Autor:
Pixabay

Keskkond ja äri

#ühiskonnale

Äri on tegevus, mille eesmärk on kasumi tootmine ja selle suurendamine. Tootmise kasvu ja tehnika arengu ohud keskkonnale on jäätmed, saastus ning loodusvarade liiga kiire kasutamine.

Eetiliste otsuste tegemiseks on oluline selgitada:

  • Milline peaks olema ärisektori roll looduskeskkonna kaitsmisel ja hoidmisel?
  • Kuidas lahendada vastuolusid, mis võivad tekkida ärilise eesmärgi täitmise ja säästva arengu tagamise vahel?

Äritegevust saavad loodust säästvas suunas mõjutada tootja, planeerides tööprotsesse ja reklaamimist, ning tarbija oma valikutega. Keskkonnasõbralik ettevõte võtab keskkonnamõjusid arvesse igal äritegevuse etapil – nii toote/teenuse loomisel, turustamisel, kasutamisel kui ka hiljem jäätmete ladustamisel.

Tarbijale annavad keskkonnasäästlike tingimuste täitmisest nendel etappidel teada ökomärgistused. Rohelise mõtteviisi populaarsus on sellest teinud firmade mainekujunduse olulise osa. Maine parandamine keskkonnasäästlikkusele rõhumise abiga võib ahvatleda ka kuritarvitustele (näiteks võlts-ökomärgistuste kasutamine), kui ettevõte näeb eetilises hoiakus üksnes tarbija ligimeelitamise ja suurema kasumi teenimise võimalust.

Lisaks

Jäätmekäitlusettevõte otsustab rajada tehase, mis on riigis esimene omataoline ja hakkab teenindama ka naaberriike. Tegemist on olulise ja vajaliku jäätmekäitlusharuga. Asjaajamisel peetakse kinni seadustest, hangitakse tarvilikud load riiklikest instantsidest ja kohalikust omavalitsusest. Elanikele korraldatakse teabetund, kuhu tuleb kohale kümmekond inimest. Paar aastat kestnud ettevalmistuste ja investeeringute tulemusena hakkab tehas valmima. Siis aga hakkavad kohalikud elanikud protestima, kogutakse sadu allkirju ja tehakse kära meedias. Ettevõtte tehnoloogiat peetakse liiga uudseks ja vähe katsetatuks, kardetakse keskkonna saastamist ja ootamatuid õnnetusi, kaevatakse halvasti valitud asukoha üle. Tehas siiski käivitatakse ning varsti kerkivad esile probleemid ja rikked. Ettevõtte juhtkond leiab, et kehtestatud saastenormid on liiga ranged, ja taotleb nende muutmist.

Aruteluküsimused:

  • Millisel tegevuse etapil ja kuidas oleks ettevõte saanud kohalike soove paremini arvesse võtta?
  • Kas kohalikud elanikud on adekvaatsed keskkonnamõjude hindajad?
  • Kes ja mille alusel peaks otsustama, milline saastamise tase on vastuvõetav? Kuidas kahju tekitamist ja selle ulatust tõestada?
  • Kui kaugele peaks ettevõtte vastutus ulatuma? Millised kahjud sinna kuuluvad (näiteks vee ja õhu saastatus, pikema aja jooksul välja kujunevad haigused, negatiivsed mõjud looma- või taimeliikide elutingimustele ja arvukusele jne)? Kuidas peaks kahju heastama?
  • Sageli on keskkonnale kahju tekitavad ärilised ettevõtmised seotud lisaks rahalisele tulule ka muude kasudega, näiteks jäätmete käitlemine või meditsiinitarvete steriliseerimine on vaieldamatult vajalikud. Kas sel juhul tuleks vaagida, mil määral kasu kaalub üles kahjud? Kas suurem kasu on piisav põhjendus kahjutekitava tegevuse jätkamiseks?
  • Teine võimalus on uurida, kas tegevusega rikutakse kellegi õigusi. Siinkohal aga kerkib küsimus: kellel on need õigused, mida tuleb arvestada; kas üksnes inimestel või ka näiteks loomadel? Vt väärtusküsimuste ja loomade kohtlemise alateemasid keskkonnaeetika valdkonnas.

Sarnaseid juhtumeid tegelikust elust:

Rein Sikk. Miks küll mõned ärimehed on nii lollid? Eesti Päevaleht, 08.05.2006.

Steriliseerimistehas Alliku külas

Rein Sikk. Steriliseerimistehas tõi Alliku külla tuumahirmu. Eesti Päevaleht, 04.05.2006.

Rein Sikk. 40 miljonit maksev steriliseerimistehas jäi tegevusloata. Eesti Päevaleht, 30.11.2006.

Loomsete jäätmete käitlemise tehas Väike-Maarjas

Riigile kuuluv uus 100-miljoniline raipetehas laguneb. Postimees, 05.04.2005.

Väike-Maarja „raipetehas“ soovib leebemaid reostuspiiranguid. Postimees, 14.02.2006.

Haavapuitmassi tehas Kundas

Aivar Õepa, Kaire Uusen. Kunda tselluloositehast ähvardab mudauputus. Postimees, 25.10.2006.

Tselluloositehas Tartus

Jaan Olmaru. Tartu lähistele Emajõe kaldale plaanitakse võimsat tselluloositehast. Tartu Postimees, 27.01.2017.

Madis Hindre. Linnapea: tselluloositehas 100 000 elanikuga Tartu lähedusse ei sobi. ERR uudisteportaal, 01.03.2018.

Tartusse planeeritav tselluloositehas on hoopis keskkonnale kasulik – loe projekti eestvedaja kõnet (lisatud video). Lõuna-eestlane, 07.03.2018.

Kristjan Pruul. Tselluloositehas sai tõreda vastuvõtu. Äripäev, 08.03.2018.

Emajõe kaitsjad korraldavad tselluloositehase vastu inimketi. Tartu Postimees, 09.04.2018.

Tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamiseks koguti ligi 10 000 allkirja. Tartu Postimees, 30.10.2018.

Andres Einmann, Sander Punamäe. Tartlased said oma tahtmise, valitsus otsustas tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada. Postimees, 08.11.2018.

 

Vaata ka: Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni ratifitseerimise seadus

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Hawken, P. Looduskapitalism: uue tööstusrevolutsiooni algus. Tõlkinud M. Dreving. Tallinn: Tänapäev, 2003.

Kaber, T.-K.; Lepp, R. (toim). Vastutustundlik ettevõtlus Eestis: näidete kogumik. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum, 2012.

Mardiste, P. (toim). Globaliseerumine, suurkorporatsioonid ja keskkond. Tallinn: Eesti Roheline Liikumine, 2001.

Roheline majandus. Mis, milleks ja kuidas? Tallinn: Kutsehariduse seirekeskus, 2010.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Kooskora, M. Ärieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Oja, A. Keskkonnamärk tootel kui suhtlemisvahend tootja ja tarbijate vahel. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A. Oja (koost). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 133–138.

Strandberg, M. Ökoloogiliste tehnoloogiate põld saab küntud. Saldo, nr 2, 2001, lk 8–11.

Strandberg, M.; Brown, L. Naftasõjad asenduvad veesõdadega. Luup, nr 5, 1999, lk 8–9.

Tafel, K.; Viia, A. Eestis tegutsevate ettevõtete valmisolekust ökomärgistada oma tooteid/teenuseid. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A. Oja (koost). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 121–127.

Tafel, K.; Viia, A. Kas ökomärk võiks olla Eesti märk – teadliku tarbija võim ja võimalus Eestis. Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. A. Oja (koost). Tallinn: Säästva Eesti Instituut, 2003, lk 138–146.

Vesilind, P. A.; Heine, L.; Hendry, J. The moral challenge of green technology. Trames, No. 1, Vol. 10, 2006, lk 22–31.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Samel, J. Keskkonnasäästlikkuse idee vastuvõtt Eesti ettevõtluses Rohelise Energia näitel. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduskond, 2003.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Bleischwitz, R.; Hennicke, P. (eds). Eco-efficiency, regulation and sustainable business: towards a governance structure for sustainable development. Cheltenham: Edward Elgar, 2004.

Burnes, B.; Todnem, R. Organizational change, leadership and ethics: leading organizations toward sustainability. New York: Routledge, 2013.

Gunningham, N. (ed). Corporate Environmental Responsibility. Ashgate, 2009.

Curtin, T. Managing Green Issues. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.

DesJardins, J. Business, Ethics, and the Environment: Imagining a Sustainable Future. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2007.

Gandhi, V. P. The IMF and the environment. Washington: International Monetary Fund, 1998.

Håkansson, H.; Waluszewski, A. Managing technological development: IKEA, the environment and technology. London: Routledge, 2005.

Irland, L. C. (ed). Ethics in Forestry. Portland: Timber Press, 2003.

Larsson, J. Four essays on technology, productivity and environment. Göteborg: Göteborg University, School of Business, Economics and Law, Department of Economics, 2006.

Ledgerwood, G.; Broadhurst, A. Environment Ethics and the Corporation. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2000.

Newton, L. H. Business Ethics and the Natural Environment. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2004.

Preuss, L. The Green Multiplier: A Study of Environmental Protection and the Supply Chain. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.

Sagoff, M. Price, principle, and the environment. Cambridge: Cambridge University Press, 2004.

Vaata ka: keskkonnaeetika, bioeetika

Päisefoto: Foto-Raba, pixabay.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt