Autor:
/Unsplash

Terrorism

#ühiskonnale

Enamjaolt on terroristide eesmärk poliitiliste, sotsiaalsete või majanduslike ümberkorralduste saavutamine või takistamine, veendes inimesi muutma oma tõekspidamisi ja lojaalsust. Selle eesmärgini jõudmiseks korraldatakse rünnakuid eraisikute vastu ja püütakse külvata hirmu, kusjuures on oluline oma maailmavaate ja nõudmiste avalik deklareerimine ning laia tähelepanu pälvimine.

Terrorismi õigustuseks võiks esitada argumente, mis näitavad terroriste ülekohtu all kannatajatena. Esiteks võiks väita, et vägivallaaktide ohvrid ei ole süütud kõrvalseisjad, vaid on karistuse ära teeninud. Ent kuidas on võimalik, et terve rühm kolmandaid isikuid (nende hulgas lapsed) on ülekohtus ühtviisi süüdi? Juhul kui terrorismi ohvrite puhul olekski tegemist rõhujatega, siis kas terroristidel on õigus neid karistada? Teiseks, aktid on toime pandud enesekaitseks. Mitmed terroristlikud rühmitused on välja kasvanud majandusliku kitsikuse, ülekohtuse sotsiaalse korra või alavääristatud rahvusse kuulumise tingimustest. Kuid kas kolmandate isikute ründamine agressori asemel on õigustatud taktika?*

Terrorismivastase võitluse suunamisel saab otsustavaks küsimuseks, kuidas terrorismi piiritletakse. Milline on terrorismi erinevus organiseeritud kuritegevusest, sõjast või vabadusvõitlusest? Kas terroriste tuleks kohelda kui kriminaalkurjategijaid, vaenulikul poolel sõdijaid või sõjaroimareid?

Terrorismi vastu võitlemise kerkimine peamiste julgeolekusihtide hulka kogu maailmas on kaasa toonud probleeme abinõude valiku osas. Mitmed abinõud on esile kutsunud kahtlusi ja süüdistusi inimõiguste rikkumises, alates karmistunud turvakontrolli tungimisest inimeste privaatsusse, lõpetades vangilangenud terroristide piinamisega.

*Järvik, M. Terrorism – kas see on moraalselt õigustatud? Akadeemia, 2005, nr 10, lk 2085–2105

Lisaks

2005. aasta sügisel puhkes skandaal, kui USA ajaleht Washington Post teatas, et USA luureagentuur CIA on rajanud terroristide kinnipidamiseks mitu salavanglat erinevatel aegadel kokku kaheksas riigis. Lehe andmeil hoiti vange „...täielikus isolatsioonis, pimedas, sageli maa-alustes kongides. Neil ei ole õigusi ja kellelgi väljastpoolt CIAd ei ole õigust nendega rääkida või neid isegi näha“, „välisvanglates töötavaile CIA ülekuulajaile on antud õigus kasutada „täiendatud ülekuulamistehnikaid“, millest osa on ÜRO konventsioonide ja USA sõjaväe seadustega keelatud“. Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch osutas vanglate võimalikele asukohtadele muude seas ka Poolas ja Rumeenias.

Allikad:

Neeme Raud Ajaleht: USA luurel on Ida-Euroopas vanglad. Postimees, 05.11.2005

Euroopa Nõukogu hakkab uurima CIA salavanglate olemasolu. Postimees, 08.11.2005

  • Kas eesmärk saavutada võit terrorismi üle õigustab äärmuslike, inimõigustega vastuolus olevate meetodite kasutamist? Miks või miks mitte? Kui jah, siis millistel tingimustel?
  • Kas vangistatud terroristi tuleks suhtuda nagu sõjavangi või nagu kriminaalkurjategijasse?
  • Kuidas suhtuda demokraatlike riikide väidetavasse osalusse inimõiguste rikkumises?
  • Mil määral peaks avalikkust teavitama terrorismi vastu suunatud abinõudest?
  • Kas rahvusvahelistel institutsioonidel peaks olema kontrolliõigus konkreetses riigis kasutatavate ülekuulamismeetodite ja vangistustingimuste üle?

Vaata ka: USA terroriseadus tunnistati konstitutsioonivastaseks. Postimees, 07.07.2007

Inimõiguste kohta loe „Globaalse õigluse“ valdkonnast

Vaata veel näitejuhtumeid:

29.10.2007 Rambivalgusse imbub üha enam tõendeid vangide piinamisest (Postimees)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Barber, B. R. Džihaad McMaailma vastu. Tõlkinud M. Laane. Tallinn: Tänapäev, 2006.

Clarke, R. A. Kõigi vaenlaste vastu: Ameerika terrorismivastane sõda seestpoolt vaadatuna. Tõlkinud M. Laane. Tallinn: Tänapäev, 2004.

Holms, J. P.; Burke, T. Terrorism: tänapäeva suurim oht vabadusele. Tõlkinud H.-T. Kaasik. Tallinn: Ersen, 2002.

Reuter, C. Minu elu on mu relv: enesetaputerroristi psühhogramm. Tõlkinud T. Huik. Tallinn: Olion, 2003.

Terrorismivastane võitlus: konverentsi ettekanded. Tartu: Konrad Adenaueri Fond, 2002.

Vesselitski, A. Terrorism: kellele on see kasulik?: publitsisti märkmed. Tallinn: Eesti Raamat, 1982.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Elwert, G. Arvatust ratsionaalsemad ja õppimisvõimelisemad: 11. septembri terroristid ja nende võrgustik. Tõlkinud J. Isotamm. Akadeemia, 2002, nr 1, lk 14-34.

Goble, P. Terrorismi kasvulava. Diplomaatia, 2006, nr 37.

Ilves, T. H. Abitus ja habitus. Diplomaatia, 2006, nr 37.

Järvik, M. Terrorism - kas see on moraalselt õigustatud? Akadeemia, 2005, nr 10, lk 2085-2105.

Luik, J. Terrorismi eesmärgid. Diplomaatia, 2006, nr 37.

Mikser, S. Afganistan ja püha terror. Diplomaatia, 2006, nr 37.

Paks, K. Terror kui õud: (ülevaade terrorismist läbi aegade). Politsei, 2000, nr 1, lk 18-19.

Rebane, K. K. Terrorism kui kiiresti süvenev globaalne probleem. Akadeemia, 2002, nr 1, lk 4-13.

Rebane, K. K. Terrorism - tsivilisatsiooni tulevik?Akadeemia, 2005, nr 6, lk 1175-1188.

Sildam, T. Inimeste sõda. Luup, 2001, nr10, lk 21.

Suhhov, I. Džihaadi vari. Diplomaatia, 2006, nr 37.

Tammsaar, R. Terrorismivastasel rindel muutusteta? Diplomaatia, 2009, nr 65/66

Van Dyk, J. Miks nad meid vihkavad? Diplomaatia, 2005, nr 18/19.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Oissar, P. Ekstremism ja terrorism: oht ja preventsioon. Magistritöö. Sisekaitseakadeemia, 2004.

Sagris, H. Rahvusvaheline terrorism. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1996.

Taits, K. Rahvusvaheline terrorism. Diplomitöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1996.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Andréani, G.; Hassner, P. (ed). Justifier la guerre? de l'humanitaire au contre terrorisme. Paris: Presses de Sciences, 2005.

The balance between freedom and security in the response by the European Union and its member states to the terrorist threats. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2003.

Baudrillard, J.; Morin, E. La violence du monde. Paris: Felin, 2003.

Bauhn, P. Ethical aspects of political terrorism: the sacrificing of the innocent. Lund: Studies in philosophy, 1, 1989.

Benasayag, M.; Abtroun, S. L'éthique de la souffrance. Latresne: Bord de l'eau, 2002.

Blackwell, J.; Smith, M.; Sorenson, J. Culture of Prejudice: Arguments in Critical Social Science. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2003.

Canto-Sperber, M. Le bien, la guerre et la terreur: pour une morale internationale. Paris: Plon, 2005.

Chadwick, E. Self-determination, terrorism and the international humanitarian law of armed conflict. The Hague (etc.): Nijhoff, 1996.

Chaliand, G.; Blin, A. (ed). Histoire du terrorisme: de l'Antiquité à al-Qaida. Paris: Bayard, 2006.

Clutterbuck, R. Terrorism in an unstable world. London; New York: Routledge, 1994.

Cody, T.; O'Keefe, M. (eds). Terrorism and Justice: Moral Argument in a Threatened World. Melbourne: Melbourne University Publishing, 2002.

Corlett, J. A. Terrorism: a philosophical analysis. Dordrecht [etc.]: Kluwer Academic Publishers, 2003.

Cromer, G. (ed). Insurgent terrorism. Aldershot; Burlington: Ashgate, 2006.

Foot, R. Human rights and counter-terrorism in America's Asia policy. New York: Oxford University Press, 2004.

Frey, R. G.; Morris, C. W. (eds). Violence, terrorism, and justice. Cambridge: Cambridge University Press, 2001.

Gilbert, P. Terrorism, Security and Nationality: An Introductory Study in Applied Political Philosophy. London; New York: Routledge, 1994.

Glover, J. Humanity: A Moral History of the Twentieth Century. New Haven, London: Yale University Press, 2001.

Grosscup, B. Strategic terror: the politics and ethics of aerial bombardment. Kuala Lumpur: SIRD; London: Zed Books, 2006.

Held, V. How terrorism is wrong: morality and political violence. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2008.

Honderich, T. After the Terror. McGill-Queen's University Press, 2004.

Ignatieff, M. The lesser evil: political ethics in an age terror. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2005.

Kegley, C. W., Jr. The new global terrorism: characteristics, causes, controls. Upper Saddle River (NJ) : Pearson Education, 2003.

Kochi, T. The Other's War: Recognition and the Violence of Ethics. Birkbeck Law Press, 2009.

Lee, S. P. (ed). Intervention, terrorism, and torture: contemporary challenges to just war theory. Dordrecht: Springer, 2007.

Meggle, G. Terror & der Krieg gegen ihn. Paderborn: Mentis, 2003.

Meggle, G. (ed.). Ethics of terrorism & counter-terrorism. Frankfurt: Ontos Verlag, 2005.

Murray, W. (ed). Strategic challenges for counterinsurgency and the global war on terrorism. Carlisle: Strategic Studies Institute, U.S. Army War College, 2006.

Nathanson, S. Terrorism and the ethics of war. Cambridge University Press, 2010.

Primoratz, I. Terrorism: the philosophical issues. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004.

Scheffler, S. Is terrorism morally distinctive? - The Journal of Political Philosophy, Vol. 14, No. 1, 2006, pp 1-17.

Schmitt, M. N. Counter-terrorism and the use of force in international law. Garmisch-Partenkirchen: George C. Marshall Center, 2002.

Scruton, R. The West and the Rest. Globalization and the Terrorist Threat. London; New York: Continuum, 2003.

Volkan, V. D. Killing in the name of identity: a study of bloody conflicts. Charlottesville: Pitchstone, 2006.

White, J. E. Contemporary Moral Problems: War and Terrorism. Wadsworth, 2006.

Wittes, B. Law and the long war: the future of justice in the age of terror. New York: Penguin Press, 2008.

Vaata ka: õigus ja eetika

 

Päisefoto: Benjamin Behre, unsplash.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt