Autor:
Pexels.com

Äri, majandus ja poliitika

#ühiskonnale

Äri ja poliitika seost võib vaadata raha ja võimu vahekorrana. Milline on rahakate ettevõtjate suhtumine avalikku võimu? Kas võim on seal, kus on raha? Kas seadus ja võim on midagi niisugust, mida saab raha abil enda huvides kasutada ja kujundada? Kas teatud jõukuseni jõudmisel võib inimene end ühiskondlikest normidest kõrgemaks pidada?

Ärimeestel on võimalik valida poliitiliste otsuste mõjutamiseks seaduslikke viise. Millised neist aga võivad osutuda eetiliselt küsitavateks? Millal võib lobby-tööd pidada õigustatud infojagamiseks ja enda huvide kaitsmiseks? Millisest piirist alates saab sellest aga eeliste (nt isiklike suhete) ebaaus ärakasutamine? Kuidas hinnata erakondade rahalist toetamist ettevõtjate poolt? Kuidas peaks toimima poliitik, kes on ühtlasi ettevõtja, võimaliku huvide konflikti korral?

Mõjutamisest selgemini tajutakse probleemina avaliku sektori ressursside ärakasutamist ettevõtte huvides, näiteks riigihangete puhul. Korruptsiooniteemat käsitletakse ametnikueetika ning poliitika ja eetika alajaotuses.

Probleemide lähtepunkt võib olla seadusandlus, mis võimaldab nii ebaeetilisi tegusid äritegevuses kui ka laiemat majanduslikku ebaõiglust. Ühiskonnas omaks võetud majandussüsteem määrab, kuidas reguleeritakse hüvede loomist, jaotamist, vahetamist ja tarbimist. Seadusandlus sätestab reeglid ja sanktsioonid, kuid eetika seisukohast on oluline, millistele väärtustele tuginevad majanduslike eesmärkide saavutamise viisid: kas majanduslik mõttekus peaks olema ainuke normatiivne põhimõte? Majandussüsteemi prioriteetide eetilise hindamise kriteeriumidena võib nimetada võrdsust, hinna õiglust, jaotamise õiglust, ausust, inimväärikuse austamist, abinõude vastavust eesmärgile, sotsiaalset kaasatust, solidaarsust.

Lisaks võiks esitada küsimusi majandusarengu kohta:

  • kas seda suunavad inimeste otsused või vääramatu „nähtamatu käsi“?
  • kes selle eest vastutab?
  • kas praegu toimuv tehniline ja majanduslik areng on õige, mõistlik, soovitav?
  • kus asuvad sellise arengu piirid?
  • kuidas oleks võimalik leida tasakaal majandusliku arengu ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse vahel?

Lisaks

Majandussüsteem

Kõrvuti asetsevates istandustes valitsevad kaks orjapidajat. Esimene orjapidaja, Jack G. kohtleb oma orje hästi – võimaldab neile korralikku peavarju, piisavalt süüa ja puhkeaega. Orjad ei püüa tema juurest põgeneda ja arvavad, et neil on peremehega vedanud. Teine orjapidaja, Simon L. käitub hoopis teistmoodi. Ta toidab orje solgiga, ei pööra tähelepanu nende elamistingimustele, sunnib neid kuusteist tundi päevas töötama ning karistab karmilt.

Kumb neist orjapidajatest on moraalsem? Süsteemis, kus orjapidamine on laialt levinud ja legaalne praktika, saame võrrelda ja hinnata nende orjapidajate toimimisviiside õiglust. Kuid eeldades, et orjapidamine on ebamoraalne, on mõlema orjapidaja praktika ebamoraalne.

Samamoodi võime läheneda praegusele ühiskonnale. Võrrelge kahte tööandjat: üks kohtleb nais- ja meestöötajaid ebavõrdselt, ei hooli tööohutusest ega maksa piisavalt palka; teine hoidub diskrimineerimisest, rakendab ohutusabinõusid ja tasub hästi. Kumb neist on moraalsem? Vastus tundub lihtne ja selge. Samas võiks küsida: kas saaks võrrelda orjapidajaid ja praeguseid tööandjaid; kas probleemide esilekerkimisel võiksime arutleda, et midagi on valesti ka tänapäevase majandussüsteemiga, nii nagu oli vale orjapidamisele rajatud majandussüsteem; kas süsteemis toimivate praktikate arvustamise asemel peaks arvustama süsteemi ennast?

Allikas: De George, R. T. Business ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 1999, pp.135–136

Raha ja avalik võim

Suurärimees saatis teistele tööandjatele ja ettevõtjatele kirja, milles tegi ettepaneku arutada hiljutist intsidenti, kus korruptsioonikahtluse tõttu vahistati paar ärimeest. Kirja autor nimetas küsitavaks kohtu otsust kahtlusalused vahi alla jätta ning hurjutas uurimisinstantse ühepoolse info jagamise, anonüümsete vihjete tegemise, kahtluste külvamise ja ettevõtlusaktiivsuse pärssimise eest. Ärimees nõudis oma kirjas asjaomaste määruste avalikustamist ja meedias oma läkitust kommenteerides ka isikliku tuttava vabastamist kautsjoni vastu. Ajakirjanduses tõlgendati seda sõnumit üleskutsena moodustada ärimeeste rinne prokuratuuri vastu ja katsena õigussüsteemile koht kätte näidata.

  • Kas selle üleskutse puhul on tegemist uurijate töösse sekkumisega?
  • Millega võiks ärimehe nõudmisi õigustada?
  • Millist suhtumist avalikku võimu saab sellest üleskutsest välja lugeda?
  • Milliseid ohtusid võiks endaga tuua ettevõtjate ühine vastasseis prokuratuurile?
  • Kui suur kaal (kui üldse) peaks rahakate ärimeeste sõnal olema õigusmõistmisprotsessis? Kas seda saab põhjendada nende panusega ühiskonna heaks?
  • Kas erakondadel sobiks sellelt ärimehelt annetusi vastu võtta?

Vaata artikleid:

Andres Arrak. Eetikapuudus õõnestab turumajandust. Postimees, 13.11.2006

Hindrek Riikoja. Värise, kohus! Postimees, 23.11.2006

Vaata veel näitejuhtumeid:

Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles) 

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Chojnowski, P. Katoliiklus, protestantism ja kapitalism. Tõlkinud I. Õunpuu. Tallinn: Fidelitas, 2003.

Coase, R. H. Firma, turg ja õigus. Tõlkinud H. Pajula. Tallinn: Pegasus, 2003.

Forrester, V. Majandusõudus. Tõlkinud E.-L. Epp. Tallinn: Kupar, 2002.

Friedman, M. Kapitalism ja vabadus. Tõlkinud K. Pütsep. Tallinn: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1994.

Friedman, R.; Friedman, M. Valikuvabadus: isiklik arvamus. Tõlkinud R.Rammus. Tallinn: Olion, 1992.

Friedman, T. L. Lexus ja oliivipuu: kuidas mõista tänapäeva maailma. Tõlkinud A. Ehin. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.

Gresser, C.; Tickell, S. Vaesus sinu kohvitassis. Tartu: Eesti Roheline Liikumine, 2006.

Handy, C. Elevant ja kirp: tagasivaade tulevikku. Tõlkinud E. Vaik. Tartu: Fontese Kirjastus, 2002.

Hayek, F. A. Hukutav upsakus. Tõlkinud R. Rammus. Tallinn: Olion, 1997.

Kaldaru, K (toim). Sotsiaalkapital, majandusareng ja ühiskondlik vastutus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

Liiv, M.-L. (koost). Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring 2004. Tallinn: Justiitsministeerium, 2005.

Norberg, J. Inimeste rikkus – globaalne turumajandus. Tõlkinud K. Luuri. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.

Radermacher, F. J. Tasakaal või häving: ökosotsiaalne turumajandus kui üleilmse jätkusuutliku arengu võti. Tõlkinud T. Koitla, A. Ratmann, S. Trei. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.

Ridderstråle, J.; Nordström, K. A. Karaokekapitalism: juhtimine inimkonna hüvanguks. Tõlkinud K. Hein. Tartu: Fontese Kirjastus, 2005.

Salvatore, D. Rahvusvaheline majandus. Tõlkinud K. Kerem jt. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991.

Smith, A. Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest. Tõlkinud M. Trummal. Tartu: Ilmamaa, 2005.

Soros, G. Globaalse kapitalismi kriis: avatud ühiskonda ähvardavad ohud. Tõlkinud M. Maasikas. Tallinn: Vagabund, 1999.

Soros, G. Avatud ühiskond: globaalse kapitalismi reformimine. Tõlkinud M. Maasikas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Castresana, H. Korruptsioon riiklikes hangetes. Ühiskond ja korruptsioon. Tallinn, 1998, lk 35-47.

Fukuyama, F. Puuduv lüli kapitalismi ja demokraatia vahel. Tõlkinud K. Haljasorg. Akadeemia, 1993, nr 8, lk 1728–1742.

Kahlert, J. Heade äritavade märkamatust kadumisest. Ühiskond ja korruptsioon. Tallinn, 1998, lk 48–55.

Kaik, M. Miks Venega ei saa äri ajada. Luup, nr 19, 1999, lk 20–22.

Kooskora, M. Ärieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Lepassalu, V. Altkäemaks on Eestis kaotatud. Luup, nr 5, 1999, lk 14–15.

Reiljan, J.; Reiljan, E. Majanduslik globaliseerumine ja sellega seotud probleemid. Akadeemia, 2001, nr 3, lk 435–457.

Põllumäe, S. Korruptsioonioht ja selle vähendamise võimalused valdade ja linnade riigihangetes. Korruptsiooni võimalikkusest avalikus sektoris. Tallinn, 2001, lk 58–73.

Trocikowski, T. Corruption and ethic in business. Halduskultuur 2000. Tallinn, 2001, lk 103–105.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Rosin, K. Õiguslikud probleemid ja korruptsioon riigihangetes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 2001.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Amable, B. The diversity of modern capitalism. Oxford [etc.]: Oxford University Press, 2003.

Amsperger, C. Ethique économique et sociale. Paris: La Découverte, 2003.

Anker, C. van den. Political Economy of New Slavery. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2003.

Ballet, J.; Bazin, D. (eds). Positive Ethics in Economics. Raritan: Transaction Publishers, 2006.

Bausch, T. et al (Hg). Zukunftsverantwortung in der Marktwirtschaft. Münster (etc): LIT Verlag, 2000.

Bausch, T.; Böhler, D.; Rusche, T. (Hg). Wirtschaft und Ethik: Strategien contra Moral? Münster (etc): LIT Verlag, 2004.

Bell, D. The cultural contradictions of capitalism. London: Heinemann, 1979.

Bogle, J. C. The battle for the soul of capitalism. New Haven; London: Yale University Press, 2005.

Boswell, J. Community and the economy: the theory of public co-operation. London; New York: Routledge, 1994.

Bozeman, B. Public Values and Public Interest: Counterbalancing Economic Individualism. Washington: Georgetown University Press, 2007.

Breuer, M.; Brink, A.; Schumann, O. J. (Hg). Wirtschaftsethik als kritische Sozialwissenschaft. Bern: Haupt Verlag, 2003.

Brown, P. G. Ethics, economics and international relations: transparent sovereignty in the commonwealth of life. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2008.

Chilcote, R. H (ed). The political economy of imperialism: critical appraisals. Lanham (etc.): Rowman & Littlefield, 2000.

Ciulla, J. B.; Uhl-Bien, M.; Werhane, P. H. Leadership ethics. Los Angeles: Sage, 2013.

Cowton, C.; Haase, M. (eds). Trends in Business and Economic Ethics. Springer, 2008.

Daianu, D.; Vranceanu, R. (eds). Ethical Boundaries of Capitalism. Burlington: Ashgate Publishing, 2005.

Dupré, D. Ethique et Capitalisme. Paris: Economica, 2002.

Ellerman, D. P. Property and contract in economics: the case for economic democracy. Cambridge; London: Blackwell, 1992.

Friedman, B. M. The moral consequences of economic growth. New York; Toronto: Vintage Books, 2005.

Fukuyama, F. Trust: the social virtues and the creation of prosperity. London: Hamilton, 1995.

Gasparski, W.; Zsolnai, L. (eds). Ethics and the Future of Capitalism. Raritan: Transaction Publishers, 2002.

Gasper, D. (ed). Development Ethics. Ashgate, 2009.

George, R. E. Socioeconomic democracy: an advanced socioeconomic system. Westport; London: Praeger, 2002.

Glautier, M. The Social Conscience: Can a Caring Society Exist in a Market Economy? London: Shepheard-Walwyn, 2007.

Hall, S. et.al. (eds). Modernity: an introduction to modern societies. Malden; Oxford: Blackwell, 2000.

Hausman, D. M.; McPherson, M. S. Economic analysis and moral philosophy. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 1996.

Heinrichs, J.-H. Grundbefähigungen: Zum Verhältnis von Ethik und Ökonomie. Paderborn: Mentis, 2006.

Homann, K.; Koslowski, P.; Lütge, C. (Hg). Wirtschaftsethik der Globalisierung. Tübingen: Mohr Siebeck, 2005.

Hude, H. L'éthique des décideurs. Paris: Presses de la Renaissance, 2004.

Kaplow, L.; Shavell, S. Fairness versus welfare. Cambridge, London: Harvard University Press, 2002.

Kapstein, E. B. Economic Justice in an Unfair World: Toward a Level Playing Field. Princeton: Princeton University Press, 2006.

Kauppinen, I. (toim). Moraalitalous. Tampere: Vastapaino, 2004.

Kolb, R. W. (ed). Encyclopedia of Business Ethics and Society. Thousand Oaks, London: SAGE Publications, 2007.

Kosheri, A. (ed). L'éthique dans les relations économiques internationales: hommage à Philippe Fouchard. Paris: Pedone, 2006.

Küng, H.; Kuschel, K.-J. (Hg). Wissenschaft und Weltethos. München, Zürich: Piper, 2001.

Lachmann, W. Wirtschaft und Ethik: Maßstäbe wirtschaftlichen Handelns aus biblischer und ökonomischer Sicht. Münster (etc): LIT Verlag, 2006.

Latouche, S. Justice sans limites: Le défi de l'éthique dans une économie mondialisée. Paris: Fayard, 2003.

Lawrence, A. T; Weber, J. Business and Society: Stakeholders, Ethics, Public Policy. New York (etc): McGraw-Hill, 2007.

Lenk, H.; Maring, M. (Hg). Wirtschaft und Ethik. Stuttgart: Reclam, 1992.

Lesser. L. M. Business, Public Policy, and Society. Custom Publishing, 2005.

Little, I. M. D. Ethics, economics & politics: principles of public policy. Oxford, New York: Oxford University Press, 2002.

Lomborg, B. Global crises, global solutions. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2004.

Maak, T.; Lunau, Y. Weltwirtschaftsethik. Bern: Haupt Verlag, 2000.

Marcus, A. A. Business & society: ethics, government, and the world economy. Homewood, Boston: Irwin, 1993.

Mauro, P. The persistence of corruption and slow economic growth. Washington: International Monetary Fund, 2002 .

Milanovic, B. Income, inequality and poverty during the transition from planned to market economy. Washington: World Bank, 1997.

Milne, A. J. M.; Crisp, R.; Milne, A. Politics, Wellbeing and the Market. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2001.

Moore, B. Moral Aspects of Economic Growth, and Other Essays. New York: Cornell University Press, 1998.

McNeill, D.; Lera StClair, A. Global Poverty, Ethics and Human Rights: The role of multilateral organisations. Routledge, 2009.

Nelson, B. L. Law and ethics in global business: how to integrate law and ethics into corporate governance around the world. London, New York: Routledge, 2005.

Oatley, T. International political economy: interests and institutions in the global economy. New York (etc.): Pearson Longman, 2004.

Pulliainen, E. Moraalista irrotettu talous. Helsingi: Ochre Chronicles, 2005.

Ross, I. Shady business: confronting corporate corruption. New York: Twentieth Century Fund Press, 1992.

Röttgers, K.; Koslowski, P. (Hg). Transkulturelle Wertekonflikte: Theorie und wirtschaftsethische Praxis. Physica, 2002.

Salmon, A. Ethique et Ordre économique: Une entreprise de séduction. Paris: CNRS Editions, 2002.

Schultz, W. J. The moral conditions of economic efficiency. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2001.

Sen, A. On economic inequality. Oxford: Clarendon Press, 1997.

Sen, A. Éthique et économie. Paris: Presse Universitaires de France, 2001.

Sennett, R. The culture of the new capitalism. New Haven; London: Yale University Press, 2006.

Sklair, L. Globalization: capitalism and its alternatives. New York: Oxford University Press, 2002.

Suchanek, A. Ökonomische Ethik. Tübingen: Mohr Siebeck, 2001.

Zuboff, S.; Maxmin, J. The support economy: why corporations are failing individuals and the next episode of capitalism. New York: Viking, 2002.

Tonkiss, F. Contemporary economic sociology: globalisation, production, inequality. London, New York: Routledge, 2006.

Ulrich, P. Integrative Economic Ethics: Foundations of a Civilized Market Economy. Cambridge: Cambridge University Press, 2008.

Waibl, E. Angewandte Wirtschaftsethik. Wien: WUV,2005.

Wallerstein, I. M. The capitalist world-economy: essays by Immanuel Wallerstein. Cambridge: Cambridge University Press, 1986.

Бобков, Ф. Д.; Иванов, Е. Ф.; Свечников, А. Л.; Чаплинский, С. П. Современный глобальный капитализм. Москва: ОЛМА-Пресс, 2003.

Гурова, И. П. Этика международных экономических отношений. Москва: Дело, 2004.

Мухин, А. Бизнес-элита и государственная власть: кто владеет Россией на рубеже веков? Москва: Гном и Д, 2001.

Vaata ka: globaalne eetika, poliitika ja eetika, sotsiaaleetika

Päisefoto: rawpixel.com, pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt