Reklaamist on 20. saj lõpukümnenditeks vaieldamatult saanud moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Reklaam kujundab miljonite inimeste hoiakuid ja eelistusi palju rohkemates elusfäärides kui üksnes kaubandus. Ei tohi muidugi unustada, et kuigi reklaam osaleb tarbimiskultuuri kujundamises, on just tarbimiskultuuri loomus ise teinud reklaami ülepea võimalikuks. Loomulikult saab kahelda, kas reklaamil on ühiskonnas poliitilise riigiaparaadiga võrreldav mõjuvõim. Kuid reklaami rolli inimeste maailmamõistmise kujunemisel ei saa mingil juhul kõrvale jätta.
Kuna reklaami positsioon ühiskonnas pole kaugeltki tähtsusetu, on ka küsimus reklaami ja eetika seoste kohta iseenesestmõistetav. Kindlasti on reklaami eesmärk selle tarbijaid mõjutada, niisiis tuleks uurida, mil määral saab või tohib reklaami süüdistada inimese psühholoogilises manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega.
Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme.
„Reklaami ja moraali“ alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt.
Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse „Reklaami ja ajakirjanduse“ alapeatükis.
Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud eri sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. „Reklaami ja eri sihtgruppide“ alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele.
„Reklaami ja tervishoiu“ alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstustuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes.
Eraldi on välja toodud sotsiaalreklaami ning poliitilise reklaamiga seonduvad eetilised probleemid.
Päisefoto: Falkenpost, pixabay.com