Perekond ja eetika
Ladina keeles tähendab familia „kodumajapidamist“ – inimeste gruppi, kes jagavad üht elupaika. Lisaks ühisele elupaigale viitab mõiste „perekond“ ka sugulussuhetele. Harilikult tähendab see, et perekonda kuuluvad vanemad ja nende järeltulijad (ka polügaamia ehk mitmenaisepidamise ja polüandria ehk mitmemehepidamise puhul; kõne alla tulevad ka samasooliste vanematega perekonnad jm).
Kuna perekondlik suhe eksisteerib ka paljude loomaliikide puhul, on alust arvata, et perekond on inimkultuuri üks esimesi komponente. Enamikes inimühiskondades on perekond kõige fundamentaalsem organiseerumise üksus. Seega võiks stabiilne perekond olla ühiskonna heaolu indikaator.*
Valdkonnast perekond ja eetika võite leida materjale ja uurimusi perekondlikku elu puudutavate eetiliste küsimuste kohta. Nendeks küsimusteks võivad olla näiteks perekonna ja ühiskonna vahelised suhted: milliseid perekonnamudeleid ühiskonnas aktsepteeritakse (vt ka seksuaalvähemused), laste ja vanemate suhted, perekondlik vägivald, perekonna planeerimine (vt ka elu algus) jm.
*Ulanowsky, C. The Family. Encyclopedia of Applied Ethics. Vol 2, E–L, ed. by R. Chadwick. San Diego (etc.): Academic Press, 1998, lk 233–234.
Lisaks
SEADUSED
Riikidevahelises lapsendamises laste kaitseks tehtava koostöö konventsiooniga ühinemise seadus
Euroopa sotsiaal- ja meditsiiniabi konventsiooni ning selle protokolli ratifitseerimise seadus
Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni ratifitseerimise seadus
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus
Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
Alaealise mõjutusvahendite seadus
Lastetusmaks
Hiina Rahvavabariigis on suur probleem kõrge iive, mis kõigutab sotsiaalset heaolu. Sellepärast on seal soovitatud sünnitada perekonda ainult üks laps, järgnevate laste eest tuleb maksta riigile kompensatsiooni. Seejuures propageerib riik rasestumisvastaseid vahendeid, hilist perekonnaplaneerimist, ainsa lapse hukkumise korral pakutakse igakülgset abi nendele, kes otsustavad lapsi rohkem mitte saada. Ühe lapsega perekondi autasustatakse sertifikaadiga ning neil on mitmeid muid hüvesid.
Kuna Eesti on hetkel negatiivse iibega maa, kas siis võiks meil rakendada vastupidiselt Hiinale lastetusmaksu?
Vaata veel näitejuhtumeid:
13.05.2010 Postimehe online-väitlus: homopartnerluse seadustamine ei ole Eestis põhjendatud
30.04.2010 Alo Raun. Inimõiguslased taunisid õiguskantsleri homoseisukohta (Postimees)
16.02.2010 Iivi Anna Masso. Homoabielud ja demokraatia (Postimees)
19.10.2009 Viimsi samasooliste pere sai kohtus õiguse (Postimees)
20.02.2009 Kas laste saamine on isekas? (Novaator)
13.02.2008 Iraan: kõrgharidusega naised kujutavad endast ohtu (EPL)
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Afanasjeva, T. Perekonnaportreed: raamat perekonnaelu probleemidest. Tõlkija S. Teesalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
Alexy, R. Põhiõigused Eesti põhiseaduses. Tõlkija M. Ernits; P. Vinkel. Tartu: Iuridicum, 2001.
Balti Baha'ide Riiklik Vaimne Nõukogu. Perekonnaelu: väljavõtteid Baha'i kirjutistest. Tõlkija P. Laarmann. Tallinn, 1994.
Bancroft, L. Miks ta seda teeb?: kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed. Tartu: Naiste Varjupaik, 2006.
Cicero, M. T. Kohustustest. Tõlkija I. Vene. Tartu: Ilmamaa, 2007.
Cole, E. L. Maksimaalne mehelikkus: juhend perekonna ellujäämiseks. Tõlkija J. Peensalu. Tallinn: Logos, 1997.
Eesti Lastekaitse Liit. Eesti Lastekaitse Liidu konverents „Meie lapse mured. Minu pere“: 23. november 2001. a, Tallinn: ettekannete kogumik. Tallinn, 2002.
Engels, F. Perekonna, eraomanduse ja riigi tekkimine: seoses Lewis H. Morgani uurimustega. Tallinn: Eesti Raamat,1980.
Hammer-Pratka, K.; Kelam, A. (toim). Sotsiaalsed probleemid Eestis teel avatud ühiskonda 1990–1999: sotsioloog Anu Naruski (1948–1999) artikleid. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001.
Hansson, L. (toim). Perekond ja uued sotsiaalsed riskid. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2006.
Hansson, L. (koost). Valikud ja võimalused: argielu Eestis aastatel 1993–2003. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2004.
Hansson, L. (toim). Naine, perekond ja töö 2000: pere-elu ja kutsetöö kokkusobitamise probleemidest väikeste lastega peredes. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001.
Hansson, L. (koost ja toim). Mitte ainult võitjatest. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001.
Heinla, E. Lapse loova mõtlemise seosed sotsiaalsete ja käitumisteguritega. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus, 2002.
Herman, S. Perekonna psühhosfäär kasvatustegurina: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing „Teadus“, 1986.
Hsu, A. Suitsiidist haiget saanud. Tõlkija L. Sõmer. Habaja: Kentaur, 2005.
Ivanov, M. Abielu, perekond, lapsed: seadusandlikest normidest. Tõlkija S. Vatman. Tallinn: Valgus, 1987.
Johannes Paulus II. Mälu ja identiteet: isiklikud mõtisklused. Tõlkija H. Trumann. Tallinn: Tänapäev, 2005.
Jõeorg, M. jt. Eesti laps ja perekond. Toimetaja E. Tomberg. Tallinn, 1994.
Järva, I. Põlvkondlikud muutused Eestimaa vene perekondade kasvatuses: sotsiokultuuriline käsitus. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus, 2004.
Kelam, A. Noor perekond: sotsioloogiline peegelpilt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989.
Kelam, A. jt. Perekond ja kultuur. Koostaja E. Rannik. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.
Kelam, A. Eesti NSV perekond: sotsioloogiline portree. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.
Kirjanova, O. Ameerika perekond. Tõlkija I. Lindsalu. Tallinn: Eesti Raamat,1987.
Kutsar, D. (toim). Millist perekonnapoliitikat me vajame?: IPROSEC. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003.
Kõiv, K. (koost, toim). Antisotsiaalse käitumisega õpilased: artiklite kogumik. Tartu: Eesti Lastekaitse Liit, 2003.
Laas, A. (toim). Eesti perekond ja perekonnaideaal. Tartu: Tartu Ülikool, 1990.
Lastekaitse Liit. Lastekaitse Liidu konverents „Meie lapse mured. Perekond – märka ja hooli“: 23. novembril 2002, Rahvusraamatukogu. Tallinn, 2002.
Liivakant, A. Loovus ja sotsiaalsed oskused. Tartu: Halo Kirjastus: Loovuse Kool, 2006.
Lippert, J. [1910] Kultura ajalugu. II. osa, Seltskond: Perekond, omandus, walitsus ja kohus. Tõlkija O. Liigand. Jurjewis-Tartus: G. Zirk.
Moosberg, H. Abielu ja perekond enne ja nüüd. Tallinn: Poliitiline Kirjandus, 1948.
Mõttus, H. (koost). Kasvatus perekonnas: kirjandusnimestik. Toimetaja V. Piibeman. Tallinn: ENSV Kultuuriministeerium, 1986.
Narusk, A. Pered, kus kasvavad teismelised: perekonnasotsioloogiast. Tallinn: Valgus, 1988.
Nekrassov, A. Perekond – tarkuse algus. Tõlkija G.-E. Jakobson. Tallinn: Pegasus, 2005.
Niiberg, T.; Ivari, I. Abielu Eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat, 2000.
Paul, T. Pastišš & popurrii: ilmavaatlusi. Tallinn: Oomen, 2007.
Piirsalu, A.; Suur, Ü.; Raave, R. J. Isaga armastuses ja häbis. Habaja: Kentaur, 2004.
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. Eesti perekonna eritahud. Tallinn, 2002.
Raud, M. Eesti perekond aegade voolus. Stockholm: EMP, 1961.
Statistikaamet. Lapsed = Children. Toimetanud L. Haugas, tõlkinud inglise keelde E. Härsing. Tallinn: Statistikaamet, 2008.
Teder, A. Isade foorum: valitud artikleid aastatest 1984–2003. Tallinn: A. Teder, 2003.
Tšekalin, V. Armastus ja perekond. Tõlkija M. Juske. Tallinn: Eesti Raamat, 1965.
Weber, M. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: protestantlikud sektid ja kapitalismi vaim. Tõlkija J. Isotamm. Tallinn: Varrak, 2007.
White, E. G. Suure arsti jälgedes. 5, Kodu. Tartu: Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit, 2001.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Hansson, L. Töö ja pereelu ühtesobitamisega seonduvatest probleemidest Eestis. Laste- ja perepoliitika Eestis ja Euroopas. M. Ainsaar (koost. ja toim.) Tartu: Rahvastikuministri büroo, 2000.
Saarits, Ü. Perekond lapse väärtuste kujundajana. Veisson, M. (toim). Väikelaps ja tema kasvukeskkond, II. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2001, lk 79–83.
Saarits, Ü. Perekond ja vanavanem. Haridus, 2000, nr 1, lk 53–55.
Simm, K. Perekonnaelu ja eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Tulviste, T.; Ahtonen, M. Child-rearing values of Estonian and Finnish mothers and fathers. Journal of Cross-Cultural Psychology, 38(2), 2007, lk 137–155.
Tulviste, T; Mizera, L. Eesti emad, Rootsi lapsed: võrdlev uurimus sotsialisatsioonist eesti, rootsi ja soome üks- ja kakskultuurilistes kodudes. A. Valk (toim). Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis: kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Tartu Ülikool, 2002, lk 143–155.
Tulviste, T.; Kants, L. Conversational styles of mothers with different value priorities: Comparing Estonian mothers in Estonia and Sweden. European Journal of Psychology of Education, 16, 2001, lk 223–231.
Ugaste, A.; Õun, T. Parental Educational Values in Estonia. 18th EECERA Annual Conference: Reconsidering the Basics in Early Childhood Education. Stavanger, Norway 3rd-6th Septermber 2008, lk 262–263.
Veisson, M. Eesti õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja lastevanemate väärtused. Ots, L. (toim.). Uued ajad – uued lapsed. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 219–233.
Vuorinen, P. Uurimistöö tegemine oma perekonna ja sõprade seas: materjali delikaatsusega seotud küsimused. Eesti Rahva Muuseumi 42. konverents „Kultuuri uurimise eetika“: Tartu, 9.–10.04.2001: ettekannete kokkuvõtted. Toimetaja T. Sikka jt. Tõlkija G. Leman jt. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2001.
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Alla-Napritson, E. Poiste delinkventse käitumise kujunemist mõjutavad perekondlikud tegurid. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Ehrenpreis, P. Ajakirja peremudeli analüüs 2003.–2004. aasta kodu-, pere- ning naiste elustiiliajakirjades. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.
Einasto, P. Abiellujate teineteisetundmise indeksist kui ühest võimalusest prognoosida abielu õnnestumist. Võistlustöö. Tartu: TRÜ loogika ja psühholoogia kateeder, 1974.
Jaako, M. Erineva koosseisuga perekondade eluviisi seostest korteritingimustega uutes elamurajoonides. Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, loogika ja psühholoogia kateeder, 1977.
Kasearu, K. Perekonna deinstitutsionaliseerumine kooseluvormide mitmekesistumise alusel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004.
Kaskla, E. Perekonna mõjust alaealise kujunemisel õigusrikkujaks Tallinna Lõuna Politseiosakonna näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Kobolt, N. Perekonnaliikmete privaatsuseelistused. Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, loogika ja psühholoogia kateeder, 1983.
Kutsar, D. Perekondlikud suhted ja neid mõjutavad tegurid. Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, ajalooteaduskond, loogika ja psühholoogia kateeder, 1975.
Kütt, E. Rahvuselt homo- ja heterogeensete abielude püsivusega seotud probleeme. Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, loogika ja psühholoogia kateeder, 1978.
Paas, F.-E. Sega-abielud ja nende mõju rahvusele piiriäärsetes maakondades Eestis. Auhinnatöö. Tartu: Tartu Ülikool, 1927.
Paas, F.-E. Perekonna kosseisu uurimine mõnede seltskonnakihtide üle Eestis. Auhinnatöö. Tartu: Tartu Ülikool, 1926.
Parvet, A. Noorte perekondade majandusprobleeme ankeedi „Noor ema“ põhjal: sotsioloogiline uurimus. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, ÜTÜ sünnitusabi ja günekoloogia ring, 1975.
Plehhov, K. Laste roll tarbijatena. Bakalaureusetöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2004.
Põlluäär, T.; Rattas, H.; Bärenson, K. Alkoholismiga vanematest põlvnevate laste psühhofüüsilise arengu iseärasustest: võistlustöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, ÜTÜ psühhiaatria ring, 1982.
Raave, R. Soolisus postmodernses ühiskonnas. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Raudik, V. Vanemate väärtused perekultuuri osana ja kujundajana. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool,pPsühholoogiaosakond, 1993.
Saag, U. jt. Noorte esmassünnitajate koduse elu probleeme ankeedi „Noor ema“ andmetel. Võistlustöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, ÜTÜ sünnitusabi ja günekoloogia ring, 1976.
Saag, U. jt. Esmasünnitajate koduse elu probleemid raseduse vältel: sotsioloogiline uurimus ankeedi „Noor ema“ andmetel. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, ÜTÜ sünnitusabi ja günekoloogia ring, 1975.
Saarits, Ü. Vanavanema roll linnaperekonnas: lapsevanema refleksioonis. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond, 1999.
Tamm, A. Lastega perede toimetulek: probleemid ja toetamise võimalused. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Topmann, L. Murdeealise nooruki õppeed.ukuse sõltuvus mõningatest perekondlikest faktoritest. Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, loogika ja psühholoogia kateeder, 1977
Ülend, E. Vahistatud ja kinnipeetud alaealiste hinnang oma perekonnale. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2004.
Ütt, H. Kooli- ja koduprobleemide seos õpiraskuste avaldumisega Lääne-Virumaa maa- ja linnakooli näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Almond, B. The Fragmenting Family. Oxford: Oxford University Press, 2006.
Austin, M. W. Conceptions of Parenthood: Ethics and The Family. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2007.
Bloch, M.; Popkewitz, T.; Holmlund, K.; Moqvist, I. Governing Children, Families and Education. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004.
Englehardt, E. Ethical Issues in Interpersonal Communication: Friends, Intimates, Sexuality, Marriage & Family. Wadsworth Publishing, 2001.
Ezra, O. Moral Dilemmas in Real Life: Current Issues in Applied Ethics. Oxford: Oxford University Press, 2006.
Honecker, M. Grundriss der Sozialethik. Berlin; New York: de Gruyter, 1995.
Houlgate, L. D. Morals, Marriage, and Parenthood: An Introduction to Family Ethics. Wadsworth Publishing, 1999.
Houlgate, L. D. Children’s Rights, State Intervention, Custody and Divorce: Contradictions in Ethics and Family Law. Ceredigion, New York: Edwin Mellen Press, 2005.
Howie, J.; Scheduler, G. Ethical issues in contemporary society. Carbondale: Southern Illinois University Press, 1995.
Kerber, W. Sozialethik. Stuttgart [etc.]: Kohlhammer, 1998.
Madsen, P.; Shafritz, J. M. (eds). Essentials of government ethics. New York [etc.]: Meridian, 1992.
Neusner, J. Comparing Religious Traditions: Ethics of Family Life, Volume 1. Wadsworth, 2000.
Pagelow, M. D. Family Violence. Praeger Publishers, 2007.
Rachels, J. Can ethics provide answers?: and other essays in moral philosophy. Lanham [etc.]: Rowman & Littlefield, 1997.
Ribbens McCarthy, J.; Edwards, R.; Gillies, V. Making Families: Moral Tales of Parenting and Step-Parenting. London: Routledge, 2003.
Russell, B. Marriage and Morals. Routledge, 2009.
Schockenhoff, E. Bevölkerungspolitik und Familienplanung in der Dritten Welt: Eine ethische Perspektive. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht, 1996.
Schroeder, E. Taking Sides: Clashing Views in Family and Personal Relationships. McGraw-Hill, 2008.
Sterba, J. et al. Morality and social justice: point/counterpoint. Lanham: Rowman & Littlefield, 1995.
Walters, B. The Family in Christian Social and Political Thought. Oxford: Oxford University Press, 2007.
Wyness, M. Childhood and Society: An Introduction to the Sociology of Childhood. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.
AJAKIRJAD
Analyses of Social Issues and Public Policy
Ethics: an international journal of social, political and legal philosophy
Journal of Social Work Values and Ethics
British Journal of Social Work
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Kriminaalpoliitika.ee: perevägivald
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus
Sotsiaalministeerium: lapsed ja pered
Sotsiaalministeerium: sooline võrdõiguslikkus
Aristotelian perspectives on social ethics
Principles of marriage and family ethics by Ayatullah Ibrahim Amini
Styles in ethics by Berrant Russell (1924)
Seeking consent. Working with children
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Marriage and Domestic Partnership; Feminist Perspectives on Reproduction and the Family; Parenthood and Procreation
The Online Books Page: Social Ethics (UPenn)
Toward a Buddhist social ethics: the case of Thailand by Tavivat Puntarigvivat
Sotsiaalhoolekandeasutused, kriisiabi- ja nõustamiskeskused
Päisefoto: Yan Krukau, pexels.com
