogaatema enda munarakku.
Kunstlik viljastamine on esile toonud terve hulga probleeme:
Keeruline teema on kolmandate osapoolte – munaraku- ja spermadoonorite ning surrogaatemade – osalemine soojätkamises:
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu
SA TÜ Kliinikumi eetikakomitee
Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)
The European Society for Philosophy of Medicine and Healthcare
European Society of Human Reproduction and Embryology
International Federation of Gynecology and Obstetrics
International Planned Parenthood Federation (IPPF)
Kui vanemad on eriarvamusel
Bob ja Linda on õnnelikus abielus elav keskklassi paar. Bob on 35-aastane ülikoolidotsent Ontario Ülikoolis. 32-aastane Linda on viimased seitse aastat olnud kodune, hoolitsedes nende kahe lapse Shannoni (7) ja Shawni (5) eest. Linda jäi haiglatoitlustaja ametikohalt koju pärast esimese lapse sündi, et tagada lastele armastav kodune keskkond.
Pärast teise lapse sündi otsustasid abikaasad, et rohkem lapsi nad saada ei soovi. Nüüd, mil vanem lastest käib koolis, tahab Linda tagasi tööle minna. Nad mõtlesid steriliseerimise peale, kuid, soovides jätta endale igaks juhuks valikuvõimaluse, otsustasid spiraali kasuks. Hoolimata kavatsusest rasedust vältida jäi Linda lapseootele ning seda ei avastatud enne raseduse neljandat kuud.
Uudist kuuldes oli Bob väga rõõmus. Ta oli viimase kahe aasta jooksul soovinud veel üht last, ent ei julgenud sellest naisele rääkida, sest ei tahtnud naisele survet avaldada, et too tagasi tööle ei läheks. Ent nüüd, mil naine oli rase, arvas mees, et otsus on väljaspool nende valikut ja võimalusi.
Seevastu Linda polnud üldse õnnelik ning soovis kohest aborti. Ka tema oli kunagi olnud abordivastane nagu ta abikaasa, ent soovimatu rasedus pani ta meelt muutma. Oodata veel viis aastat enne töölenaasmist, seda oli rohkem kui ta endale lubada sai.
Naise sellise suhtumise peale ärritus Bob väga ning ütles, et abort ei tule üldse kõne alla, sest selline tegu rikuks nende sündimata lapse õigust elule. Bob rääkis ema rasedusest ka lastele ning nemadki olid sellest kuuldes rõõmsad. Linda seevastu arvas, et lastele poleks tohtinud sellest veel kõnelda ning et tegu on vaid tema otsusega, mitte pere ühise asjaga, nagu arvas Bob. Linda oli veendunud, et abort on isikliku südametunnistuse küsimus ning kellelgi pole õigust öelda naisele, mida ta peab oma kehaga tegema. Samuti pole abort neljandal kuul veel süütu inimese tapmine, sest parimal juhul on tegemist potentsiaalse inimeluga. Neljakuisel lootel pole samu õigusi, mis naisel, kes teda kannab.
Naise seisukohad ära kuulanud, jäi Bob kindlaks oma väitele, et selline tegu rikub lapse õigust elule, mis on tal alates sigitamise hetkest; samuti polnud mees nõus sellega, et asi vaid Linda otsustada jääb. Bob arvas, et üks asi on austada individuaalset autonoomiat, kui otsus puudutab vaid agenti ennast, kuid asjal on hoopis teine jume, kui kaalul on ka teiste huvid. Nädal hiljem läks Linda kohalikku kliinikusse ning katkestas raseduse.
Küsimused:
Allikas: Thomas, J. E.; Waluchow, W. J. Well and Good. Case Studies in Biomedical Ethics. Revised edition. Ontario: Broadview Press. 1990, lk 49–53
Võimalikud lapsevanemad
Mary oli kolmekümne viie aastane menopausi-eelne naine, kellel viis aastat tagasi diagnoositi vasakus rinnas põletikuline kartsinoom, vähkkasvaja. Ta läbis poole aasta jooksul kuus kemoteraapia tsüklit, mis andsid häid tulemusi – nii lümfisõlmede turse kui klombid rinnas kadusid peaaegu täielikult. Hiljem sai Mary veel kolm kuud kiiritusteraapiat. Nelja aasta jooksul pärast vähiravi pole tal esinenud ühtegi märki haiguse taastekkest.
Kui Maryl esimest korda vähk diagnoositi, olid tema ja ta abikaasa Jason just hakanud mõtlema pere loomise peale, olles laste saamist varem mitmete aastate vältel edasi lükanud. Esinenud rinnavähi tõttu ei soovitanud Mary günekoloog tal rasedaks jääda, kuid sellest hoolimata ei tahtnud nad Jasoniga loobuda oma pere loomise mõttest. Süstemaatilise kemoteraapia tagajärjel ei tooda Mary organism enam ise munarakke. Nii on Maryl ainus võimalus lapseootele jäämiseks kunstlik viljastamine (IVF), kus kasutataks annetatud munarakku ning tema abikaasa seemnerakke. Enneaegse menopausi tõttu vajab ta ka hormoonravi, et valmistada emakat etteviljastatud munaraku jaoks. Loetletud asjaoludele vaatamata soovivad abikaasad kunstliku viljastamiseprotseduuri läbi teha.
Konsultant, kelle juures Mary ja Jason käisid, on aga murelik. Ta pole kindel, kas nad ikka hindavad õigesti Mary väljavaateid, võttes arvesse varasemalt esinenud vähki ning hormoonide stimuleerimisest tuleneda võivaid määramatuid terviseriske.
Küsimused:
Allikas: Crigger, B.-E. (ed.) Cases in Bioethics. Selections from the Hastings Center Report. Third edition. New York: St. Martin’s Press, 1998, lk 62
Vaata veel näitejuhtumeid:
04.10.2012 Andres Salumets: kas asendusemadus on keharent? (Postimees)
04.10.2012 Meego Remmel: asendusemadus peaks Eestis keelatuks jääma (Postimees)
21.09.2012 Kadri Simm. Asendusemadus ei tähenda lihtsalt keha rentimist (EPL)
02.03.2012 Meego Remmel: tänapäeval on vastsündinud lapse tapmine mõeldamatu (Postimees)
26.10.2009 Arvamusring: Kanda last teise eest – poolt ja vastu (EPL)
19.06.2009 Kadri Simm: Sünnitada teise eest? (EPL)
16.06.2009 Arvo Tikk: eelarvamuste köidikuis asendusemadus (Postimees)
12.01.2009 Samm lähemale disainbeebidele (Tarbija24)
27.10.2008 Andrei Sõritsa: kus on aborditoetuse kaotamise mõte? (Postimees)
22.10.2008 Õiguskantsler andis abordivastastele lootust (Postimees)
08.08.2008 Sünnitusemade kasutamist keelav seadus jätab pered lasteta (EPL)
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Baker, R. Seks tulevikus. Iidsed tungid ja tulevikutehnoloogia. Soinaste: El Paradiso, 2003
Heinvee, A. (koost). Salajane sõda: [abordist ja sellega seonduvast] Tartu: Elu Liit, 1998
Shaver, J. Gianna: ma sündisin abordi ajal. Tallinn: Luus, 2002
Silver, L. M. Geenid ja kloonid. Geenimanipulatsioonide mõjust ühiskonnale. Tallinn: Tänapäev, 2000
Sootak, J.; Luts, M. (koost). Tekste meditsiiniõigusest II. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Sihtasutus Iuridicum, 1998
Tellmann, A.; Karro, H.; Serkina, V. Eesti meditsiiniline sünniregister 1992–2001. Eesti abordiregister 1996–2001. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, 2002
Tema Pühadus Paulus VI. Inimelu edasiandmisest = Humanae vitae. Entsüklika. Tallinn: Elukultuuri Instituut, 2009
Willke, J.; Willke, B. Abort. Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu, 2003
Wyatt, J. Elu alguse ja lõpu dilemmasid. Tõlkinud Ragne Kepler. Eesti Kristlike Arstide Ühing, 2012
ARTIKLID
Arvamusring: Kanda last teise eest – poolt ja vastu. Eesti Päevaleht, 26.10.2009
Haldre, K.; Karro, H.; Rahu, M. Reproduktiivtervise näitajad Eesti naistel 1992–2001. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 166–171
Jõesaar, A. Kui kurg ei taha tulla. Pere ja Kodu, 2002, jaanuar, lk 60–62
Kalinina, A.; Matt, K. Autoantikehade osa naisviljatuse tekkes. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 172–176
Kalinina, A.; Matt, K. Viljatus – sotsiaalne ja/või looduslik valik? Eesti Arst, 2003, nr 9, lk 627
Kallin, K. Abort sõjaeelses Eestis – legaliseerimisest keelustamiseni. Eesti Arst, 2005, nr 5, lk 359–365
Keerus, K. Kuidas suhtuda elu väärtuse teesi? Akadeemia, 2003, nr 1, lk 3–25
Korte, D. Abort: teatmejuhend. Naine ja tervis: mida peab endast teadma iga naine, 2004, lk 124–132
Lasting, P. Meditsiinieetika areneb pidevalt. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 401–404
Lissitsina, J.; jt. Infertiilsete meeste tsütogeneetiline uurimine. Eesti Arst, 2003, nr 9, lk 637
Lissitsina, J.; Mikelsaar, R.; Punab, M. Kromosoomanomaaliad ja kromosoomivariandid infertiilsetel meestel. Eesti Arst, 2006, nr 2, lk 84–90
Maimets, T. Millal algab inimese elu? Akadeemia, 2008, nr 8, lk 1671–1694
Murutar, K. Kelleks tahad saada? Emaks! Tervis, 1999, nr 9, lk 18–19
Männiste, A. Kontratseptiivid – abortide arvu vähendamise loomulikem viis. Hippokrates, 2002, detsember, 694–708
Nõmper, A. Stigma abordi kaasus: ettepanek muuta karistusseadustiku eelnõu. Juridica, 2000, nt 7, lk 435–450
Part, K.; Soplepmann, P. Raseduse medikamentoosne katkestamine. Lege Artis, 2005, nr 6, lk 4–8
Punab, M.; Korrovits, P.; Peetsalu, A. Meeste viljakust mõjutavad haigused. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 152–153
Rõss, K.; Punab, M. Viljatus – löök mehe tervise ja au pihta? Tervis, 2000, nr 11, lk 48–49
Saarma, I. Lastetus ja kehaväline viljastamine. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 390–391
Saarma, I. Tiigrihüpe lastetuse ravis. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 394–399
Salumets, A.; Saarma, I. Blastotsüstide kasvatamine: uus abistava reproduktsiooni meetod. Eesti Arst, 2000, nr 1, lk 43–48
Salumets, A . jt. Embrüoselektsiooni uued võimalused – embrüodiagnostika. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 188–191
Salumets, A. Viljatuse ravi uued võimalused. Lege Artis, 2003, nr 7, lk 18–20
Sarapik, A.; jt. Autoantikehad viljatuse korral kehavälise viljastamisega (IVF) patsientide näitel. Eesti Arst, 2005, nr 9, lk 683
Sarv, M. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tervis, 1999, nr 9, lk 20–21
Simm, K. Sünnieelse diagnostika eetilised aspektid. Lege Artis, 2003, nr 10, lk 49–51
Simm, K. Bioeetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Tiit, E.-M.; Käärik, E. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? Eesti antropomeetriaregistri aastaraamat 2001, 2001, lk 211–233
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Jõgi, E.-L. Elu alguse kaitse läbi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2008
Karro, H. Reproductive health and pregnancy outcome in Estonia: association with different factorts. Department of Obstetrics and Gynecology, University of Tartu, Estonia, 1999
Kornet, E. Ovaariumide generatiivse funktsiooni taastumisest pärast sotsiaalsetel põhjustel katkestatud rasedust. Väitekiri meditsiinikandidaadi kraadi taotlemiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974
Orav, A. Asendusemaduse olemus ja õiguslik regulatsioon. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2007
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELSED RAAMATUD
Alpern, K.D. (ed). The Ethics of Reproductive Technology. Oxford University Press, 1992
Andrews, L. New Conceptions: A Consumers’ Guide to the Newest Infertility Treatments. New York: St. Martin’s Press, 1984
Atlan, H. L'utérus artificiel. Paris: Le Seuil, 2005
Baird, R. M.; Rosenbaum, S. E. (eds.) The Ethics of Abortion. Buffalo: Prometheus Books, 1989
Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007
Bartels, D.M; Priester, R; Vawter, D.E; Caplan, A.L. Beyond Baby M: Ethical Issues in New Reproductive Techniques. Humana Press, 1990
Bayles, M. D. Reproductive Ethics. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1984
Blank, R.H. Mother and Fetus: Changing Notions of Maternal Responsibility. Greenwood Press, 1992
Boonin, D. A Defense of Abortion. Cambridge: Cambridge University Press, 2003
Bourguet, V. L'être en gestation: réflexions bioéthiques sur l'embryon humain. Paris: Presses de la Renaissance, 1999
Buchanan, A.E; Brock, D.W. Deciding for Others: The Ethics of Surrogate Decision Making. Cambridge University Press, 1990
Callahan, J. (ed.) Reproduction, Ethics, and the Law. Feminist Perspectives. Bloomington: Indiana University Press, 1995
Chadwick, R. F. (ed.) Ethics, Reproduction and Genetic Control. Revised ed. London: Routledge, 1990
Coleman, S. The Ethics of Artificial Uteruses. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2004
Cook, R.J. et al Reproductive Health and Human Rights. Integrating Medicine, Ethics and Law. Oxford: Oxford University Press, 2003
Crocklin, S.L. Family Building Through Egg and Sperm Donation: Medical, Legal, and Ethical Issues. Jones and Bartlett Publishers, 1996
Damschen, G.; Schönecker, D. (Hrsg.) Der moralische Status menschlicher Embryonen. Berlin: Walter de Gruyter, 2003
Day Sclater, S; Cook, R; Kaganas, F. (eds). Surrogate Motherhood: International Perspectives. Hart, 2003
De Jonge, C. J.; Barratt, C. L. R. (eds.) Assisted Reproducytive Technologies: Current Accomplishments and New Horizons. New York: Cambridge University Press, 2002
Dickenson, D.L. (ed). Ethical Issues in Maternal-Fetal Medicine. Cambridge University Press, 2002
Dooley, D; Dalla-Vorgia, P. The Ethics of New Reproductive Technologies: Cases and Questions. Oxford, New York: Berghahn Books, 2003
Downie, S. Baby Making. The Technology and Ethics. London: The Bodley Head, 1988
Dworkin, R. M. Life’s dominion: an argument about abortion, euthanasia, and individual freedom. New York; Knopf, 1993
Dyson, A. The ethics of IVF. Harrisburg, PA: Morehouse Publishing, 1995
Fenwick, L. Private Choices, Public Consequences: Reproductive Technology and the New Ethics of Conception, Pregnancy, and Family. Dutton Adult, 1998
Fletcher, J.F. The Ethics of Genetic Control: Ending Reproductive Roulette: Artificial Insemination, Surrogate Pregnancy, Nonsexual Reproduction, Genetic Control. Prometheus Books, 1988
Ford, N. M. The Prenatal Person. Ethics from Conception to Birth. Malden, MA: Blackwell, 2002
Ford, N. When Did I Begin?: Conception of the Human Individual in History, Philosophy and Science. Cambridge University Press, 1991
Gostin, L. O. (ed.) Surrogate Motherhood: Politics and Privacy. Bloomington: Indiana University Press, 1990
Halliday, S. Reproductive Ethics and the Law: A Comparative Approach. Routledge-Cavendish, 2009
Harris, J. The Value of Life. An Introduction to Medical Ethics. London: Routledge, 2003
Harris, J. Wonderwoman and Superman: The Ethics of Human Technology. Oxford: Oxford University Press, 1992
Harris, J.; Holm, S. (eds.) The Future of Human Reproduction: Ethics, Choice and Regulation. New York: Oxford University Press, 2000
Harwood, K.A. The Infertility Treadmill: Feminist Ethics, Personal Choice, and the Use of Reproductive Technologies. The University of North Carolina Press, 2007
Hoffman Baruch, E; D'Adamo, A.F; Seager, J. (eds). Embryos, Ethics, and Women's Rights: Exploring the New Reproductive Technologies. Haworth Press, 1988
Holmes, H.B; Hoskins, B.B; Gross, M. The Custom-Made Child?: Women-Centered Perspectives. Humana Press, 1981
Holmgren, K. Legal abortion during very early pregnancy: women’s experiences and ethical conflicts. Stockholm: Karolinska Hospital/Karolinska Institute, 1994
Hursthouse, R. Beginning Lives. Oxford: Basil Blackwell, 1987
Häyry, M; Takala, T; Herissone-Kelly, P; Árnason, G. (eds) Arguments and Analysis in Bioethics. Amsterdam; New York: Rodopi, 2009
Kuhse, H.; Singer, P. Should the Baby Live? The Problem of Handicapped Infants. Oxford: Oxford University Press, 1985
Lauritzen, P. Pursuing Parenthood: Ethical issues in Assisted Reproduction. Bloomington: Indiana University Press, 1993
Louhiala, P. Preventing Intellectual Disability: Ethical and Clinical Issues. Cambridge University Press, 2004
MacKlin, R. Surrogates & Other Mothers: The Debates over Assisted Reproduction. Temple University Press, 1994
Macnair, R.M; Zunes, S. (eds). Consistently opposing killing: from abortion to assisted suicide, the death penalty, and war. Westport, London: Praeger, 2008.
Maguire, D.C. (ed). Sacred Rights: The Case for Contraception and Abortion in World Religions. Oxford University Press, 2003
Mappes, T.A; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
Markens, S. Surrogate Motherhood and the Politics of Reproduction University of California Press, 2007
McGee, G. The Perfect Baby. Parenthood in the new world of cloning and genetics. Lanham: Rowman & Littlefield Publishers, 2000
McLeod, C. Self-Trust and Reproductive Autonomy. Cambridge: MIT Press, 2002
Meredith, S. Policing Pregnancy: The Law And Ethics of Obstetric Conflict. Ashgate Publishing, 2006
Moskowitz, E.H; Jennings, B. (eds). Coerced Contraception?: Moral and Policy Challenges of Long-Acting Birth Control. Georgetown University Press,1996
Mullin, A. Reconceiving Pregnancy and Childcare: Ethics, Experience, and Reproductive Labor. Cambridge University Press, 2005
Munthe, C. The Moral Roots of Prenatal Diagnosis. Göteborg: Royal Society of Arts and Sciences in Gothenburg. Centre for Research Ethics, 1996
Müller, W. P. Die Abtreibung: Anfänge der Kriminalisierung 1140-1650. Köln: Böhlau, 2000
Noonan, John (ed.) The Morality of Abortion. Cambridge (Mass): Harvard University Press 1970
Parens, E; Asch, A. (eds). Prenatal Testing and Disability Rights. Georgetown University Press, 2000
Paxson, H. Making Modern Mothers: Ethics and Family Planning in Urban Greece. University of California Press, 2004
Pollard, I. A Guide to Reproduction. Social Issues and Human Concerns. Cambridge: Cambridge University Press, 1994
Purdy, L. M. Reproducing Persons: Issues in Feminist Bioethics. Ithaca, NY: Cornell University Press, 1996
Rae, S.B. The Ethics of Commercial Surrogate Motherhood: Brave New Families? Praeger Publishers, 1993
Ragone, H. Surrogate Motherhood. Conception in the Heart Westview Press, 1994
Ravitsky, V; Fiester, A;Caplan, A.L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009
Sauer, M.V. (ed). Principles of Oocyte and Embryo Donation. Springer, 1998
Schroeder, F.-Ch. (koost.) Abtreibung Reform des [Paraghraph] 218. Berlin: de Gruyter, 1972
Selgelid, M. J. Societal decision makind and the new eugenics. Bad Neuenahr. Ahrweiler, 2002 (Graue Reihe, N 30: Eurapäische Akademie zur Erforschung von Folgen wissenschaftlichen-technischer Entwicklungen)
Seltzer, J.R. Origins and Evolution of Family Planning. RAND Corporation, 2002
Shannon, T.A. Surrogate Motherhood: The Ethics of Using Human Beings. Crossroad Pub, 1988
Shenfield, F. Contemporary Ethical Dilemmas in Assisted Reproduction. CRC Press, 2006
Shenfield, F; Sureau, C. Ethical Dilemmas in Reproduction. CRC Press, 2002
Simonstein, F. (ed). Reprogen-Ethics and the Future of Gender. Springer, 2009
Singer, P. et al. Embryo Experiments. Ethical, legal and social issues. Cambridge: Cambridge University Press, 1993
Singer, D; Hunter, M. Assisted Human Reproduction: Psychological and Ethical Dilemmas. Hoboken: Wiley, 2003
Skene, L; Thompson, J. (eds). The Sorting Society: The Ethics of Genetic Screening and Therapy. Cambridge: Cambridge University Press, 2008
Steinbock, B. Life Before Birth: the moral and legal status of embryos and fetuses. New York and Oxford: Oxford University Press, 1992
Söderberg, H. Urban women applying for induced abortion: studies of epidemiology, attitudes and emotional reactions. Lund University, University Hospital. Malmö, Sweden, 1998
Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds.) Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009
Teays, W; Purdy, L.M. (eds). Bioethics, justice, and health care. Belmont; London: Wadsworth/Thomson Learning, 2001
Thasnevis, V. Prenatal Diagnostic Technology Shaking the Basics of Ethics; An Ethical Analysis against the Background of the Indian Culture. Asian Trading Corporation, 2004
Tooley, M.; Wolf-Devine, C.; Devine, P. E.; Jaggar, A. M. Abortion. Three Perspectives. Oxford University Press, 2009
Vanagiene, V. Reasons of pregnancy termination and characteristics of contraception usage. Kaunas University of Medicine, 2001 (autoreferaat)
Warren, M. A. Moral Status. Obligations to persons and other living things. Oxford: Oxford University Press, 2000
Warnock, M. Making Babies. Is there a right to have children? Oxford: Oxford University Press, 2003
Watt, H. Life and Death in Healthcare Ethics. A short introduction. London: Routledge, 2000
Winfield, A. C. Diagnostic imaging of infertility. Baltimore: Williams & Wilkins, 1987
Wolf-Devine, Celia; Tooley, Michael; Devine, Philip E.; Jaggar, Alison M. Abortion: Three Perspectives Oxford University Press, 2009
VÕÕRKEELSED ARTIKLID
Brody, B. "The Morality of Abortion" – Contemporary Issues in Bioethics, 5th ed., ed. Tom L. Beauchamp and LeRoy Walters. Belmont, CA: Wadsworth, 1975
Hare, R. M. "Abortion and the Golden Rule" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 58-70
Hare, R. M. "A Kantian Approach to Abortion" – Essays on Bioethics. Oxford: Clarendon Press, 2000, pp. 168-184
Finnis, John "Abortion and Health Care Ethics" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 13-20
Little, M. O. "The Morality of Abortion" – Ethical Issues in Modern Medicine", 6th ed., ed. Bonnie Steinbock, John D. Arras, and Alex John London. New York: McGraw-Hill, 2002
Marquis, Don. 1989 "Why Abortion is immoral" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 46-57
McInerney, P. K. 1990. "Does a Fetus Already Have a Future Like Ours?" – The Journal of Philosophy, 1990, vol 87, no 5, pp. 264-268
Noonan, J. T., Jr. "An Almost Absolute Value in History". –Moral Problems in Medicine, ed. Samuel Gorovitz, Ruth Macklin, Andrew L. Jameton, et al. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1970
Thomson, Judith Jarvis. 1971. "A Defence of Abortion" - Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 36-45
Tooley, Michael. 1972 "Abortion and Infanticide" - Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 21-35
Warren, M. A. "On the Moral and Legal Status of Abortion" – Ethical Issues in Modern Medicine, 5th ed. Ed. Bonnie Steinbock and John D. Arras. Mountain View, CA: Mayfield, 1973
AJAKIRJAD
Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics
Journal of Assisted Reproduction and Genetics
Journal of Medicine and Philosophy
Kennedy Institute of Ethics Journal
Medicine, Health Care and Philosophy
Theoretical Medicine and Bioethics
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Elukultuuri Instituut: artikleid abordist, kunstlikust viljastamisest jms
Tartu Noorte Nõustamiskeskus: abordist
COTS: surrogaatemadusest
International Federation of Gynecology and Obstetrics: Statements
Markkula Center for Applied Ethics: Bioethics
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Parenthood and Procreation (T. Bayne, A. Kolers)
The Guardian, Ethics: Eetikauudised maailmast
Vaata ka: sotsiaalsed probleemid, bioeetika