Autor:
Rawpixel.com

Sõnavabadus ja tsensuur

Sõnavabadus asetatakse privaatsusega sarnaselt inimese põhivabaduste sekka. Kuid nagu iga teine vabadus, võib ka sõnavabadus kalduda äärmustesse.

Arvuti- ja informatsioonieetika konteksti asetatuna räägitakse eelkõige sõnavabadusest võrgusuhtluses. Kahtlemata on sõnavabaduse olemasolu interneti levikule kõvasti kaasa aidanud. Muude infokanalite suletuse korral on internet aidanud läbi tsensuuri murda ning selle kaudu saavad ka teisitimõtlejad oma vaateid avaldada. Kuid tulenevalt võrgusuhtluse iseloomust, kus vestluspartner pole reaalselt näha ning sageli teda ka ei tunta, on ekslikud arusaamad ja möödarääkimised lihtsad tulema. Lisaks kiputakse seetõttu võrgus ütlema nii mõndagi, mida vestluspartneri juuresolekul ei söandataks. Inimested kalduvad arvama, et sõnavabadusele kui põhiõigusele lisandub võrgukeskkonnas õigus öelda mida tahes, kuna ütleja isikut pole vastuvõtjal võimalik teada saada. Selline turvatunne on loomulikult petlik. Siiski, kuigi anonüümsus võib külvata segadust, pole see läbinisti negatiivne. Anonüümsus võib näiteks toimida filtrina inimeste jaoks, kelle suhtes muidu võib olla eelarvamusi (nt teatud puuetega inimesed).

Kas tsensuur on internetis õigustatud? Kindlasti leidub palju idealiste, kelle jaoks internet on sõnavabaduse etalon ning selle mis tahes piiramine võrdub diktatuuri kehtestamisega. Teisest küljest, võib-olla tuleks äärmuslikud mõtteavaldused ja sündsusetused siiski eemaldada, samal ajal muu vaba infolevi siiski tagades? Demokraatia traditsioon ei sobi kokku arvamuste mahasurumisega, kuid mida võtta ette avaldustega, mis kedagi solvavad või teevad kellelegi haiget? Tsensuuriga lisandub ka autoriteedi probleem – kes on piisavalt pädev, et otsustada, mis tuleks kõrvaldada, st kes valib, millised kriteeriumid tsenseerimist määravad.

Lisaks

Kaks sõpra kohtuvad interneti jututoas. Nad on tuttavad juba mõnda aega, kuigi näost-näkku nad kohtunud ei ole. Üks neist jutustab teisele eelmisel päeval toimunud grillipeost, kirjeldades põhjaliku täpsusega seal söödud sealihast valmistatud roogi. Teise reageering on ootamatu. Nimelt väljendab ta ägedalt vastikustunnet, solvates oma vestluspartnerit hingepõhjani. Viimane lahkub jututoast, kuna arvab, et sõber ründas teda tahtlikult. Sõber näeb olukorda hoopis teisiti. Tegemist on sügavalt uskliku juudiga, kuid oma jututoa-tuttavale ta sellest veel rääkinud ei ole. Judaism keelab sealiha söömise, niisiis on kirjeldatud pidusöök tõepoolest tema jaoks ebameeldiv.

Küsimusi:

  • Kuidas oleks sellist arusaamatusest tekkinud tüli saanud vältida?
  • Kas tüli oleks võinud tekkida ka väljaspool võrgukeskkonda?
  • Kas tüli tekkimise tõenäosus oleks olnud sel juhul suurem või väiksem?
  • Kas sõbrad käitusid õigesti või oleksid nad pidanud mõlemad mõistvamad ja avameelsemad olema?
  • Kuna virtuaalses keskkonnas ei saa kasutada mitmeid suhtlusvahendeid (mitteverbaalne kommunikatsioon, näiteks kehakeel ja hääletoon), kas võiks seal nõuda seetõttu suuremat viisakust ja tähelepanelikkust?

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

29.11.2010 Kristjan Korjus. Sõda sõnavabaduse üle (Postimees)

19.01.2010 Tööst halvasti blogimine maksis koha (Tarbija24)

20.11.2008 Tiit Hennoste. Üleskutse arvamuskirjutajatele (Sirp)

31.10.2008 Netikommenteerimise hea tava (Postimees)

15.09.2008 Kohus keelas Inno Tähismaal oma eksnaise ja laste kohta kirjutamise (Postimees)

01.11.2007 Muuseum võitleb rassismi levitamise süüdistustega (EPL)

RAAMATUD

Lotman, P. (koost). Uurimusi tsensuurist. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 1995

Lõhmus, M. Toimetamine: kas looming või tsensuur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999

Veskimägi, K. Nõukogude unelaadne elu: tsensuur Eesti NSV-s ja tema peremehed. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1996

ARTIKLID

Bourdieu, P. Nähtamatu tsensuur (tõlkinud Hasso Krull). Vikerkaar, 1999, nr 1

Holvandus, S. Ohtlikud mõtted. Kodutohter, 2000, nr 4

Jehe, V. Leim, ühiskonna lõhestaja ja vabaduse vaenlane. Arvutimaailm, 2005, nr 9

Kõrda, T. Sündsusetud pildid (Eesti avaliku elu tegelastest: juriidiline kommentaar). Arvutimaailm, 2001, nr 3

Maruste, R. Sõnavabadus ja selle piirid: Euroopa inimõiguste konventsioon, selle järelevalveorganite praktika ning Eesti õigus. Juridica, 2001, nr 1

Rogatši, I. Vene riik versus ajakirjanik. Luup, 1999, nr 5

Strauss, L. Tagakiusamine ja kirjutamiskunst, järelsõna Jüri Lipping. Vikerkaar, 2000, nr 11-12

Vahter, A. Kosovo sündmuste kajastamisest Internetis. Arvutimaailm, 1999, nr 5

Vahter, S. Kärbik ja naelpomm. Arvutimaailm, 1999, nr 6

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Luide, S. Au tsiviilõiguslik kaitse ja selle erisused au teotamisel Interneti kaudu. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2003

Lõhmus, M. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur: Eesti Raadio toimetamispraktika 1980-1984. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1996

Saaremäel-Stoilov, K. A comparative study of commercial free speech and limiting advertising in North America and continental Europe: master's thesis. University of Tartu, Faculty of Law, 2003

Sarapuu, K. Demokraatliku ühiskonna kommunikatsioonivabaduse nõuded telemeediale. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusinstituut, 2006

Taluste, O. Sõnavabadus versus privaatsuse kaitse ehk millised reservatsioonid seab privaatsuse kaitse sõnavabadusele? Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2005

Topkin, J. Interneti teel au teotamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusinstituut, 2005

Vaher, I. Kriminaalkohtuasjade kajastamine ajakirjanduses: vastandlikud huvid ja ühised väärtused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2000

Žurakovskaja, K. Väljendusvabaduse liberaalsed kontseptsioonid ja nende kajastumine rahvusvahelises ning siseriiklikus õiguses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2006

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasis ESTER

 

VÕÕRKEELSED RAAMATUD

Brenner, D. L.; Rivers, W. L. Free but regulated: conflicting traditions in media law. Iowa State University Press, 1982

Coalson, R. The silent regions /Glasnost Defense Foundation. Moscow: Sashcko Publishing House, 1999

Coetzee, J. M. Giving offense: essays on censorship. University of Chicago Press, 1996

Fish, S. E. There's no such thing as free speech: and it's a good thing, too. Oxford University Press, 1994

Foerstel, H. N. Banned in the media: a reference guide to censorship in the press, motion pictures, broadcasting, and internet. Greenwood Press, 1998

Jansen, S. C. Censorship: the knot that binds power and knowledge. Oxford University Press, 1991

Lee, S. The cost of free speech. London; Boston: Faber and Faber, 1990

Leino-Kaukiainen, P. Sensuuri ja sananvapaus Suomessa. Helsinki, 1980

Moran, G. Silencing scientists and scholars in other fields: power, paradigm controls, peer review, and scholarly communication. Ablex Publishing, 1998

Simmons, J. S. Censorship: a threat to reading, learning, thinking. Newark: International Reading Association, 1994

Sington, D. Freedom of communication. Ampersand, 1963

Smith, G. J. H. Internet law and regulation. London: Sweet & Maxwell, 2002

Trager, R. Freedom of expression in the 21st century. Pine Forge Press, 1999

Päisefoto: Ake, rawpixel.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile