Tartu Ülikooli eetikakeskuse väljatöötatud klassijuhataja eneseanalüüsimudel on vahend klassijuhatajale oma rolli mõtestamiseks.
Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli rollipõhine lähenemine sisaldab
Laiemalt on mudel ka kommunikatsioonivahend koolipere ja klassijuhatajate vaheliste suhete ja kokkulepete mõtestamiseks. Mudelit saab kasutada näiteks arengu- või koostöövestluste läbiviimiseks juhtkonna ja klassijuhataja vahel, alustava klassijuhataja esimese tööaasta toetamiseks, tugitöötajate, aineõpetajate ja klassijuhatajate vaheliste ootuste kooskõlastamiseks ning ühiste tööpõhimõtete loomiseks.
Mudel on esitatud mängu kujul ja sisaldab mitmesuguseid mängulisi elemente – näiteks rollikaarte, stsenaariume, küsimuste kompassi jm –, millele toetudes saab klassijuhataja enese rolli vaadelda ja kaaslastega klassijuhataja rolli üle arutleda. Mudeli abil saab klassijuhataja kui väärtuskasvatuse võtmeisiku tähtsat rolli mõtestada mänguliselt ja pingevabalt, nii omaette kui ka mitmekesi.
Klassijuhataja eneseanalüüsi mudel
Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli välja töötamises osalesid:
Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm:
Halliki Harro-Loit, Helen Hirsnik, Mari-Liis Nummert, Nele Punnar, Margit Sutrop
Tallinna klassijuhataja teema-aasta 2020/2021 klassijuhatajate nõukoja töörühm:
Katrin Parve, Marika Pettai, Mihkel Kõrbe, Svetlana Udras, Madis Somelar, Anu Kušvid, Janne Öngo-Oengo, Kairi Jakobson
Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli testimisse panustasid:
Ilmatsalu Põhikooli, Tartu Veeriku Kooli ning Palupera Põhikooli koolipered ning Tallinna haridusjuhtide kooliaasta avaüritusel, Tallinna klassijuhataja teema-aasta tänuüritusel, Tallinna Reaalkooli ja SA Teadusagentuuri IV rahvusvahelisel reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil ning TÜ eetikakeskuse 14. väärtuskasvatuse konverentsil osalenud õpetajad.
Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli koostamist toetas Tallinna Haridusamet klassijuhatajate teema-aasta 2020/2021 raames.