Autor:
Rawpixel.com

Aktsionärid

#ühiskonnale

Aktsionäride alateemast leiate materjale, mis käsitlevad nii ettevõtte aktsionäride omavahelisi kui ka omanike ja juhtide vahekordi, investeerimist ja aktsiatega kauplemist.

Aktsiaseltsi vormis toimivas ettevõttes valib aktsionäride koosolek juhatuse ja selle esimehe, harilikult korraldab ettevõtte igapäevast tööd aga palgatud juht. Kuna otsuseid võetakse vastu mitmel tasandil, siis on vastutus ettevõtte tegevuse eest hajutatud. Juht töötab aktsionäride, ettevõtte omanike heaks: ta on kohustatud nende huvisid esimeses järjekorras kaitsma, olema lojaalne, tagama korrektse raamatupidamise ja infojagamise.

Kes aga vastutab, kui ettevõttes tekib eetilisi probleeme töötajate kohtlemisel, keskkonna kahjustamisel või kliendisuhetes? Kas ka aktsionärid on nende probleemide puhul moraalselt vastutavad? See sõltub suuresti sellest, kuivõrd neil on võimalusi ettevõtte tegevust aktiivselt mõjutada. Väikese osaluse ja häälte arvuga aktsionär enamasti ei suuda oma tahet koosolekul maksma panna ega määrata, milliseid küsimusi koosolekul üldse arutatakse; otsuseid langetavad eelkõige suuraktsionärid.

Nii suur- kui ka väikeaktsionärid vastutavad aga ebaeetilisse tegevusse investeerimise eest. Kui ettevõte on loodud eetiliselt küsitava eesmärgi saavutamiseks või toimib ebaeetiliselt, siis on eetiliselt küsitav ka selle ettevõtte aktsiate hankimine.

Seejuures tekib mitmeid küsimusi:

  • mis teeb ettevõtte piisavalt ebaeetiliseks, et sellesse investeerimist taunida;
  • kui puhas peab ettevõte olema, et seda eetiliseks pidada;
  • kui põhjalikult tuleks enne investeerimisotsust ettevõtte tagapõhja uurida;
  • kas oma osaluse müümine ettevõtte väärate tegude ilmsikstulekul on põhjendatud ja piisav samm või pigem probleemide eest põgenemine?

Väike- ja suuraktsionäride võimalused eetilisel investeerimisel on erinevad ja eeldavad erinevat toimimisviisi. Kui suurinvestoritel on vahendeid, et aidata kaasa eksimuste parandamisele, siis väikeaktsionäride abinõu on peamiselt oma investeeringu ümberpaigutamine.

Mahatma Gandhi nimetas tööta teenitud rikkust üheks seitsmest peamisest eksimusest. Kui jätta eeldamata, et aktsiaturg on iseenesest ebaeetiline nähtus, saab vaadelda ka eetilisi konflikte aktsiatega kauplemisel. Väärtpaberiturul tegutsemine võib tähendada ettevõtte edu toetavat investeeringut, kursimuutusi ärakasutavat spekulatsiooni või hoopis valeinfo levitamisele toetuvat manipulatsiooni.* Aktsiate müümine või ostmine siseinfo põhjal, mis on kättesaadav ainult valitud seltskonnale (firma juhtkonnale), rikub õigluse printsiipi ja kahjustab vaba turu aluseks olevat konkurentsi. Kaksipidiseid eetilisi hinnanguid pälvinud meetoditena võiks veel nimetada ettevõtte ülevõtmisega seotud tehinguid, nagu greenmail (aktsiate eest kõrgema hinna nõudmine ülevõtmise ähvardusel), ülevõtmisel juhile ulatusliku kompensatsiooni maksmine ning ettevõtte ülevõtmine tegevjuhi poolt.

* Meel, M. Ärieetika. Tallinn: Külim, 2003.

Lisaks

Siseringi tehingud

Suurfirma oli sattunud raskustesse ja vajas jaluletõusmiseks laenu. Pankade jaoks oleks sellise rahalise seisu juures laenu andmine tähendanud liiga suure riski võtmist. Ent pangajuht A surus soodsa laenu oma pangas läbi. Riskantne rahamahutus leidis õnneliku lõpu – suurfirma sai raskustest üle ja pank ei kandnud kahju. Aastaid hiljem ilmnes, et pangajuht A on sümboolse hinnaga omandanud osaluse nimetatud suurfirmas, olles eeldatavasti juba varem, võib-olla koguni laenu andmise ajal, selle varjatud suuromanik.

Selles juhtumis võib leida märke huvide konfliktist ja mitmest eetiliselt taunitavast toimimisviisist, nagu ametiseisundi kuritarvitamine, siseinfo kasutamine, pangaosanike petmine, altkäemaks.

  • Milles seisneb siin huvide konflikt?
  • Kas panga omanikke peteti? Kui jah, siis kuidas?
  • Milliseid probleeme võiks veel välja tuua?

 

Hanschmidti hõlma ei hakka keegi? Eesti Päevaleht, 29.08.2005.

Pankuri minek laevafirmasse vallandas skandaali. Postimees, 30.08.2005.

Hindrek Riikoja. Ettevõtjad taunivad ühispankur Ain Hanschmidti tehinguid. Postimees, 30.08.2005.

Ajaleht: Hanschmidtil seaduserikkumise kahtlus. Eesti Päevaleht, 31.08.2005.

Aivar Reinap. Ühispanga endise juhi Ain Hanschmidti määrdunud miljonid. Postimees, 03.09.2005.

Hindrek Riikoja. Juristid: Hanschmidt tegutses ebaeetiliselt. Postimees, 12.09.2005.

Toivo Tänavsuu. Trink: hägustel aegadel oli äris kõik võimalik. Eesti Päevaleht, 24.09.2005.

Vaata veel näitejuhtumeid:

Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles)

ÕPPEMATERJALID

Machan, T. R. What is Morally Right With Insider Trading? Public Affairs Quarterly, Vol. 10, April 1996, pp.135–142.

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Blanchard, K.; O’Connor, M. Väärtushoiakutel põhinev juhtimine. Tõlkinud H. Leek. Tartu: Elmatar, 2004.

Hea ühingujuhtimise tava: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Director ja Partnerid (Printon), 2005.

Meel, M. Ärieetika. Tallinn: Külim, 2003.

Raudsepp, V.; Sander, P. (toim). Ettevõtte finantsjuhtimine: regionaalaspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Greinoman, M. Aktsionäri mittevaralised õigused. Juridica, 2001, nr 1, lk 46–56.

Kooskora, M. Ärieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Olev, L.; Zibo, S. Insider Dealing. Juridica, 1997, nr 8, lk 404–408.

Sild, T. Kuidas on tagatud väikeinvestorite huvide kaitse? Tulu, 1999, nr 5, lk 6.

Vutt, M. Hea ühingujuhtimise tava tänapäeva ühinguõigusena. Juridica, 2005, nr 9, lk 636–644.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Kalaus, M. Aktsionäride õigused ja vähemusaktsionäride õiguste kaitse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 1998.

Laugesaar, A. Vähemusaktsionäride õiguste kaitse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 2001.

Piik, A. Siseinfol põhinevate väärtpaberitehingute õiguslik regulatsioon Euroopa Liidus ja Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 1999.

Zibo, S. Insider dealing. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, 1997.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Chen, Y. Essays on voting power, corporate governance and capital structure. Göteborg: Göteborg University, School of Economics and Commercial Law, Department of Economics, 2004.

Clarkson, M. B. E (ed). The corporation and its stakeholders: classic and contemporary readings. Toronto (etc.): University of Toronto Press, 1998.

Eccles, R. G.; Herz, R. H.; Keegan, E. M.; Phillips, D. M .H. The Value Reporting revolution: moving beyond the earnings game. New York (etc.): Wiley, 2001.

Johnston, J. F. Natural Law and the Fiduciary Duties of Business Managers. Journal of Markets and Morality, Vol. 8, No. 1, 2005.

Koslowski, P. Ethik der Banken und Börsen: Finanzinstitutionen, Finanzmärkte, Insider-Handel. Tübingen: Mohr Siebeck, 1997.

Orts, E. W. Conflict of interest on corporate boards. Davis, M.; Stark, A. (eds). Conflict of interest in the professions. Oxford; New York (etc): Oxford University Press, 2001, pp. 129–155.

Sparkes, R. Socially Responsible Investment: A Global Revolution. Hoboken: Wiley, 2002.

Stelzig, P. Zur Treuepflicht des Aktionärs unter besonderer Berücksichtigung ihrer geschichtlichen Entwicklung. Münster: Fachbereich Rechtswissenschaft der Westfälischen Wilhelms-Universität zu Münster, 2000.

Vutt, A.; Vutt, M. Defending the Rights of Minority Shareholders in Estonia. Juridica International, 1999, nr IV, lk 160–165.

Williams, O. F. et al. (eds). Ethics and the investment industry. Savage: Rowman & Littlefield Publishers, 1989.

Wong, A.; Dufrene, U. A. Model to Assess the Ethics of Benefits Distribution. Journal of Markets and Morality, Vol. 4, No. 1, 2001.

Vaata ka

Hea ühingujuhtimise tava

Päisefoto: Jira, rawpixel.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt