Autor:
/Unsplash

Reklaam ja moraal

Kuna reklaami võib pidada lisaks kaupade tutvustamisele ka elustiili ja väärtushinnangute propageerijaks, tuleb kontrollida, milliseid eelistusi konkreetne reklaam esile tõstab. Siinkohal ei tohi unustada, et traditsiooniliste väärtuste nagu kodu ja perekonna kõrvale on tekkinud kaasajal mitmed teised. Üha rohkem räägitakse eneseteostusest ning inimese vabadusest valida just temale kui kordumatule isiksusele sobiv elustiil. Seetõttu on mõnevõrra hägustunud ka sobilike ja sobimatute reklaamide vaheline piir.

Šokeerivad reklaamid, mis on loodud uute turuosade võitmiseks ja tähelepanu äratamiseks, võivad häirida küll teatud osa ühiskonnast, kuid ei pruugi samal ajal paljudele üldse kohatud tunduda. Tänapäeva tarbija on kahtlemata reklaamiga harjunud, seetõttu on tema tähelepanu üha raskem püüda. Reklaami on süüdistatud stereotüüpide loomises ning materiaalsete väärtuste ületähtsustamises. See on olulisel määral tõsi, kuigi omaette küsimus on, mil määral on üleüldse vaja reklaamides kujutatavaid näiteid tõena võtta; või tuleks ka reklaami mõista teatud liiki ühiskonnas mängitava mänguna, millele kehtivad oma (kindlaksmääratud) mängureeglid. Igal juhul on selge, et kuna reklaam on osa elukeskkonnast, on igaühel õigus selle kohta arvamust avaldada.

Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või teenuseid võib reklaamida, ning teiseks, kuidas seda oleks sobilik teha. Mõned teemad (nt sigaretid, alkohol, ravimid vms) tekitavad rahutust, ebamugavustunnet ja küsimusi, kas taolist kaupa või teenust tohiks üleüldse reklaamida. Kõhklusi võivad tekitada ka reklaami edastamise keskkonnad. Siin on võtmesõnaks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks.

Reklaamides tehakse peaaegu alati üldistusi, sellest tuleneb ka süüdistus stereotüüpide konstrueerimises. Üldistamise tõttu võib mõne kindla ühiskonnagrupi (rassilise, rahvusliku, soolise jms) liige tunda end aga solvatuna.

Valeinfot sisaldava või tõde varjava reklaami keelab reklaamiseadus täiesti, kaupa või teenust poolikult kirjeldav või ainult häid omadusi loetlev reklaam ei ole korrektne. Reklaamitootjad väidavad vahel, et kuna tänapäeval on paljud tooted tegelikult samaväärsed, siis enda toodet teistest paremaks väitmata pole üldse reklaami võimalik teha, seega olevat reklaami ohjamine seadusega, mis paneb paika üksnes reklaami enda sobivuse või mittesobivuse, täiesti piisav. Siinkohal tuleks küsida, kas erinevustele tohib siiski osutada seal, kus neid tegelikult pole, samuti, kas „seaduslik“ ja „õige“ on igas olukorras sünonüümsed.

Lisaks on keelatud varjatud reklaam, st reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamatu. Mitmete valestimõistmiste vältimiseks oleks parem, kui reklaam esitleks end otseselt reklaami ning mitte muud tüüpi infona.

Lisaks

2005. aasta kevadel võis Tallinna ja Tartu tänavatel märgata veidra looma kujutisega plakateid, seinamaalinguid, lendlehti jms. Väidetavalt oli tegemist ühe noortegrupi ettevõtmisega. Tutvustav veebileht väitis, et kõige taga on noored skvottijad (squat – omaniku poolt mahajäetud maja, mis on enam-vähem elamiskõlbulikuks muudetud ning milles õigupoolest ebaseaduslikult elatakse). Noored väitsid, et linnavalitsus tahab neilt võtta nende hoolega remonditud elupaiga ning et säärase ebaõigluse takistamiseks tuleb midagi ette võtta. Info levis rahva seas kiiresti. Kui aga juhtumit uurima hakati, selgus, et kogu aktsiooni tellijaks oli hoopis üks suurettevõte. Tegemist oli Hansapanga uue noortekaardi NPNK reklaamikampaaniaga. Loomulikult tekitas selline avastus ühiskonnas suurt vastukaja ja segadust, seda enam, et Hansapank ei tunnistanud oma osalust sugugi mitte kohe. Ühest küljest täitis kampaania oma ülesannet hästi, uus noortekaart sai koheselt tuntuks. Vaatamata asjaolule, et NPNK tudengikaart ei võimalda tegelikult kõiki neid soodustusi, mida lubati, on noortekaardi kasutamine vägagi levinud. Teisest küljest tundsid mitmed tarbijad, et neid on petetud. Usaldus Hansapanga vastu langes ning panga maine sai kahjustada.


Sarnase juhtumina, kus algselt kodanikualgatuseks nimetatud kampaania osutus hiljem hoopis kommertsreklaamiks, võib käsitleda liikumist „Mäger Eesti rahvusloomaks!“. Selgus, et loodusehuviliste algatusena tutvustatud liikumine on hoopis A Le Coq'i õlletehase Mägra-nimelise õlle reklaam, tekitades samuti vastakaid tundeid ning pannes kahtlema selliste vahenditega läbi viidud reklaami eetilisuses.


Nädalaleht Eesti Ekspress reklaamis end mõni aasta tagasi telereklaami abil, kus poiss lõikab mängukarul pea otsast, et uurida, mis on selle sees. See kujund pidavat edasi andma uuriva ajakirjanduse olemust. Reklaami sõnum oli: tõde igatsev ajakirjanik ei rahuldu vaid pinnapealse infoga vaid eelistab põhjalikumat süvenemist. Mitmed kriitikud aga leidsid, et mänguasja lõhkumine telereklaamis on sobimatu. Mängukaru tähistab paljude inimeste jaoks turvalisust ning õnnelikku lapsepõlve, seega lelu lõhkumine võib paljudes tekitada ebamugavustunnet ja teadvustamatut hirmu. Lõpuks nimetatud reklaam keelustatigi.


Tallinna Kiirabi sai 2005. aastal hakkama üsna omapärase teoga. Nimelt kasseeris kiirabi paarilt firmalt raha, lubades levitada neid tutvustavaid lendlehti. Tegemist oli kolme matusebürooga ning reklaamibuklette jagati lahkunute omastele. Peaarst ei näinud sellises käitumises vähimatki probleemi, väites, et nõnda on rahul nii klient, matusebüroo kui ka kiirabi. Siiski leidub kindlasti inimesi, kes peaarstiga nõus ei oleks.

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

13.12.2007 Keskkonnakaitsjaid häirib Experdi telereklaam (Postimees)

RAAMATUD

Bachmann, T. Reklaamipsühholoogia. Tallinn: Kontuur Disain, 1994

Priimägi L. Reklaamikunst. BNS Kirjastus OÜ, 1998

Roose, N. Reklaam turunduses. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 1996

ARTIKLID

Eomois, E. Reklaami eetikast. Ärieetika olemusest ja arengust Eestis. Tallinn, 1999, lk 7779

Hakman, T. Milline peaks olema üks hea reklaam. Ärielu, 14061252 (1999) nr 2, lk 6869

Hiiob, T. Minge sisse, sees saab peksa! Ärielu (2001), nr 5, juuni, lk 7879

Ibrus, I. Reklaam ja vabadus. Eesti Päevaleht, 31.01.2005

Juhtkiri: Reklaam ja skisofreenia. Eesti Päevaleht, 02.05.2006

Kaareste, N. Riigikantselei uurib lipuvärvide lörtsimist. Eesti Päevaleht, 31.08.2007

Kalamees,K. Alkoholireklaami täielik keeld rikub ärivabadust. Eesti Päevaleht, 14.06.2005

Kalamees,K. Erootilised reklaamid lähevad ilmselt keelu alla. Eesti Päevaleht, 10.11.2005

Karnau, A. Justiitsministeerium tegi riikliku õllemargi. Postimees, 10.08.2007

Katõko, I. Võidab tähelepanu kuid ei suuda seda hoida: (pool)paljas keha reklaamis. Ärielu (2000), nr 12, detsember, lk 73

Kiisel, M. Reklaam kasutab loodust, unustades looduse enda. Roheline Värav. Rohelise kultuuri ajaleht, nr 4 2007

Kremez, M. Kõlblusnormide rakendamine reklaamimaailmas. Ärielu 14061252, (2001) nr 5, juuni, lk 80

Kremez, M. Paar sõna reklaami kaitseks: miks reklaam on halb? Ärielu (2001), nr 4, mai, lk 112113

Laev, S; Ibrus, K. Näitleja võib alkoholireklaamis esineda vaid kellegi teisena. Eesti Päevaleht, 08.11.2006

Ojasalu, T. Mis on kõlvatu konkurents? Hulgiuudised, 2000, nr 9, lk 1011

Paris, K. Varjatud reklaam hiilib Euroopasse. Eesti Päevaleht, 23.12.2005

Peensoo, P. Vanalinnas riivab silma turistidele suunatud võõrkeelne reklaam. Eesti Päevaleht, 17.10.2005

Pruul, P. Allakukkunud kopter kutsub reklaami ostma? Eesti Päevaleht, 02.08.2006

Põhjala, P. Meie igapävane reklaam. Eesti Päevaleht, 10.05.2006

Rebane, M. Tarbijad kaeblevad varajaste jõulureklaamide üle. Eesti Päevaleht, 10.11.2006

Roonemaa, H. Kes julgeb oma reklaami SMS-ida? Ärielu 14061252, (2002) nr 1, veebruar, lk 61

Sarv, M. Miks reklaam ei ole reklaam? Eesti Päevaleht, 27.05.2005.

Selder, S. Ema tahab oma veel sündimata lapsest teha reklaamtahvli. Eesti Päevaleht, 01.06.2005.

Šein, L. Rõvereklaami tegijad tahtsid šokeerimisega tähelepanu. Eesti Päevaleht, 28.07.2006

Rannamäe, K. Uus reklaamiseadus karmistab alkoholireklaami tingimusi. Eesti Päevaleht, 12.03.2008

Tankler, A. Reklaami digitaalne päästerõngas. Director (2001) nr 1

Tankler, A. Räägime aiast, mitte reklaamipausist. Eesti Päevaleht, 01.11.2005

Teemant, J. Mina pole lipsuga rahakott: (ettevõtted ja reklaam). Turunduskonverents „Loeb inimene“. Pärnu, 2000, lk 5868

Tänavsuu, T. Lennufirma easyJet narris kliente. Eesti Päevaleht, 11.11.2006

Vadi, E. Naise ja mehe rollid reklaamidiskursuses. Tekstid ja taustad II: tekstianalüüsi vaatepunkte. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised. Tartu, 2003, 26, lk 150´169.

Vadi, E. Reklaamide väärtusdiskursused. Tekstid ja taustad: artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised. Tartu, 2002, 23, lk 157172

Vetik, A. Õllereklaam on end pressinud autoportaali. Eesti Päevaleht, 17.07.2006

VÄITEKIRJAD

Einlo, K. Eetiline apellatsioon religioosses paradigmas. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004

Hagal, T. Bränding kui emotsioonide juhtimine. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002

Hunt, E.; Kosemaa, J. Imidži teooriast ja praktikast. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2000

Jaakson, A.; Lehtmets, M.; Saulus, S. Integratsiooniteemaline reklaamikampaania „Palju toredaid inimesi“. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1999

Karise, M. Reklaam kui sotsiokultuuriline kommunikatsioon. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002

Kauffeldt, K. Skandaal maine kujundamise vahendina. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005

Kurss, K. Reklaam Eesti elustiiliväljaannetes kui lääneliku tarbijakultuuri peegeldus. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003

Lainas, K. Propaganda kui süsteem ja ideoloogia autoritaarses ühiskonnas. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002

Pajust, B. Reklaamieetika ja kõlvatu konkurents. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008

Schmalz, L. Kliendi poolt tajutava väärtuse juhtimine. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003

Selge, R. EV reklaamiseaduse kujunemise lugu. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004

Sokmann, K. Reklaamikampaania „Pea alkoholiga piiri“. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005

Suurhans, P. Võrdlusreklaam: mõjud, eelised, võimalused. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002

Tarve, S. Apellatsioonid Eesti reklaamides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 1995

Voksepp, M. Seksuaalapellatsioonid reklaamis. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasis ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Belch, G. E.; Belch, M. A. Advertising and Promotion. Irwin/McGraw-Hill, 1998

Berger, A. A. Ads, Fads, and Consumer Culture: Advertising's Impact on American Character and Society. Lanham (Md.): Rowman & Littlefield, 2000

Cook, G. W. D. The Discourse of Advertising. London: New York: Routledge, 2001

Hovland, R.; Wolburg, J.; Haley, E. (eds). Readings in Advertising, Society, and Consumer Culture. Armonk: M.E. Sharpe, 2007

McGann, A. F. Advertising Media: a Managerial Approach. Homewood: Irwin, 1988

McFall, L. Advertising: a Cultural Economy. London: Sage, 2004

Rotzoll, K. B. Advertising in Contemporary Society: Perspectives Toward Understanding. Urbana: Chicago: University of Illinois Press, 1996

Seiden, H. Advertising Pure and Simple. New York: AMACOM, 1990

Spence, E.; Van Heekeren, B. Advertising Ethics. Prentice Hall, 2004

Toland, F. (ed). Undressing the Ad: Reading Culture in Advertising. New York: Lang, 1998

Twitchell, J. B. Adcult USA: the Triumph of Advertising in American Culture. New York: Columbia University Press, 1996

Williamson, J. Decoding Advertisements: Ideology and Meaning in Advertising. London; New York: Boyars, 2000

Zeff, R. Advertising on the Internet. New York: Wiley Computer Publishing, 1999

Päisefoto: Denys Nevozhai, unsplash.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!