Uuringud ja materjalid

Koolide väärtuskasvatuse toetamise tõhustamiseks uuris Tartu Ülikooli eetikakeskus, missuguseid metoodikaid kasutavad Eesti koolid väärtuskasvatuses. Siin saate lugeda ja kommenteerida uurimistöö põhjal valminud analüüsi ning tutvuda ülevaate saamiseks koostatud küsitluse tulemustega. Analüüs koostati vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi lepingule nr 10.1-8.1/1644.

Eesti koolides rakendatavate väärtuskasvatuse metoodikate analüüs (2009)

Küsimustikule saadeti 68 vastust. Selgus, et koolide viisid oma põhiväärtusi sõnastada ja rakendada ning väärtuskasvatust ellu viia on küllaltki erinevad. Vastanud koolidest 64-l olid sõnastatud kooli põhiväärtused. Põhiväärtusteni jõuti eri osapoolte koostöös: 21,7% juhtudel tegi kooli juhtkond selleks ettepaneku, 85,5% koolidest osalesid väärtuste väljatöötamise protsessis kooli töötajad, 26,1% juhtudel olid kaasatud ka õpilased ning 33,3% lapsevanemad. 46,4% vastasid, et väärtused tulenevad kooli aluseks olevast kontseptsioonist (näiteks waldorfkoolid), 2 vastajat nimetasid koolivälise eeskuju olemasolu. 82,6% vastanud koolidest on põhiväärtuste tähendus ja rakendusviisid osapoolte jaoks ka lahti seletatud.

Enamik vastanuid andis teada, et väärtuskasvatusega tegeletakse kõikides õppeainetes, kuigi peeti erinevaks selle määra ja mõju. Eraldi tõsteti esile emakeelt ja kirjandust, ühiskonnaõpetust, inimeseõpetust (sh psühholoogia ja perekonnaõpetus), klassijuhatajatundi, ajalugu, võõrkeeli, kunsti, muusikat ja käsitööd, kehalist kasvatust, loodusaineid, geograafiat, filosoofiat, riigikaitse- ja religiooniõpetust ning karjääriõpet. Mitmed leidsid, et rohkem võimalusi pakuvad humanitaarained. Vastati ka näiteks nii: „Üldiselt püüame kogu aeg väärtustele toetuda, ei ole vahet, kas vahetund või füüsika”.

Koolide põhiväärtused
Esitatud põhiväärtusi saab rühmitada vastavalt sellele, (A) millist koolielu valdkonda nad puudutavad, (B) millises vormis nad on sõnastatud, (C) kas nad kirjeldavad protsessi või tulemust, (D) kes on nende kandja või elluviija.

A. Sisult
Põhiväärtused puudutasid erinevaid koolielu valdkondi. Enamiku koolide põhiväärtused kirjeldasid kahte või enamat valdkonda. Kõige sagedamini nimetati väärtusi inimestevahelistes suhetes.

1. Koolikliima ja suhtlemine – näiteks: hoolimine, usaldus, sallivus.
2. Kool kui institutsioon (kooli üldeesmärgid, aineline keskkond, juhtimine ja tavad) –näiteks: tugeva baashariduse võimaldamine, „iga lapse individuaalsele arengule orienteeritud kool”, tugevad traditsioonid, püsiv personal, koostöösuuteline juhtkond, ideaalilähedane direktor.
3. Inimesed ja kasvatatav isiksus – näiteks: vaimsus, tervis, „me oleme avatud uuele ja õpihimulised”.
4. Õppetöö ja õpetamispõhimõtted – näiteks: võimetekohane õppimine, õpilase individuaalsusega arvestamine, „õpetus ja kasvatus on tervik”.
5. Õpetaja tööväärtused – näiteks: pühendumus, professionaalsus, mentorlus.
6. Koostöö väljaspool kooli – näiteks: koostöö lastevanematega, „kõik huvirühmad on kooliga rahul”.
7. Kultuur ja loodus – näiteks: looduskaunis asukoht, „austame oma kodukohta ja Eestimaad”.

B. Vormilt
Põhiväärtused erinesid ka oma sõnastamise vormilt. Need olid kirja pandud:

1. (Inimeste või olukordade) omaduste, käitumisviiside ja soovitavate seisunditena – näiteks: ausus, koostöö, areng, avatus.
2. Põhimõtetena
   (a) kui moto – näiteks: „on vaja palju teada, et olla edukas”.
   (b) kui lahtikirjutatud reegel või printsiip – näiteks: „õpilastelt ootame, et nad austavad  vanemaid inimesi ja koolikaaslasi”, „võrdleme last tema arengus tema endaga”.
3. Kooli tegevuseesmärkidena – näiteks: „loovuse ja uuriva tegevuse toetamine”, „tugeva baashariduse võimaldamine”.
4. Olemasolevate inimeste, varade, võimalustena (väärtustatakse olemasolevat, kirjeldamata lähemalt, milline see on või peaks olema) – näiteks nimetati väärtusena looduskaunist asukohta, õppekeskkonda või kooliga seotud inimesi nagu õpetajad ja õpilased, kogukond.

C. Protsess või tulemus
Koolide väärtused kas kirjeldasid koolis toimuvat õppe-, kasvatus- ja suhtlemisprotsessi või sõnastasid soovitava tulemuse (kas õpingute ajal või pärast seda). Suurem osa vastanud koolidest nimetas protsessi puudutavaid väärtusi, mõned sõnastasid üksnes tulemuse, mitme kooli loetelus leidus nii protsessi kui tulemust silmas pidavaid väärtusi.

1. Protsessi kirjeldav – näiteks: „kohtleme oma õpilasi, õpetajaid ja teisi töötajaid ausalt ja õiglaselt”, lapse isiksuse ja individuaalsuse tunnustamine.
2. Tulemust kirjeldav – näiteks: „iga kooli lõpetanud noor saab elus iseseisvalt hakkama ning oskab teha oma valikuid”, „kõik huvirühmad on kooliga rahul”, terved eluviisid.

D. Täitja/ omaduste kandja
Mõnedest vastustest sai kindlaks teha ka seda, kellelt oodatakse põhiväärtuste elluviimist või keda väärtustena nimetatud omadused iseloomustavad. Enamiku vastuste puhul täitja ei selgu või võib arvata, et väärtused on kõikide osapoolte mure.

1. Kool kui institutsioon – näiteks: „tervislikke eluviise propageeriv kool”, „lapsesõbralik, iga lapse individuaalsele arengule orienteeritud kool”, „kooli avatus ja positiivse kogemuse jagamine”.
2. Õpetajad – näiteks: lapsest lähtumine, pühendumus, professionaalsus, lojaalsed õpetajad.
3. Õpilased – näiteks: „iga kooli lõpetanud noor saab elus iseseisvalt hakkama ning oskab teha oma valikuid”, „osata suhelda sotsiaalses keskkonnas”.

Sagedamini esinevad väärtused (loetelus esimesel kohal kõige rohkem kordi nimetatud väärtus)

• Koostöö
• Areng
• Hoolivus
• Haridus, haritus, õppimine
• Avatus
• Traditsioonid
• Ausus
• Loovus
• Indiviidist lähtumine, omanäolisus
• Austus, lugupidamine
• Usaldus
• Turvalisus
• Tolerantsus, sallivus
• Vastutus
• Armastus
• Professionaalsus
• Õpilaskesksus

Kasvatuse eesmärk
Küsimusele „Milline peaks olema Teie kooli lõpetanud noor?” anti vastuseid, millest mõned tõid esile pigem kindla valdkonna väärtusi, teised esitasid pikemaid loetelusid.

Rõhutati elus toimetulemist ja iseseisvust
„peab hakkama saama järgmises kooliastmes ja tulema toime elus”,
„peab võimalikult valutult sulanduma oma järgmisesse eluetappi”,
„kooli lõpetanud õpilased on ette valmistatud toimetulekuks iseseisvas elus”,
„võimeline võtma vastu iseseisvaid otsuseid, tegema iseseisvalt teda huvitavat tööd”,
„iseseisvus, valikute tegemise julgus ja oskus, läbilöömine elus”,
„võimalikult iseseisvalt toimetulev väärikas kodanik”;

positiivset eluhoiakut
„toimetulev, hooliv, positiivne kodanik”,
„elule optimistlikult vaatav inimene”,
„positiivse eluhoiakuga aktiivne ja viisakas laps”;

edasiõppimist ja haritust
„tahe edasi õppida, multikultuurne”,
„õpilane on harjunud õppima ja jätkab õpinguid; õpilases on potentsiaal edasiseks arenguks, ta hindab elu põhiväärtusi”,
„haritud mõtlev isiksus”,
„õpilane on kujunenud haritud inimeseks ning täisväärtuslikuks ühiskonnaliikmeks, kes tuleb toime edasiste õpingutega, praktilise eluga ja on avatud elukestvale õppele”,
„noor peaks olema enese- ja kutsekindel, olema avatud elukestvaks õppeks, valdama heal tasemel kutseoskusi ning olema valmis neid edasi andma ka teistele”;

isamaalisust, rahvuslust ja kodanikuväärtusi
„hea kodanik, armastab isamaad, kodu, peret”,
„aus ja lojaalne EV kodanik”,
„toimetulekuvalmis, aktiivne, eetiline ja aateline EV kodanik”;

austust, hoolimist, ausust
„[peab] tundma aukartust elu ees ja respekteerima nii ennast kui teisi”,
„enese ja teistega hakkamasaav ja lugupidav, hooliv, tähelepanelik ja loodust säästev ja hoidev”,
„tähtsaim on südameheadus”,
„tolerantne, koostööks valmis, vastutustundlik, aus, loov, sihikindel”.

Kombinatsioonid eelnimetatutest
„inimene, kes saab elus ise hakkama, on positiivse ellusuhtumisega, tahab ennast ka edaspidi täiendada ja õppida”,
„ühiskonnaelus toimetulek, selgus rahvuslikus enesemääratluses (peamiselt eestivenelased) ja sellega seonduv eneseväärikus; suutlikkus kujundada oma hariduskarjääri”
„elus toime tulev inimene, teistega arvestav, tolerantne, õppimist ja teadmisi väärtustav”,
„õpihimuline, edasipüüdlik, tubli kodanik aga ka tagasi vaatav ja oma kodupaigast lugu pidav”,
„kõrge haritus; suutlikkus suhelda mitmes keeles; lugupidav suhtumine erinevatesse rahvustesse, keeltesse ja kultuuridesse”,
„iseseisev, vaba oma otsustes, loominguline, teistega arvestav, eluterve, rõõmus, huvi maailma vastu, avatud, julge, lahendusi otsiv noor”,
„noor tunnetab ennast ja oma kohta maailmas, väärtustab mitmekülgset haridust ning suudab otsustada ja oma tegude eest vastutada”,
„väärikalt käituv, oskus elada ja olla teiste hulgas, erisuste aktsepteerimine ja valmisolek elukestvaks õppeks”,
„otsustus- ja vastutusvõimeline, eetiline ja harmooniline, ennast ja teisi väärtustav, salliv erisuste suhtes, valmis olles vajadusel ümber õppida”.

Tagasiside
Põhiväärtuste rakendamise kohta saadakse koolides tagasisidet vestlustest (arenguvestlused, koosolekud, vabad vestlused kolleegide ja lastevanematega, arutelud õpilastega), klassijuhatajatundidest, eneseanalüüsidest, õppeaasta aruannetest, rahuloluküsimustikest õpilastele, vanematele ja töötajatele, õppe- ja kasvatustöö tulemustest, võistluste tulemustest, õpilaste uurimustöödest ja kirjanditest, õpetajate ja õpilaste koolivälisest tegevusest, kodulehel foorumirubriigis suhtlemisest ning lastevanemate hoiakutest. Samuti annab infot tundide, igapäevase käitumise ja sisekliima vaatlemine ning õpilaste ja vilistlaste käekäigu jälgimine.

Koolitused
Õpetajad arendavad oma väärtuskasvatuse alaseid teadmisi ja oskusi mitmesuguste eetika-, etiketi-, suhtlemis-, juhtimis- ja pedagoogikakoolituste ning otseselt väärtuskasvatuse alaste koolituste abil. Koolituste teemad on näiteks „Eetika koolis”, „Arenguvestlused koolis”, „Poiss ja tüdruk koolis”, „Eesmärgid ja suhted ning minust endast sõltuv”, „Kaasaegne kool, innustav õpikeskkond”, „Kooskõlaline klass”, „Õpikeskkonna loomine koolis”, ,,Kasvatus, kelle missioon?”, „Organisatsioonikultuuri kujundamine”. Korraldatakse meeskonnakoolitusi ja suhtlemistreeninguid.

Arutelud
Õpetajad vahetavad isekeskis kogemusi ja teavet iganädalastel või -kuistel töökoosolekutel, aineosakondade koosolekutel, juhtkonna avatud koosolekutel, rühmatöödel, õppenõukogus, sisekoolitustel, õpetajate tööseminaridel ja arenguvestlustel, infotundidel, ümarlaudadel, metoodilistel päevadel, arengukava koostamise seminaridel või muude kooli tööd korraldavate dokumentide (nt kodukorra, hindamisjuhendi) väljatöötamisel, hoolekogus, lastevanemate klassi - ja üldkoosolekutel, õpilasomavalitsuse kokkusaamistel. Vastavalt vajadusele korraldatakse individuaalseid koosolekuid konkreetsete juhtumite arutamiseks.

Abi väärtuskasvatuse tõhustamiseks
Vastuseks küsimusele, missugust abi koolid väärtuskasvatuse tõhustamiseks vajavad, vastas 53 koolijuhti (76,8%), et vajatakse koolitusi õpetajatele, 46 vastajat (66,7%) vajab õppematerjale, 22 vastajat (31,9%) vajab koolitusi koolijuhile ning 19 vastajat (27,5%) vajab materiaalset tuge. Nendele ootustele lisati, et õppekava ülesehitamisel tuleks lähtuda väärtuskasvatuslikest eesmärkidest ja sellele vastavalt muuta õpetajakoolitust, oodati kolleegidelt, kodudelt ja ühiskonnalt toetust, koostööd, usaldust ning orienteeritust vaimsetele püsiväärtustele.

Koolide enesehinnangu mudeli eesmärk on kokku koondada tulemusliku väärtuskasvatuse olulisimad aspektid ja aidata koolidel analüüsida oma väärtusarendustööd. Sellisena võib see olla nii hindamisalus kui inspiratsiooniallikas, mis juhib tähelepanu erinevatele tahkudele ja võimalustele, mida väärtuskasvatuse juures silmas pidada

Koolide enesehinnangu mudeli alus. Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2009.

Mudeli põhijaotused on järgnevad:
1.  põhiväärtuste sõnastamine ja selgitamine;
2. eestvedamine ja vastutus;
3. väärtuskasvatuse süsteemne prioriteediks seadmine;
4. koolikultuur;
5. koostöö-partnerlus-kaasamine;
6. pidev väärtusarenduse protsess.

Koolide enesehinnangu mudeli alus koondab vastava töögrupi ettepanekud. Töögrupis toimunud arutelude tulemusena otsustati väärtuskasvatuse koondettepanekule lisada ka TÜ eetikakeskuse koostatud sissejuhatav selgitus, mis selgitab, mida mõeldakse väärtuste ja väärtuskasvatuse all ning millised on väärtuskasvatuse erinevad meetodid. Tegemist on esialgse ettepanekuga, millele ootame koolide ja väärtuskasvatuse erinevate osapoolte tagasisidet.