Hea lasteaia mudel

Hea lasteaia mudeli võimalikud aspektid

Aspektid on jagunenud nelja valdkonna vahel, jagunemine just nendeks valdkondadeks põhineb sisehindamise aruandel.

Selgitatakse välja iga lapse individuaalsed vajadused ning arvestatakse nendega õppe- ja kasvatustöös
Aidatakse lastel seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega
Kasutatakse meetodeid ja ülesandeid, mis soodustavad avastamist ja katsetamist
Analüüsitakse ja hinnatakse õppe- ja kasvatustööd
Õppe- ja kasvatusprotsessis kasutatakse mängu
Lastes kujundatakse iseseisvust
Pööratakse tähelepanu sotsiaalsete oskuste (sh kommunikatiivsete, väljendus- ja arutlusoskuste) arendamisele
Kujundatakse lastes loovust, algatusvõimet ja vastutustunnet
Kujundatakse lastes mõtlemise- ja probleemilahendamise oskust
Kujundatakse lastes hoolivust ning austust iseenda, vanemate, teiste laste, kaaskodanike ja kõige elava vastu
Lastele võimaldatakse katkestamatut mänguaega
Jälgitakse ja hinnatakse lapse arengut
Antakse tagasisidet lapse arengu kohta lapsele endale ja lapsevanematele
Tunnustamise kord on välja töötatud ja lasteaiaperele teada
Lasteaias on olemas toimivad tugisüsteemid (nt logopeed-kõneravi, eripedagoog, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine)
Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonid ja neid traditsioone peetakse oluliseks

Lastele ja õpetajatele meeldib lasteaias käia ja nad tunnevad sellest rõõmu
Lasteaiapere liikmeid ühendab oma lasteaia tunne
Lastest hoolitakse ning arvestatakse nende tunnete ja arvamustega
Lapsi kaasatakse kasvukeskkonna kujundamisse ja reeglite loomisesse
Kasvukeskkond pakub võimalusi mitmekesiseks mänguks ja laste tegutsemiseks väikestes gruppides
Õpi- ja kasvukeskkond lasteaias on turvaline ja tervislik ning ülemäärase stressita (välditakse päeva üleplaneerimist)
Kasutatakse ea- ja arengukohaseid mängu- ja õppevahendeid
Info probleemide kohta jõuab juhtkonnani ning tegeletakse probleemide lahendamise ja ennetamisega
Kujundatakse tervislikke eluviise (sh pööratakse tähelepanu tervislikule toitumisele, hügieenile, õuesviibimisele)
Arvestatakse laste eripäradega (sh toitumuslike eripäradega) ning erivajadustega

Lasteaial on olemas teadlik sihiseade (seatud eesmärgid ning nende poole liikumise kava), millest lähtutakse oma igapäevases tegevuses
Väärtusarendusega tegeletakse süsteemselt ja järjepidevalt
Lasteaia töötajad saavad sisulist tagasisidet oma tööle
Juhtimine on avatud, innustav, kaasav ja õiglane ning lasteaia juhataja on heaks eeskujuks kogu lasteaiaperele
Lasteaia personal on professionaalne ja arengule orienteeritud, tegeletakse enesereflektsiooniga
Lasteaia juhataja motiveerib lasteaia töötajaid ning toetab nende arengut
Töötajad on informeeritud lasteaias toimuvast ja nad on teadlikud, millest lähtuvalt otsuseid tehakse
Ressursse (töötajate ja laste aega, raha, ruume jms) kasutatakse tõhusalt parima tulemuse saamiseks
Ressursside tõhusa kasutuse planeerimisse on kaasatud erinevad osapooled

Toimib koostöö lasteaiapere eri osapoolte vahel: koostöö on efektiivne õpetajate-õpetajate, õpetajate-laste, laste-laste, õpetajate-lapsevanemate, õpetajate-juhtkonna, lapsevanemate-tugipersonali, õpetajate-tugipersonali, lasteaed-kogukond tasandil, kasutatakse erinevaid koostöö vorme
Lasteaed teeb koostööd teiste lasteaedade või asutustega, et jagada oma kogemust, muresid ning rõõme
Soodustatakse vanemate enesetäiendust, harjumusi lasteaiaga koostööd teha ning perede võimalusi üksteiselt õppida
Lapsed, õpetajad jt lasteaia töötajad ning lapsevanemad juhivad ja/või on kaasatud erinevatesse lasteaia projektidesse
Lasteaia eri osapooled tegelevad omavaheliste konfliktide ennetamise ja lahendamisega
Aidatakse kõiki abivajavaid osapooli