Autor:
Pixabay

Elu algus

Pereplaneerimine, sündimata laste moraalne staatus, ema ja loote vahekord, sünnieelne diagnostika, abort ja kunstlik viljastamine on peamised probleemteemad, mis seostuvad elu algamisega.

Planeerimine

Elu algusega haakuvad küsimused juhatab sisse pereplaneerimine nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil. Siia kuuluvad suhtumine rasestumisvastastesse vahenditesse, steriliseerimisse ja aborti ning riiklikud meetmed sündimuse kontrollimiseks. Eetilisi küsimusi tekitab, milliseid sanktsioone või soodustusi kontrollimiseks kasutatakse. Mõnedes maailma piirkondades üritatakse sündimustriiklikult piirata, et lahendada ülerahvastumise probleemi. Piiramise vastu esitatakse religioosseid või naise rollist ja huvidest lähtuvaid põhjendusi, samuti hellitatakse lootust, et maailma ressursside otsasaamise kuulutajatel ei ole õigus, vaid inimkond suudab leida ähvardavale puudusele tehnoloogiate abil väljapääsu. Sündimuskontrollis nähakse eugeenika rakendamise ohtu ning vähemuste ja vaeste diskrimineerimise riski. Indiviidi tasandil tuleb pereplaneerimisel arvestada kogukonna väärtuste, vanemate eesmärkide, olemasolevate laste huvide ja veel sündimata laste huvidega.

Moraalne staatus

Suhtumine mitmetesse elu algusega seotud probleemidesse sõltub oluliselt vastusest kahele küsimusele: 1) millal algab inimelu; 2) milline on sündimata lapse moraalne staatus. Lapse areng munaraku viljastamisest sünnini on järkjärguline protsess, mistõttu elu alguse moment võib olla mitmeti määratletud: isiku elu alguseks võib lugeda viljastumist, hetke, mil ühest viljastunud rakust arenevate laste arv on kindel, või faasi, mil on tekkinud funktsionaalne kesknärvisüsteem. Ühes isiku arengu määratlemisega tuleb küsida, millal hakkavad embrüo, loote või lapse suhtes kehtima inimõigused ning kas inimõigusi tuleks omistada samuti järk-järgult. Sellele võib vastata mitut moodi:

  • Embrüo ei erine inimese teistest rakkudest. Inimese keha osad (nt veri, luud, koed) ei kanna eraldiseisvalt moraalset staatust, seega ei omistata ka embrüotele moraalsest staatust.
  • Embrüol on vahepealne moraalne staatus, st embrüo väärib suuremat austust kui teised inimkoed, samas ei pea temasse suhtuma kui isikusse, sest tal ei ole välja arenenud isiksuse omadusi ning tegemist on siiski vaid potentsiaalse inimesega. Potentsiaalse isiku kontseptsiooni põhjal võib ka väita, et potentsiaali hävitamine võrdub isiku hävitamisega.
  • Embrüo on võrdne inimolendiga, kuna ta on kas ise isik, või kuulub liiki, mille normaalsed täiskasvanud isendid on isikud.

Seisukohad embrüote külmutamise, uurimise, ravimise, siirdamise, kõrvaldamise, annetamise, kasutamise ja kloonimise suhtes sõltuvad sellest, milline positsioon nimetatud küsimuste suhtes võtta.

Enne sündi

Elu alguse juurde kuuluvad last ja ema puudutavad otsused enne sündi ja sünnitamisel: kuidas peaksid meedikud, ema ja perekond toimima siis, kui tekib konflikt ema ja lapse huvide või õiguste vahel; kuna niisugused otsused ei hõlma üksnes naise enda keha, vaid ka lapse oma, siis kes peaks need otsused langetama; millised on ema kohustused veel sündimata lapse ees; kas ema peab hoiduma last kahjustavast tegevusest nagu alkoholi ja uimastite kasutamine jms või on ta ka kohustatud astuma samme lapse heaks, näiteks nõustuma sünnieelse diagnostikaga. Sünnieelne diagnostika võib sisaldada riskantseid meetodeid või tekitada liigset psüühilist pinget, seepärast tuleb otsustada, kas ja millises ulatuses peaks see praktika olema üldkasutatav. Sünnieelses diagnostikas võib eristada kolme faasi: uuring, diagnoos ja sekkumine. Esimesed toovad kaasa protseduurilisi küsimusi nagu riskid, informeerimine, nõusolek ja kättesaadavus, viimane küsimusi diagnostika eesmärgist ja lubatud sekkumisviisidest (abort, ravi, lootekirurgia).

Abort

Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo või loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel või ravimite manustamise abil. Abordiküsimuses võib eristada konservatiive ehk „elu pooldajaid“, kes peavad tahtlikku aborti lubamatuks, ning liberaale ehk „valiku pooldajaid“, kes peavad aborti teatud tingimustel õigustatuks. Abordivaidlustes üles kerkinud teemade hulka kuuluvad:

  • isikuks olemine ja selle algushetk;
  • eluõiguse ulatus, näiteks raske puude või haiguse puhul;
  • elu pühadus versus elu kvaliteet;
  • vastandlike õiguste ja huvide käsitlemine;
  • otsustusõiguse jagunemine moraali ja seadusandluse üle.

Kunstlik viljastamine

Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele kehaväliselt viljastatud munarakk. Erinevaid meetodeid ühendab see, et järglaste saamine on eraldatud seksuaalvahekorrast.

Kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi, tõi see kaasa küsimusi, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on reproduktiivsed tehnoloogiad edasi arenenud. Võimalikuks on saanud ootsüütide kirurgiline eemaldamine naistelt ning nende viljastamisjärgne ülekandmine doonoritele, see omakorda võimaldab munarakudoonorlust ning surrogaatemadust. Viimane tähendab „emaka väljalaenamist“ - sellise lapse kandmist, kelle geneetiline ema pole sageliise raseduse kandja, vahel kasutatakse ka surrogaatema enda munarakku.

Kunstlik viljastamine on esile toonud terve hulga probleeme:

  • Uuemate meetodite ohutuses ei saa täiesti kindel olla, sest pikaajalised tulemused ei ole veel teada.
  • Tekib risk, et uusi kalleid tehnoloogiaid saavad kasutada eelkõige rikkamad inimesed, süvendades niimoodi sotsiaalset ebavõrdsust. Teisest küljest võib aga eeldada, et ebatraditsiooniliste perede võimaluste suurendamine kasvatab ühiskonnas sallivust ja võrdsust.
  • Kaheldakse, kas pingutuste tegemine lastesaamiseks on globaalselt mõttekas olukorras, kus maailma ähvardab ülerahvastumine ja niigi on palju hoolitsuseta lapsi, kes vajaksid adopteerimist. Vastukaaluks väidetakse näiteks, et on ebaõiglane asetada nende probleemide lahendamine üksnes viljatute inimeste õlgadele.
  • Sageli sunnib naisi kunstlikku viljastamist proovima sotsiaalne surve. See soodustab naiste rõhumist.
  • Mõnede meetodite puhul on oht, et naist käsitatakse pelgalt „lootekonteinerina“.
  • Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast.
  • Laste ettearvamatu arv kehavälisel viljastamisel tõstatab küsimuse, mida tohib teha ülejäänud embrüotega, ning sündinud laste puhul seab kahtluse alla nende heaolu.
  • Geneetilise materjali säilitamisega tekib mitmeid küsimusi, nt omandiõiguse küsimus.
  • Kunstlik viljastamine võib soosida eugeenikat ja soovi luua nn disainerbeebisid, kelle omadusi, näiteks sugu, rassi, intelligentsust jm, saab eelnevalt määrata. Valikute tegemise põhjus võib olla püüd vältida X-liitelisi haigusi, kuid samuti sotsiaalsed eripärad (nt poisslaste eelistamine Hiinas ja Indias), soov säilitada perekonnas sooline tasakaal või muud eelistused. Oluline on ka see, kuidas valik ellu viiakse: kas tapetakse vastsündinu, tehakse abort või valitakse kunstliku viljastamise puhul välja embrüod või sorteeritakse sugurakke.

Keeruline teema on kolmandate osapoolte – munaraku- ja spermadoonorite ning surrogaatemade ­– osalemine soojätkamises:

  • Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist.
  • Kas tuleks tagada doonorite anonüümsus ja hoida saladust või lähtuda lapse huvidest ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet, olles bioloogilisest sugulusest teadlik?
  • Vanemakontseptsioon lahutatakse osadeks: geneetiline sugulus, rasedus ja sünnitamine, lapse kasvatamine. Sageli on raske otsustada, keda teatud puhkudel lapsevanemaks pidada, näiteks võib surrogaatema lapse sünnitamisel meelt muuta ja last endale tahta või ei taha puudega sündinud last enam ükski osapooltest.
  • Kas doonorile või surrogaatemale tasu maksmine peaks olema lubatud või keelatud? Tasustamine toob kaasa ohu, et geneetiline materjal ja naise keha muutuvad turukaubaks, mis alandab inimese väärtust, samuti võidakse madala sissetulekuga inimesi ära kasutada. Tasustamise pooldajad arvavad, et eriti just surrogaatema vaev ja hool väärivad kompenseerimist.

Lisaks

Kui vanemad on eriarvamusel

Bob ja Linda on õnnelikus abielus elav keskklassi paar. Bob on 35-aastane ülikoolidotsent Ontario Ülikoolis. 32-aastane Linda on viimased seitse aastat olnud kodune, hoolitsedes nende kahe lapse Shannoni (7) ja Shawni (5) eest. Linda jäi haiglatoitlustaja ametikohalt koju pärast esimese lapse sündi, et tagada lastele armastav kodune keskkond.

Pärast teise lapse sündi otsustasid abikaasad, et rohkem lapsi nad saada ei soovi. Nüüd, mil vanem lastest käib koolis, tahab Linda tagasi tööle minna. Nad mõtlesid steriliseerimise peale, kuid, soovides jätta endale igaks juhuks valikuvõimaluse, otsustasid spiraali kasuks. Hoolimata kavatsusest rasedust vältida jäi Linda lapseootele ning seda ei avastatud enne raseduse neljandat kuud.

Uudist kuuldes oli Bob väga rõõmus. Ta oli viimase kahe aasta jooksul soovinud veel üht last, ent ei julgenud sellest naisele rääkida, sest ei tahtnud naisele survet avaldada, et too tagasi tööle ei läheks. Ent nüüd, mil naine oli rase, arvas mees, et otsus on väljaspool nende valikut ja võimalusi.

Seevastu Linda polnud üldse õnnelik ning soovis kohest aborti. Ka tema oli kunagi olnud abordivastane nagu ta abikaasa, ent soovimatu rasedus pani ta meelt muutma. Oodata veel viis aastat enne töölenaasmist, seda oli rohkem kui ta endale lubada sai.

Naise sellise suhtumise peale ärritus Bob väga ning ütles, et abort ei tule üldse kõne alla, sest selline tegu rikuks nende sündimata lapse õigust elule. Bob rääkis ema rasedusest ka lastele ning nemadki olid sellest kuuldes rõõmsad. Linda seevastu arvas, et lastele poleks tohtinud sellest veel kõnelda ning et tegu on vaid tema otsusega, mitte pere ühise asjaga, nagu arvas Bob. Linda oli veendunud, et abort on isikliku südametunnistuse küsimus ning kellelgi pole õigust öelda naisele, mida ta peab oma kehaga tegema. Samuti pole abort neljandal kuul veel süütu inimese tapmine, sest parimal juhul on tegemist potentsiaalse inimeluga. Neljakuisel lootel pole samu õigusi, mis naisel, kes teda kannab.

Naise seisukohad ära kuulanud, jäi Bob kindlaks oma väitele, et selline tegu rikub lapse õigust elule, mis on tal alates sigitamise hetkest; samuti polnud mees nõus sellega, et asi vaid Linda otsustada jääb. Bob arvas, et üks asi on austada individuaalset autonoomiat, kui otsus puudutab vaid agenti ennast, kuid asjal on hoopis teine jume, kui kaalul on ka teiste huvid. Nädal hiljem läks Linda kohalikku kliinikusse ning katkestas raseduse.

Küsimused:

  • Kummal oli antud juhtumi puhul õigus, kas Lindal või Bobil?
  • Milliseid argumente tooksite Bobi seisukoha kaitseks?
  • Milliseid Linda seisukoha toetuseks?
  • Kas tegu oli loote või sündimata lapsega?
  • Kes otsustab ja kelle otsus on määrav?
  • Mida teha konfliktsituatsioonis: ema versus sündimata laps?
  • Missuguseid omavahel konfliktis olevaid õigusi saab antud juhtumi puhul veel esile tuua?
  • Kas oleks olnud võimalik leida kuldne kesktee?

Allikas: Thomas, J. E.; Waluchow, W. J. Well and Good. Case Studies in Biomedical Ethics. Revised edition. Ontario: Broadview Press. 1990, lk 49–53

 

Võimalikud lapsevanemad

Mary oli kolmekümne viie aastane menopausi-eelne naine, kellel viis aastat tagasi diagnoositi vasakus rinnas põletikuline kartsinoom, vähkkasvaja. Ta läbis poole aasta jooksul kuus kemoteraapia tsüklit, mis andsid häid tulemusi – nii lümfisõlmede turse kui klombid rinnas kadusid peaaegu täielikult. Hiljem sai Mary veel kolm kuud kiiritusteraapiat. Nelja aasta jooksul pärast vähiravi pole tal esinenud ühtegi märki haiguse taastekkest.

Kui Maryl esimest korda vähk diagnoositi, olid tema ja ta abikaasa Jason just hakanud mõtlema pere loomise peale, olles laste saamist varem mitmete aastate vältel edasi lükanud. Esinenud rinnavähi tõttu ei soovitanud Mary günekoloog tal rasedaks jääda, kuid sellest hoolimata ei tahtnud nad Jasoniga loobuda oma pere loomise mõttest. Süstemaatilise kemoteraapia tagajärjel ei tooda Mary organism enam ise munarakke. Nii on Maryl ainus võimalus lapseootele jäämiseks kunstlik viljastamine (IVF), kus kasutataks annetatud munarakku ning tema abikaasa seemnerakke. Enneaegse menopausi tõttu vajab ta ka hormoonravi, et valmistada emakat etteviljastatud munaraku jaoks. Loetletud asjaoludele vaatamata soovivad abikaasad kunstliku viljastamiseprotseduuri läbi teha.

Konsultant, kelle juures Mary ja Jason käisid, on aga murelik. Ta pole kindel, kas nad ikka hindavad õigesti Mary väljavaateid, võttes arvesse varasemalt esinenud vähki ning hormoonide stimuleerimisest tuleneda võivaid määramatuid terviseriske.

Küsimused:

  • Kas Mary ja Jason peaksid – eeltoodud asjaolusid arvestades – proovima kunstliku viljastamise abil lapsevanemateks saada? Miks?
  • Kui suurt rolli peaks Mary ja Jasoni otsuses mängima prognoos Mary tervisliku seisundi kohta?
  • Mida saaks abielupaari antud juhtumi puhul nõustanud spetsialist veel teha? Millistest asjaoludest peaks ta Maryt ja Jasonit lisaks teavitama, et nende otsust ja nõusolekut saaks lugeda täielikult informeerituks ja vabatahtlikuks?
  • Kas kliinikud peaksid Maryt ja Jasonit klientidena aktsepteerima? Miks?

Allikas: Crigger, B.-E. (ed.) Cases in Bioethics. Selections from the Hastings Center Report. Third edition. New York: St. Martin’s Press, 1998, lk 62

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

04.10.2012 Andres Salumets: kas asendusemadus on keharent? (Postimees)

04.10.2012 Meego Remmel: asendusemadus peaks Eestis keelatuks jääma (Postimees)

21.09.2012 Kadri Simm. Asendusemadus ei tähenda lihtsalt keha rentimist (EPL)

02.03.2012 Meego Remmel: tänapäeval on vastsündinud lapse tapmine mõeldamatu (Postimees)

26.10.2009 Arvamusring: Kanda last teise eest – poolt ja vastu (EPL)

19.06.2009 Kadri Simm: Sünnitada teise eest? (EPL)

16.06.2009 Arvo Tikk: eelarvamuste köidikuis asendusemadus (Postimees)

20.02.2009 Kas laste saamine on isekas? (Novaator)

12.01.2009 Samm lähemale disainbeebidele (Tarbija24)

27.10.2008 Andrei Sõritsa: kus on aborditoetuse kaotamise mõte? (Postimees)

22.10.2008 Õiguskantsler andis abordivastastele lootust (Postimees)

08.08.2008 Sünnitusemade kasutamist keelav seadus jätab pered lasteta (EPL)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Baker, R. Seks tulevikus. Iidsed tungid ja tulevikutehnoloogia. Soinaste: El Paradiso, 2003

Heinvee, A. (koost). Salajane sõda: [abordist ja sellega seonduvast] Tartu: Elu Liit, 1998

Shaver, J. Gianna: ma sündisin abordi ajal. Tallinn: Luus, 2002

Silver, L. M. Geenid ja kloonid. Geenimanipulatsioonide mõjust ühiskonnale. Tallinn: Tänapäev, 2000

Sootak, J.; Luts, M. (koost). Tekste meditsiiniõigusest II. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu: Sihtasutus Iuridicum, 1998

Tellmann, A.; Karro, H.; Serkina, V. Eesti meditsiiniline sünniregister 19922001. Eesti abordiregister 19962001. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut, 2002

Tema Pühadus Paulus VI. Inimelu edasiandmisest = Humanae vitae. Entsüklika. Tallinn: Elukultuuri Instituut, 2009

Willke, J.; Willke, B. Abort. Tallinn: Eesti Kirikute Nõukogu, 2003

Wyatt, J. Elu alguse ja lõpu dilemmasid. Tõlkinud Ragne Kepler. Eesti Kristlike Arstide Ühing, 2012

ARTIKLID

Arvamusring: Kanda last teise eest – poolt ja vastu. Eesti Päevaleht, 26.10.2009

Haldre, K.; Karro, H.; Rahu, M. Reproduktiivtervise näitajad Eesti naistel 1992–2001. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 166–171

Jõesaar, A. Kui kurg ei taha tulla. Pere ja Kodu, 2002, jaanuar, lk 60–62

Kalinina, A.; Matt, K. Autoantikehade osa naisviljatuse tekkes. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 172–176

Kalinina, A.; Matt, K. Viljatus – sotsiaalne ja/või looduslik valik? Eesti Arst, 2003, nr 9, lk 627

Kallin, K. Abort sõjaeelses Eestis – legaliseerimisest keelustamiseni. Eesti Arst, 2005, nr 5, lk 359–365

Keerus, K. Kuidas suhtuda elu väärtuse teesi? Akadeemia, 2003, nr 1, lk 3–25

Korte, D. Abort: teatmejuhend. Naine ja tervis: mida peab endast teadma iga naine, 2004, lk 124–132

Lasting, P. Meditsiinieetika areneb pidevalt. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 401–404

Lissitsina, J.; jt. Infertiilsete meeste tsütogeneetiline uurimine. Eesti Arst, 2003, nr 9, lk 637

Lissitsina, J.; Mikelsaar, R.; Punab, M. Kromosoomanomaaliad ja kromosoomivariandid infertiilsetel meestel. Eesti Arst, 2006, nr 2, lk 84–90

Maimets, T. Millal algab inimese elu? Akadeemia, 2008, nr 8, lk 1671–1694

Murutar, K. Kelleks tahad saada? Emaks! Tervis, 1999, nr 9, lk 18–19

Männiste, A. Kontratseptiivid – abortide arvu vähendamise loomulikem viis. Hippokrates, 2002, detsember, 694–708

Nõmper, A. Stigma abordi kaasus: ettepanek muuta karistusseadustiku eelnõu. Juridica, 2000, nt 7, lk 435–450

Part, K.; Soplepmann, P. Raseduse medikamentoosne katkestamine. Lege Artis, 2005, nr 6, lk 4–8

Punab, M.; Korrovits, P.; Peetsalu, A. Meeste viljakust mõjutavad haigused. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 152–153

Rõss, K.; Punab, M. Viljatus – löök mehe tervise ja au pihta? Tervis, 2000, nr 11, lk 48–49

Saarma, I. Lastetus ja kehaväline viljastamine. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 390–391

Saarma, I. Tiigrihüpe lastetuse ravis. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 394–399

Salumets, A.; Saarma, I. Blastotsüstide kasvatamine: uus abistava reproduktsiooni meetod. Eesti Arst, 2000, nr 1, lk 43–48

Salumets, A . jt. Embrüoselektsiooni uued võimalused – embrüodiagnostika. Eesti Arst, 2003, nr 3, lk 188–191

Salumets, A. Viljatuse ravi uued võimalused. Lege Artis, 2003, nr 7, lk 18–20

Sarapik, A.; jt. Autoantikehad viljatuse korral kehavälise viljastamisega (IVF) patsientide näitel. Eesti Arst, 2005, nr 9, lk 683

Sarv, M. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tervis, 1999, nr 9, lk 20–21

Simm, K. Sünnieelse diagnostika eetilised aspektid. Lege Artis, 2003, nr 10, lk 49–51

Simm, K. Bioeetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Tiit, E.-M.; Käärik, E. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? Eesti antropomeetriaregistri aastaraamat 2001, 2001, lk 211–233

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Jõgi, E.-L. Elu alguse kaitse läbi Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2008

Karro, H. Reproductive health and pregnancy outcome in Estonia: association with different factorts. Department of Obstetrics and Gynecology, University of Tartu, Estonia, 1999

Kornet, E. Ovaariumide generatiivse funktsiooni taastumisest pärast sotsiaalsetel põhjustel katkestatud rasedust. Väitekiri meditsiinikandidaadi kraadi taotlemiseks. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1974

Orav, A. Asendusemaduse olemus ja õiguslik regulatsioon. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2007

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

MUUKEELSED RAAMATUD

Alpern, K.D. (ed). The Ethics of Reproductive Technology. Oxford University Press, 1992

Andrews, L. New Conceptions: A Consumers’ Guide to the Newest Infertility Treatments. New York: St. Martin’s Press, 1984

Atlan, H. L'utérus artificiel. Paris: Le Seuil, 2005

Baird, R. M.; Rosenbaum, S. E. (eds.) The Ethics of Abortion. Buffalo: Prometheus Books, 1989

Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007

Bartels, D.M; Priester, R; Vawter, D.E; Caplan, A.L. Beyond Baby M: Ethical Issues in New Reproductive Techniques. Humana Press, 1990

Bayles, M. D. Reproductive Ethics. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1984

Blank, R.H. Mother and Fetus: Changing Notions of Maternal Responsibility. Greenwood Press, 1992

Boonin, D. A Defense of Abortion. Cambridge: Cambridge University Press, 2003

Bourguet, V. L'être en gestation: réflexions bioéthiques sur l'embryon humain. Paris: Presses de la Renaissance, 1999

Buchanan, A.E; Brock, D.W. Deciding for Others: The Ethics of Surrogate Decision Making. Cambridge University Press, 1990

Callahan, J. (ed.) Reproduction, Ethics, and the Law. Feminist Perspectives. Bloomington: Indiana University Press, 1995

Chadwick, R. F. (ed.) Ethics, Reproduction and Genetic Control. Revised ed. London: Routledge, 1990

Coleman, S. The Ethics of Artificial Uteruses. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2004

Cook, R.J. et al Reproductive Health and Human Rights. Integrating Medicine, Ethics and Law. Oxford: Oxford University Press, 2003

Crocklin, S.L. Family Building Through Egg and Sperm Donation: Medical, Legal, and Ethical Issues. Jones and Bartlett Publishers, 1996

Damschen, G.; Schönecker, D. (Hrsg.) Der moralische Status menschlicher Embryonen. Berlin: Walter de Gruyter, 2003

Day Sclater, S; Cook, R; Kaganas, F. (eds). Surrogate Motherhood: International Perspectives. Hart, 2003

De Jonge, C. J.; Barratt, C. L. R. (eds.) Assisted Reproducytive Technologies: Current Accomplishments and New Horizons. New York: Cambridge University Press, 2002

Dickenson, D.L. (ed). Ethical Issues in Maternal-Fetal Medicine. Cambridge University Press, 2002

Dooley, D; Dalla-Vorgia, P. The Ethics of New Reproductive Technologies: Cases and Questions. Oxford, New York: Berghahn Books, 2003

Downie, S. Baby Making. The Technology and Ethics. London: The Bodley Head, 1988

Dworkin, R. M. Life’s dominion: an argument about abortion, euthanasia, and individual freedom. New York; Knopf, 1993

Dyson, A. The ethics of IVF. Harrisburg, PA: Morehouse Publishing, 1995

Fenwick, L. Private Choices, Public Consequences: Reproductive Technology and the New Ethics of Conception, Pregnancy, and Family. Dutton Adult, 1998

Fletcher, J.F. The Ethics of Genetic Control: Ending Reproductive Roulette: Artificial Insemination, Surrogate Pregnancy, Nonsexual Reproduction, Genetic Control. Prometheus Books, 1988

Ford, N. M. The Prenatal Person. Ethics from Conception to Birth. Malden, MA: Blackwell, 2002

Ford, N. When Did I Begin?: Conception of the Human Individual in History, Philosophy and Science. Cambridge University Press, 1991

Gostin, L. O. (ed.) Surrogate Motherhood: Politics and Privacy. Bloomington: Indiana University Press, 1990

Halliday, S. Reproductive Ethics and the Law: A Comparative Approach. Routledge-Cavendish, 2009

Harris, J. The Value of Life. An Introduction to Medical Ethics. London: Routledge, 2003

Harris, J. Wonderwoman and Superman: The Ethics of Human Technology. Oxford: Oxford University Press, 1992

Harris, J.; Holm, S. (eds.) The Future of Human Reproduction: Ethics, Choice and Regulation. New York: Oxford University Press, 2000

Harwood, K.A. The Infertility Treadmill: Feminist Ethics, Personal Choice, and the Use of Reproductive Technologies. The University of North Carolina Press, 2007

Hoffman Baruch, E; D'Adamo, A.F; Seager, J. (eds). Embryos, Ethics, and Women's Rights: Exploring the New Reproductive Technologies. Haworth Press, 1988

Holmes, H.B; Hoskins, B.B; Gross, M. The Custom-Made Child?: Women-Centered Perspectives. Humana Press, 1981

Holmgren, K. Legal abortion during very early pregnancy: women’s experiences and ethical conflicts. Stockholm: Karolinska Hospital/Karolinska Institute, 1994

Hursthouse, R. Beginning Lives. Oxford: Basil Blackwell, 1987

Häyry, M; Takala, T; Herissone-Kelly, P; Árnason, G. (eds) Arguments and Analysis in Bioethics. Amsterdam; New York: Rodopi, 2009

Kuhse, H.; Singer, P. Should the Baby Live? The Problem of Handicapped Infants. Oxford: Oxford University Press, 1985

Lauritzen, P. Pursuing Parenthood: Ethical issues in Assisted Reproduction. Bloomington: Indiana University Press, 1993

Louhiala, P. Preventing Intellectual Disability: Ethical and Clinical Issues. Cambridge University Press, 2004

MacKlin, R. Surrogates & Other Mothers: The Debates over Assisted Reproduction. Temple University Press, 1994

Macnair, R.M; Zunes, S. (eds). Consistently opposing killing: from abortion to assisted suicide, the death penalty, and war. Westport, London: Praeger, 2008.

Maguire, D.C. (ed). Sacred Rights: The Case for Contraception and Abortion in World Religions. Oxford University Press, 2003

Mappes, T.A; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005

Markens, S. Surrogate Motherhood and the Politics of Reproduction University of California Press, 2007

McGee, G. The Perfect Baby. Parenthood in the new world of cloning and genetics. Lanham: Rowman & Littlefield Publishers, 2000

McLeod, C. Self-Trust and Reproductive Autonomy. Cambridge: MIT Press, 2002

Meredith, S. Policing Pregnancy: The Law And Ethics of Obstetric Conflict. Ashgate Publishing, 2006

Moskowitz, E.H; Jennings, B. (eds). Coerced Contraception?: Moral and Policy Challenges of Long-Acting Birth Control. Georgetown University Press,1996

Mullin, A. Reconceiving Pregnancy and Childcare: Ethics, Experience, and Reproductive Labor. Cambridge University Press, 2005

Munthe, C. The Moral Roots of Prenatal Diagnosis. Göteborg: Royal Society of Arts and Sciences in Gothenburg. Centre for Research Ethics, 1996

Müller, W. P. Die Abtreibung: Anfänge der Kriminalisierung 1140-1650. Köln: Böhlau, 2000

Noonan, John (ed.) The Morality of Abortion. Cambridge (Mass): Harvard University Press 1970

Parens, E; Asch, A. (eds). Prenatal Testing and Disability Rights. Georgetown University Press, 2000

Paxson, H. Making Modern Mothers: Ethics and Family Planning in Urban Greece. University of California Press, 2004

Pollard, I. A Guide to Reproduction. Social Issues and Human Concerns. Cambridge: Cambridge University Press, 1994

Purdy, L. M. Reproducing Persons: Issues in Feminist Bioethics. Ithaca, NY: Cornell University Press, 1996

Rae, S.B. The Ethics of Commercial Surrogate Motherhood: Brave New Families? Praeger Publishers, 1993

Ragone, H. Surrogate Motherhood. Conception in the Heart Westview Press, 1994

Ravitsky, V; Fiester, A;Caplan, A.L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009

Sauer, M.V. (ed). Principles of Oocyte and Embryo Donation. Springer, 1998

Schroeder, F.-Ch. (koost.) Abtreibung Reform des [Paraghraph] 218. Berlin: de Gruyter, 1972

Selgelid, M. J. Societal decision makind and the new eugenics. Bad Neuenahr. Ahrweiler, 2002 (Graue Reihe, N 30: Eurapäische Akademie zur Erforschung von Folgen wissenschaftlichen-technischer Entwicklungen)

Seltzer, J.R. Origins and Evolution of Family Planning. RAND Corporation, 2002

Shannon, T.A. Surrogate Motherhood: The Ethics of Using Human Beings. Crossroad Pub, 1988

Shenfield, F. Contemporary Ethical Dilemmas in Assisted Reproduction. CRC Press, 2006

Shenfield, F; Sureau, C. Ethical Dilemmas in Reproduction. CRC Press, 2002

Simonstein, F. (ed). Reprogen-Ethics and the Future of Gender. Springer, 2009

Singer, P. et al. Embryo Experiments. Ethical, legal and social issues. Cambridge: Cambridge University Press, 1993

Singer, D; Hunter, M. Assisted Human Reproduction: Psychological and Ethical Dilemmas. Hoboken: Wiley, 2003

Skene, L; Thompson, J. (eds). The Sorting Society: The Ethics of Genetic Screening and Therapy. Cambridge: Cambridge University Press, 2008

Steinbock, B. Life Before Birth: the moral and legal status of embryos and fetuses. New York and Oxford: Oxford University Press, 1992

Söderberg, H. Urban women applying for induced abortion: studies of epidemiology, attitudes and emotional reactions. Lund University, University Hospital. Malmö, Sweden, 1998

Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds.) Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009

Teays, W; Purdy, L.M. (eds). Bioethics, justice, and health care. Belmont; London: Wadsworth/Thomson Learning, 2001

Thasnevis, V. Prenatal Diagnostic Technology Shaking the Basics of Ethics; An Ethical Analysis against the Background of the Indian Culture. Asian Trading Corporation, 2004

Tooley, M.; Wolf-Devine, C.; Devine, P. E.; Jaggar, A. M. Abortion. Three Perspectives. Oxford University Press, 2009

Vanagiene, V. Reasons of pregnancy termination and characteristics of contraception usage. Kaunas University of Medicine, 2001 (autoreferaat)

Warren, M. A. Moral Status. Obligations to persons and other living things. Oxford: Oxford University Press, 2000

Warnock, M. Making Babies. Is there a right to have children? Oxford: Oxford University Press, 2003

Watt, H. Life and Death in Healthcare Ethics. A short introduction. London: Routledge, 2000

Winfield, A. C. Diagnostic imaging of infertility. Baltimore: Williams & Wilkins, 1987

Wolf-Devine, Celia; Tooley, Michael; Devine, Philip E.; Jaggar, Alison M. Abortion: Three Perspectives Oxford University Press, 2009

 

MUUKEELSED ARTIKLID

Brody, B. "The Morality of Abortion" – Contemporary Issues in Bioethics, 5th ed., ed. Tom L. Beauchamp and LeRoy Walters. Belmont, CA: Wadsworth, 1975

Hare, R. M. "Abortion and the Golden Rule" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 58-70

Hare, R. M. "A Kantian Approach to Abortion" – Essays on Bioethics. Oxford: Clarendon Press, 2000, pp. 168-184

Finnis, John "Abortion and Health Care Ethics" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 13-20

Little, M. O. "The Morality of Abortion" – Ethical Issues in Modern Medicine", 6th ed., ed. Bonnie Steinbock, John D. Arras, and Alex John London. New York: McGraw-Hill, 2002

Marquis, Don. 1989 "Why Abortion is immoral" – Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 46-57

McInerney, P. K. 1990. "Does a Fetus Already Have a Future Like Ours?" – The Journal of Philosophy, 1990, vol 87, no 5, pp. 264-268

Noonan, J. T., Jr. "An Almost Absolute Value in History". –Moral Problems in Medicine, ed. Samuel Gorovitz, Ruth Macklin, Andrew L. Jameton, et al. Englewood Cliffs, NJ: Prentice-Hall, 1970

Thomson, Judith Jarvis. 1971. "A Defence of Abortion" - Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 36-45

Tooley, Michael. 1972 "Abortion and Infanticide" - Helga Kuhse, Peter Singer (eds.) Bioethics. An Anthology. Oxford: Blackwell, 1999, pp. 21-35

Warren, M. A. "On the Moral and Legal Status of Abortion" – Ethical Issues in Modern Medicine, 5th ed. Ed. Bonnie Steinbock and John D. Arras. Mountain View, CA: Mayfield, 1973

Illustratiivne visuaal

Kommunikatsiooniarengute kõrval on oluline rääkida eetilisest suhtlemisest

Illustratiivne visuaal 2023. aasta väärtuskasvatuse konverentsilt. Saalis istuvad iimesed.

16. väärtuskasvatuse konverents „Väärtusruum - koos loome ja hoiame oma“

Arutelumängu "Eesti rahva sada valikut" mängukaardid ja raamat

Vabamüüki jõudev ja digiteeritud arutelumäng seob teadlaste töö argieluliste dilemmadega