Autor:
Pixabay

Arvuti ja ühiskond

#ühiskonnale

Kiirelt arenevad uued tehnoloogiad muudavad meie tavapäraseid käitumismudeleid või pakuvad sootuks uusi võimalusi. Uued tegutsemisviisid peavad saama moraalse hinnangu, millised neist teguviisidest on eetiliselt õiged ja head, millised mitte.

Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Muutuse teevad läbi ka moraaliga seotud mõisted ning uuesti tuleb läbi vaadata arusaamad õigustest ja kohustustest. See ongi eetika ülesanne. Paraku jäävad sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused majanduslike ja tehnoloogiliste kõrval sageli tähelepanuta.

Arvutiprofessionaalid peaksid olema esimesed, kes eetilised probleemid ära tunnevad ja neile adekvaatseid lahendusi pakuvad. Nad peaksid mõistma probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. Tegelikkuses on olukord arvatavasti pisut teine. Kindlasti leidub mitmeid arvutitega seotud elukutsete esindajaid, kes eetilistele probleemidele küllaldaselt tähelepanu ei oska pöörata.

Arvutitehnika areng võimaldab palju paindlikumaid tööharjumusi. Loomulikult muudab see elu mõneti mugavamaks – pole ju alati vahet, kus ja millal töökohustusi täidetakse. Samas on sellisel arengusuunal ka puudusi. Tänu arvutite laialdasele kasutusele väheneb töökohas sotsiaalne suhtlus, kehakeel jm mitteverbaalne suhtlus kaotab oma rolli. On teada, et tööle minek ja sealt tulek tähistavad psühholoogilist ruumi, mis aitab tööpaika kodust, tööaega puhkusest eraldada, töö ja puhkuse selge eristamine aitab aga inimesel paremini lõõgastuda ja vältida stressi. Kodus töötamine ja tööga seotud küsimuste lahendamine interneti teel võib suurendada sotsiaalset isoleeritust. Pole kindel, kuidas suurenenud ajalis-ruumiline paindlikkus indiviididele ja ettevõtetele pikema aja jooksul mõjub. Millisel moel tagada, et kahjud nii ettevõttele kui ka eraisikule oleksid sellise muutunud tööaja planeerimise viisi korral võimalikud väikesed? Kuidas peaksid käituma ettevõtted – kas neil on kohustus töötajaid mingil viisil toetada või on nõudmised kodukontoris töötavate inimeste olukorda leevendada kohatud, sest see ei vajagi parandamist?

Lisaks

Internetist võib leida veebipõhise mängu RuneScape, milles igal mängijal on oma tegelane, kes seikleb koos teistega läbi põneva võrgus loodud maailma. Mäng on eelkõige mõeldud lastele ning ka Eestis võrdlemisi populaarne. Kuid selleks, et saavutada mängus hea positsioon, peab olema palju mänguraha, mida mitmelt internetileheküljelt reaalselt kasutusel oleva raha eest osta saab. Paraku võtavad mitmed müüjad pangaarvelt küll raha maha, kuid mänguraha vastu ei anna, jättes ostjad pika ninaga. Kauba andmata jätmine on kahtlemata vale ja ka seadusevastane. Aga kuidas sellisesse äriideesse üleüldiselt suhtuda? Näiteks:

  • Kas virtuaalmaailmas kasutatavat mänguraha võib pärisraha eest müüa?
  • Milliseid väärtusi ja maailmamõistmist see RuneScape'i hindavates lastes kasvatab?
  • Kuna kirjeldatud tehing ei tee vahet virtuaal- ja tegeliku maailma vahel, kas tohib lastele jätta muljet, et neis kehtivad samad reeglid?
  • Kui mänguraha on RuneScape'is staatuse ekvivalent, siis kas tohiks seda pärisraha eest müüa, andes nii mõista, et hea positsioon ongi raha eest ostetav?

Vaata veel näitejuhtumeid:

12.10.2010 Timothy Garton Ash. Taasta oma privaatsus. (EPL)

19.05.2008 Mihkel Mutt. Kellele kuulub blogi? (Postimees)

RAAMATUD

Greenfield, D. N. Võitlus Interneti-sõltuvusega: abiks netimaanidele, küberfriikidele ja kõigile, kes neid armastavad. Tallinn: Ersen, 2005.

Lewis, M. Uus uus asi: Silicon Valley lugu. Tallinn: K-Kirjastus, 2000.

Tammet,T. Teejuht võrgumaailma. Tartu: Ilmamaa, 1997.

Veldre, A. Jututubade maailm. Tallinn: Agitaator, 2002.

Vendel, T. Arvutitaltsutaja käsiraamat. Ilo, 2005.

Wallace, P. Internetipsühholoogia: rollid elus ja internetis. Tallinn: Valgus, 2002.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasis ESTER

 

UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD

Olmaru, J. Eesti kooliõpilaste meediakasutus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2003.

Reiljan, P. Eneseväljendus, identiteet ja grupitunne küberruumis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005.

Rosenberg, U. Arvuti- ja internetikasutajate käitumine riskiühiskonnas. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005.

Runnel, P. Internet uurimisobjektina; kultuuriloomise protsessid internetis. Magistritöö. Tartu Ülikooli ajaloo osakond, 2001.

Tagel, K. Internet eraeluliste teenuste pakkujana. Kasutaja vaade. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, 2005.

Veldre, A. Anonüümsus abistamissuhetes: internetipõhise nõuandmise spetsiifika projekti "X" põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.

Veldre, A. Virtuaalsete situatsioonide mõju enesehinnangule: seosed tajutud sõltuvustundega interneti suhtes. Seminaritöö. Tartu ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.

Vengerfeldt, P. Power, Praise, and Punishment in Cybercommunities. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2001.

ARTIKLID

Aedla, M. Juriidilised küsimused võivad takistada IT-firmade arengut. Ärielu, 2001 nr 3.

Adorf, M. Võrgutatud elu. Arvutimaailm, 2000, nr 3.

Carr, N. Kas Google muudab meid lolliks? Akadeemia, 2008, nr 12.

Ilves, T.- H. e-Estonia and the new Europe. Global Estonian, 2000 nr 5.

Jehe, V. Elu internetis. Luup: e-elu, 1999, nr 22.

Jõesalu, A. Internet, konstruktivism ja väärtushoiakud. Haridus, 2001, nr 3.

Järvänpää, S. Laps seikleb internetis. Kodu ja Aed, 1999, oktoober.

Kasemets, A. Elektroonilise meedia mõju õigussüsteemile. Riigikogu Toimetised, 2000, nr 2.

Kikkas, K. Inimene võrgus – mõned mõtted võrgusuhtluse erijoontest. A&A, 2001, nr 3.

Kokerov, M. Bill Gates: kõige rikkam koopiamasin? Ärielu, 2002, nr 1, veebruar, lk 54-59.

Kooli, R. Seinteta telk keset Tammsaare parki. Eesti Päevaleht Online 16.10.2007.

Lepik, J. Interneti arutu kasutamine teeb firmadele muret. Ärielu, 2001, nr 1.

Luik, P. Arvutiga seonduvad kõlbelised probleemid. Kasvatus ja aated: artiklite kogumik, Tartu, 2001.

Luks, L. Kõrgtehnoloogilise tuleviku väärtushinnangutest. Eesti Ekspress, 21.11.2003.

Meriste, M. e-Eesti edenemistest. Infotehnoloogia haldusjuhtimises: aastaraamat 2000, Tallinn, 2000.

Mänd, R.; Tartes, U.; Ader, K.; Vanatoa, A. Loodus internetis 1-7. Eesti Loodus, 1999.

Oja, A. Eesti keel internetis. Keel ja arvuti. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 6, Tartu, 2006.

Paakspuu,T. E. Jututuba – chatomaanide ühiskond. Arvutimaailm, 2001, nr 1.

Pruulmann-Vengerfeldt, P. Mida tehakse Internetis? Arvutimaailm, 2005, nr 2.

Ratasep, A. Harry Potter interneti lugemistoas. Telemaatika: 2000. Kool keset kaost ja korda. Tallinn, 2001.

Rosentau, M. Internet teadmise allikana. Arvutimaailm, 2001, nr 8.

Runnel, P. Mobiilid, arvutid, internetid: Eesti infoühiskonna künnisel. Eesti elavik 21. saj algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Studia Societatis et Communicationis Tartu, 2004.

Runnel, P. Kultuuri ja tehnoloogiate vahekorrast: Internet kui kultuuritegur. Probleemipüstitus. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat. Tartu, 2000.

Runnel, P. Arvuti kui kultuuritegur – kas vajame küberetnoloogiat? Etnoloogia hääled. Tartu, 1999.

Tamm, V. Internet – algus… ja kas ka lõpp? ehnikamaailm, 2005, nr 4.

Tankler, A. Internetis võib küll palju toredaid asju teha, aga raha seal teha ei saa: tarbimisühiskond kohtub Internetiga. Ärielu, 2000, nr 10.

Tart, I. Eesti internetistuvas maailmas. Eesti inimarengu aruanne 1999, Tallinn, 1999.

Tikk, E. Laste õiguse kaitsest infoühiskondlikus Eestis. Arvutimaailm, 2005, nr 4.

Tikk, E. Digitaalne meedia nõuab uusi ohvreid. Arvutimaailm, 2001, nr 7.

Tikk, E. Kes vastutab õigusrikkumise eest internetis? Arvutimaailm, 2001, nr 4.

Tikk, E. Internet ja õigus. Juridica, 2000, nr 6.

Vare, J. Virtuaalne vs päris elu. Arvutimaailm, 2000, nr 9.

Viik, L. Mees, naine ja arvuti. Strateegia, 1999, nr 3.

Volberg, M.; Eenmaa, H. Tehnoloogia ja eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Volke, V. Internet professionaalse meditsiiniinformatsiooni allikana. Lege Artis, 2001, nr 4.

VÕÕRKEELSED RAAMATUD

Alfino, M.; Pierce, L. Information ethics for librarians. McFarland & Co, 1997.

Arpo, R. Internetin keskustelukultuurit: tutkimus internet keskusteluryhmien viesteissä rakentuvista puhetavoista, tulkinnoista ja tulkinnan kehyksistä kommunikaatioyhteiskunnassa. Joensuu: Univerity of Joensuu, 2005.

Baase, S. A gift of fire: social, legal, and ethical issues in computing. NY: Prentice Hall, 1997.

Baird, R. M.; Reagan, R.; Rosenbaum, S. E. (eds). Cyberethics: Social and Moral Issues in the Computer Age. Amherst, NY: Prometheus Books, 2000.

Barger, R. N. Computer Ethics: A Case-based Approach. Cambridge: Cambridge University Press, 2008.

Basher, B. Give Me That Online Religion. New Brunswick: Rutgers University Press, 2004.

Bell, D.; Kennedy, B. M. (eds). The Cybercultures Reader. New York and London: Routledge, 2000.

Borgmann, A. Holding Onto Reality: The Nature of Information at the Turn of the Millennium. Chicago: University of Chicago Press, 1999.

Brennan, L.; Johnson, V. Social, Ethical and Policy Implications of Information. IGI Publishing, 2003.

Briggle, A.; Brey, P. A. E.; Waelbers, K. Current Issues in Computing and Philosophy. IOS Press, 2008.

Bynum, T. W. (ed). Computers and Ethics. New York: Blackwell, 1985.

Bynum, T. W.; Rogerson, S. Computer Ethics and Professional Responsibility: Introductory Text and Readings. Blackwell, 2003.

Cavalier, R. J. (ed). The Impact of the Internet on Our Moral Lives. SUNY Press, 2005.

Collins, H.; Pinch, T. The Golem at Large: What you should know about technology. Cambridge University Press, 2002.

Crystal, D. Language and the Internet. Cambridge: Cambridge University Press, 2001.

Demir, H. (ed). Luciano Floridi's Philosophy of Technology: Critical Reflections. Dordrecht [etc.]: Springer, 2012.

Dignum, V.; Dignum, F. (eds). Perspectives on Culture and Agent-Based Simulations: Integrating Cultures. Cham [etc.]: Springer, 2014.

Dreyfus, H. L. On the Internet. London; New York: Routledge, 2003.

Epstein, R. The Case of the Killer Robot. John Wiley & Sons, 1996.

Ermann, D. M.; Williams, M. B.; Shauf, M. S. (eds). Computers, Ethics and Society. New York: Oxford U.P., 1997. Filosoofiline perspektiiv eriti esimeses osas "Computers in an Ethical Framework".

Ess, C. Digital Media Ethics. Polity, 2009.

Floridi, L. (ed). The Blackwell Guide to the Philosophy of Computing and Information. Oxford: Blackwell. Sissejuhatus kättesaadav digitaalsel kujul http://www.blackwellpublishing.com/pci/downloads/introduction.pdf.

Floridi, L. (ed). The Onlife Manifesto: Being Human in a Hyperconnected Era. Cham [etc.]: Springer, 2015.

Floridi, L. The Philosophy of Information. Oxford : Oxford University Press, 2013.

Forester, T.; Morrison, P. Computer Ethics: Cautionary Tales and Ethical Dilemmas in Computing, 2nd ed. Cambridge: the MIT Press, 1994.

Gibson, S. M.; Oviedo, O. O. The Emerging Cyberculture: Literacy, Paradigm, and Paradox Cresskill (N.J.): Hampton Press, 2000.

Glossbrenner, A. Internet Slick Tricks. New York: Random House Electronic Publishing, 1994.

Graham, G. The Internet: a Philosophical Inquiry. London; New York: Routledge, 2002.

Greis, A. Identität, Authentizität und Verantwortung: Die ethischen Herausforderungen der Kommunikation im Internet. München: Kopaed, 2001.

Grunwald, A. (ed). Handbuch Technikethik. Stuttgard; Weimar: J. B. Metzler, 2013.

Gurak, L. Cyberliteracy: Navigating the Internet with Awareness. New Haven; London: Yale University Press, 2001.

Hamelink, C. The Ethics of Cyberspace. London: Sage, 2000.

Herman, A.; Swiss, T. The world wide web and contemporary cultural theory New York; London: Routledge, 2000.

Hester, D. M.; Ford, P. J. Computers and Ethics in the Cyberage. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001.

Himanen, P.; Leblanc, C. L'Ethique Hacker et l'Esprit de l'ère de l'information. Exils, 2001.

Himma, K. E. Internet Security: Hacking, Counterhacking, and Society. Jones and Bartlett Publishers, 2006.

Himma, K. E.; Tavani, H. T. (eds). The Handbook of Information and Computer Ethics. Wiley-Interscience, 2008.

Hongladaram, S.; Ess, C. (eds). Information Technology Ethics: Cultural Perspectives. Hershey, London: IGI Global, 2006.

Hojsgaard, M. T.; Warburg, M. Religion and Cyberspace. London; New York: Routledge, 2005.

Hoven, J. de; Weckert, J. Information Technology and Moral Philosophy. Cambridge University Press, 2008.

Huff, C.; Frey, W. Practical Guide to Computer Ethics: A Guide for the Perplexed. Jones & Bartlett Publishers, 2004.

Johnson, D. G.; Nissenbaum, H. (eds). Computer, Ethics and Social Values. Upper Saddle River N. J.: Prentice Hall, 1995.

Johnson, D. Computer Ethics. Upper Saddle River, New Jersey: Prentice-Hall, 2001.

Kallman, E. A.; Grillo, J. P. Ethical decision making and information technology: An introduction with cases. McGraw-Hill, 1996.

Kirkup, G.; Janes, L.; Woodward, K.; Hovenden, F. (eds). The Gendered Cyborg: A Reader. London and New York: Routledge, 2000.

Kizza, J. Ethical and Social Issues in the Information Age. London: Springer, 2007.

Koocher, G. P. (ed). Ethics in Cyberspace: A Special Issue of Ethics & Behavior. CRC Press, 1996.

Kuhlen, R. Informationsethik: Ethik in elektronischen Räumen. Konstanz: UVK, 2004.

Langford, D. Practical Computer Ethics. London: McGraw-Hill, 1995.

Langford, D. Internet Ethics. St. Martin's Press, 2000.

Lessig, L. Code and other laws of cyberspace. New York: Basic Books, 1999.

Lievrouw, L. A.; Livingstone, S. (eds). Handbook of new media: social shaping and social consequences of ICTs. London: Sage, 2007.

Lövheim, M. Intersecting Identities: Young People, Religion, and Interaction on the Internet. Uppsala: Uppsala Universitet, 2004.

Magnani, L. Morality in a Technological World. Cambridge University Press, 2007.

Mason, R. O.; Mason, F. M.; Culnan, M. J. Ethics of information management. Thousand Oaks, CA: Sage Publications, 1995.

McCaughey, M.; Ayers, M. D. Cyberactivism: Online Activism in Theory and Practice. New York: Routledge, 2003.

Mendina, T.; Britz, J. Information Ethics in the Electronic Age: Current Issues in Africa and the World. McFarland & Co, 2004.

Moore, A. D. Information Ethics. Seattle; London: University of Washington Press, 2005.

Northcutt, S.; Madden, C.; Welti, C. IT Ethics Handbook: Right and Wrong for IT Professionals. Syngress, 2004.

Paasonen, S. Figures of Fantasy: Women, Cyberdiscourse and the Popular Internet. Turku: Turun yliopisto, 2002.

Palfrey, J.; Gasser, U. Born Digital: Understanding the First Generation of Digital Natives. Basic Books, 2008.

Pigeat, H.; Leprette, J. (ed). Éthique et qualité de l'information. Paris: Presses Universitaires de France, 2004.

Preer, J. L. Library Ethics. Libraries Unlimited, 2008.

Quigley, M. Encyclopedia of Information Ethics and Security. Hershey: IGI Global, 2007.

Rogerson, S. Computers and Society. Science and Technology Ethics. Ed. by R.E.Spier. London, New York: Routledge, 2002, lk 159-179.

Rooksby, E. Ethics and the Digital Divide. New York, London: Routledge, 2010.

Rooksby, E. E-mail and Ethics: Style and Ethical Relations in Computer-Mediated Communications. New York, London: Routledge, 2002.

Rosenberg, R. The Social Impact of Computers. San Diego: Academic Press, 2004.

Scharff, R. C.; Dusek, V. Philosophy of Technology. The Technological Condition. An Anthology. Blackwell, 2003.

Schellenberg, K. Computers in Society, 7th ed. NY: Dushkin/McGraw-Hill, 1998.

Schultz, R. A. Contemporary Issues in Ethics and Information Technology. IGI Global, 2006.

Servaes, J. The European Information Society: a Reality Check. Bristol; Portland: Intellect, 2003.

Severson, R. J. The principles of information ethics. Armonk, NY: M. E. Sharpe, 1997.

Shapiro, A. L. The Control Revolution: How is Internet Putting Individuals in Charge and Changing the World We Know. New York: Public Affairs, 1999.

Sicart, M. The Ethics of Computer Games. The MIT Press, 2009.

Slevin, J. The internet and society. Cambridge: Polity, 2001.

Spinello, R. A. Cyberethics. Morality and Law in Cyberspace. Jones and Bartlett, 2006.

Spinello, R. A. Case Studies in Information Technology Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2003.

Stamatellos, G. Computer Ethics: A Global Perspective. Jones & Bartlett Publishers, 2007.

Steinbuch, K. Automat und Mensch. Auf dem Weg zu einer kybernetischen Anthropologie. Springer, 1971.

Taube, M. Der Mythos der Denkmaschine. Kritische Betrachtungen zur Kybernetik. Rowohlt, 1967.

Tavani, H. Ethics and Technology: Ethical Issues in an Age of Information and Communication Technology. John Wiley & Sons, 2007.

Weckert, J. (ed). Computer ethics. Aldershot: Ashgate, 2007.

Whitty, M. T. Truth, lies and trust on the Internet. London; New York: Routledge, 2009.

Willard, N. E. Cyberethics Reader. New York: McGraw-Hill, 1997.

Wolff, O. J. Kommunikationsethik des Internets: Eine anthropologisch-theologische Grundlegung. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2007.

Woodbury, M. Computer and information ethics. Champaign, IL: Stipes Publishing, 2003.

Yagil, L. Internet et les droits de la personne: nouveaux enjeux éthiques à l'âge de la mondialisation. Paris: CERF, 2006.

Vaata ka: kutse-eetika, eetika ettevõttes

 

Päisefoto: Intographics, pixabay.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt