Kollokviumid

Kuidas panna teiste sõnad kirja nii, et ei tekiks pahandusi? Tartu Ülikooli eetikakeskus korraldab 28. septembril 2023 kl 15 Tartu tudengipäevade raames praktilise arutelu-töötoa, et arutada eetikateemat õppetöös. Üritusel osalejad saavad arendada õppimise hea tava oskusi, mis on vajalikud edukateks ülikooliaastateks. Räägime spikerdamisest, plagiaadist ning sellest, miks on teema oluline ja mis võib juhtuda, kui lased ChatGPT-l enda eest kodutöid kirjutada.

Arutelu juhib Tartu Ülikooli eetikakeskuse teaduseetika metoodik-koolitaja Anu Tammeleht. Üritus toimub õppehoone Jakobi 2 ruumis 114. Oodatud on kõik: pole vahet, kas oled värske tudeng, käid ülikoolis mitmendat aastat või seisad juba lõpusirgel! 

Jälgi ka Facebooki üritust, et olla kursis värskeima infoga.

Image

Üritus kuulub sügiseste Tartu tudengipäevade kavva. Vaata lähemalt: https://studentdays.ee.

Image

Arutelu „Lapsevanemaks olemise tarkus – kaose ja korra vahel“

17. septembril kell 15.00 veebis

Vaata arutelu salvestust

Kuidas vormib emaks või isaks olemine inimest? Millised on lapsevanema rollist tulenevad väärtused ja kuidas tulla toime olukordades, kus vastuollu lähevad isiklikud või rollist tulenevad väärtused?

Arutleme selle üle, kuidas lapsevanemad lahendavad lapsevanemaks olles dilemmasid, mille lahendusvariante võib olla mitmeid ja mis väärtustest tulenevalt teevad lapsevanemad otsuseid ning kuidas neid enesele selgitavad? Esmakordselt veebis toimuval arutelul on võimalik kaasa lüüa kõigil lapsevanematel üle Eesti. Lühimõtisklustega esinevate lapsevanemate eestvedamisel saab iga arutelul osaleja osaleda ka veebipõhises aruteluringis, mis konkreetse teema lahendamisele keskendub.

Osalejad: aasta isa 2019 ja kahe lapse isa Arvi Karotam, aasta ema 2019 ja kolme lapse ema Mare Tupits, IT-ettevõtja ja nelja lapse isa Taavi Kotka, ajakirjanik ja nelja lapse isa Urmas Vaino ning kommunikatsiooniinimene ja kahe lapse ema Leene Korp

Lisainfo
Mari-Liis Nummert, vestluse moderaator, TÜ eetikakeskuse projektijuht, mari-liis.nummert@ut.ee, +372 5192 2019
Õnne Allaje, meedia ja kommunikatsioon, onne.allaje@ut.ee, +372 5308 4099

Image

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub lauamänguõhtule, mis toimub 18. septembril kell 16.00 Genialistide klubis.

Pärast kurja nõia hukku on piparkoogimaja, milletaolisi maailmas rohkem pole, seisnud aastaid hüljatuna. Naaberkülade lapsed on käinud aegajalt selle seinu näksimas ja nüüd on maja ohtlikuks muutunud – iga hetk võib juhtuda õnnetus ja kogu maja mõnele süütule lapsele kaela variseda. Maja pärijatel, Hansul ja Gretel, kel endil raha ei ole, tuleb otsustada, mida majaga edasi teha. Kuidas käituksid sina Hansu ja Grete asemel?

Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtusmetoodiline mäng „EESTI RAHVA SADA VALIKUT. Väärtuste mäng“ on väärt ajaviide, mis aitab tõsiseid ja vähemtõsiseid küsimusi pingevabalt ja lustakalt arutada. Mänguolukorrad on tavalised Eestis ette tulevad valikukohad perekonna, kogukonna, lastega seotud ja kodanikuks olemise teemadel. Igasse olukorda on peidetud väärtusdilemma ja lojaalsusvalik. Mängi ja vaata, kas leiad oma lauakaaslastega ühise keele ja avasta, mis laadi moraalset mõtlemist Sa oma otsustes eelistad!

Üritus kuulub Tartu Tudengipäevad: Sügis 2019 kavasse. Vaata lähemalt www.studentdays.ee.

Image

Arutelu

„Kuidas arvata õigesti? Salongikõlbulikkusest sotsiaalmeedias“
25. septembril 2018 kell 16 Genialistide klubis (Magasini 5, Tartu)

Millised mõtteavaldused on sotsiaalmeediagruppides õiged või valed? Kas ja kuidas hoolitsetakse selle eest, et kõik grupi liikmed teaksid, milline on selle grupi arutlemisetikett? Kas kirjutamata või kirjutatud kokkulepped peavad vett ja mis juhtub siis kui mõni grupi liige nende kokkulepete vastu eksib?

Suur osa aktuaalsest disukussioonist toimub sotsiaalmeedia lugematutes avalikes ja vähemavalikes gruppides. Enamikel neist on oma deklareeritud reeglid sellest, mis on neis gruppides lubatud. See aga, mis siis ikkagi on salongikõlbulik, ei ole üheselt mõistetav. Mis aga on siis salongikõlbulik? Kuidas vältida kõlakoja teket ühe grupi sees? Kuidas on tagatud eriarvamuste levik või on pigem alati “meie arvamus” ja “nende VALE arvamus”? Milline on sotsiaalmeediagruppide arutlemis-etikett? Kes jälgivad nende täitmist? Kui hästi sõlmitud kokkulepped toimivad?

Tule ja mõtle kaasa koos põnevate panelistidega!

Üritus kuulub Tartu Tudengipäevad: Sügis 2018 kavva. Vaata lähemalt www.studentdays.ee

Image

Arutelu

„Sündinud lolliks? Geenide mõjust intelligentsusele“

4. mail 2018 kell 16.00
Genialistide klubi sisehoovis (Magasini 5, Tartu)

„10-20 lähiaasta jooksul on kogu inimese DNA kaardistatud ja lahti mõtestatud; tervishoiu süsteem ja inimene ise kasutab genoomset infot iga päev otsuste langetamisel. Kui sünnib laps, saate temaga kaasa mälupulga, kus on peal kogu lapse geneetiline informatsioon. Ja mitte ennustus, kas lapsest tuleb kõrgushüppaja või maletšempion, vaid teave terviseriskide, ravimikasutuse ja oluliste molekulaarsete mehhanismide kohta. Selline on tulevik 100protsendilise kindlusega ja ühiskonna ülesanne on selliseks arenguks valmis olla.“ Tõnu Esko (Pärnu Postimees, 18.04.2017)

Kas inimene sünnib rumalaks või targaks? Kui palju mõjutavad meie vaimset võimekust geenid ja kui palju keskkond? Kas ja kuidas saab meie geneetilise koodi järgi tuvastada meie nõrkusi või arendada andeid? Kuidas saaks kõige paremal moel avada oma geneetilist potentsiaali?

Tartu Ülikooli eetikakeskuse aruteluõhtul arutame koos tuntud geeniteadlase Tõnu Eskoga, mil määral ja kuidas mõjutavad inimese intelligentsust tema geenid.

Üritus kuulub Tartu Tudengipäevad: Kevad 2018 kavva. Vaata lähemalt www.studentdays.ee.
The event is part of the Tartu Student Days: Spring 2018 festival. For more information go to www.studentdays.ee.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda Teid sümpoosionile "NAISED, NÕIAD JA VOLBRIÖÖ LUMM“. Sümpoosioni toimub 27. aprillil 2016 kell 19.00 – 21.30 Tartu Vana Anatoomikumi rotundis ning on avatud kõigile huvilistele.

Vaata videot

Vaatleme naisteemat läbi volbriöö prisma. Milles seisneb see teistmoodi teadmine, mille kandjateks on sageli (kui mitte enamasti) naised? Miks sellist teadmist väärtustatakse, aga selle kandjat sageli häbimärgistatakse või koguni tõrjutakse? Mille poolest on teistmoodi teadmine kasulik või ohtlik? Kas teistmoodi teadmine vastandub teaduslikule teadmisele? Kas need välistavad üksteist või on võimalik leida sobiv tasakaal? Esinevad prof Tiina Ann Kirss ning folklorist Mare Kõiva.

Tiina Ann Kirss vaatleb naiste ja nõidade seost kirjanduses. „On tarvis ka ajaloolase pilguga uurida nõidade ühiskonnast tõrjumist, piinamist ja karistamist kui „teise teadmise“ hävitamist,“ ütles prof Kirss. „See kajastub ka tänapäeva kultuuritekstides, näiteks populaarses raamatu- ja filmisarjas „Lahkulööjad“ (Divergence).“ 

Mare Kõiva arutleb teemal „Naine kui usujuht ja nõid“. Naiste eriline intuitiivne teadmine võib Mare Kõiva sõnul muuta naise pere- ja kogukonnas nii usujuhiks kui ka nõiaks. Millest see tunnistust annab?

Ettekannete järel toimub avalik mõttevahetus: kuidas suhtuda teistmoodi teadmisesse, sh nõidadesse ja selgeltnägijatesse?

Vana Anatoomikumi rotund on ruum, kus võib tajuda teadusliku teadmise ja müstika salapärast segunemist. Ka eetikakeskuse sümpoosion loodab lisaks intellektuaalsete elamustele pakkuda teistsuguseid, vaimseid ja meelelisi kogemusi. Pärast ettekandeid ja arutelu saab vaadata Tartu fotokunstniku Ruudu Rahumaru töid. Ruudu Rahumaru tegeleb oma loomingus reaalsuse mitmekihilise olemuse ja inimeste maagiliste hingemaastikega. Töövahenditeks tunnetus ja mäng. 

19.00–19.05 Fotokunstnik Ruudu Rahumaru videoinstallatsioon
19.05–19.15 Sümpoosioni avasõnad – Margit Sutrop
19.15–19.45 Tiina Ann Kirss – „Naised, nõiad ja volbriöö lummus“
19.45–20.15 Mare Kõiva – „Naine kui usujuht ja nõid“
20.15–20.45 Ettekandjate ja sümpoosioni külaliste arutelu
20.45–21.30 Fotokunstnik Ruudu Rahumaru digitaalne fotonäitus

Tule kuulama ja mõtlema! Sümpoosion on avatud kõigile huvilistele. Palume ennast sümpoosionile registreerida hiljemalt 25. aprilliks aadressil eetika@eetika.ee.

Eetikakeskuse sümpoosion „NAISED, NÕIAD ja VOLBRIÖÖ LUMM“ toimub koostöös Tartu tudengipäevade ja 13. Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivaliga Prima Vista, 4.–7. maini 2016, mis kannab seekord alapealkirja „Müstifiktsioon“. 

Sümpoosioni toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi “Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013” jätkuprogrammi 2015-2020 raames.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja värske sotsiaalteaduste doktor Egge Kulbok-Lattik peab 20. novembril  ettekande pealkirjaga „Eesti kultuuripoliitika kujunemine ja areng.“

Tartu Ülikooli eetikakeskuses oktoobris tööle asunud projektijuht Egge Kulbok-Lattik kaitses 17. oktoobril Jyväskylä ülikooli Sotsiaalteaduskonnas, ühiskonnateaduste ja filosoofia osakonnas doktoritöö pealkirjaga „The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)“.

Tema doktoritöö juhendaja oli Professor Anita Kangas (Sotsiaalteaduse ja filosoofia instituut, Jyväskylä ülikool), retsensendid Professor emerita Pirkkoliisa Ahponen (Ida-Soome ülikool) ning professor Mikko Lagerspetz (Sotsioloogia instituut, Åbo Akademi). Professor Lagerpsetz oli palutud ka oponendiks avalikul väitlusel 17.10. 2015.

Egge Kulbok-Lattiku doktoritööd tutvustav ettekanne ja aruteluseminar toimub 20.11.2015, kell 14.15 Tartus aadressil Jakobi 2 ruum 336.

Egge Kulbok-Lattiku väitekiri on valminud interdistsiplinaarse kultuuripoliitika uurimusena ja paigutub ajaloolise sotsioloogia distsipliini, koosnedes kolmest avaldatud artiklist ning teoreetilisest analüüsist, kus vaadeldakse eesti kultuuripoliitika ajaloolist kujunemist ja arengut 1918-1991.

Väitekirja teoreetilises osas avab autor empiirilise ja ajaloolise materjali mõtestamiseks vajalikud kontseptuaalsed raamid ning analüüsib eesti kultuuripoliitika kujunemist ja arengut poliitilises ning sotsiaal-majanduslikus kontekstis.

Uurimust juhtumianalüüsiga süvendades, vaatleb autor rahvamajade kui isetekkelise ja hiljem riikliku institutsionaalse võrgustiku näitel eesti laiema kultuuriavalikkuse ja riikliku kultuuripoliitika kujunemist ja arengut, kontseptualiseerides seda kui eripärast moderniseerumisprotsessi, mille käigus vormitakse kultuuripoliitikat kodanikuühiskonna, turumajanduse ning riigi vahelistes vastastikmõjudes.

Doktoritöö on kättesaadav: https://jyx.jyu.fi/dspace/handle/123456789/47243

Abstract

The Historical Formation and Development of Estonian Cultural Policy: Tracing the Development of Estonian Community Houses (Rahvamaja)

This dissertation is based on peer-reviewed articles and belongs to the fields of historical sociology and cultural policy research. The aim of the research is to discover the roots of cultural policy of the Estonian state and its developments during the first period of the Estonian Republic (1918-40), as well as during the Soviet occupation period (1940-91).

This approach implies an historical-sociological examination of Estonian cultural and societal transformations, including the general overview of the political system that affects and activates mutual influences between the capitalist market, civil society and nation state – which all, as central phenomena and institutional spheres are incarnations, as well as driving forces, of modernization.

In order to exemplify interactions between civil society and the modern state during different political eras of Estonian history, a case study on the historical emergence and development of Estonian community houses (rahvamaja) has been chosen. With the example of community houses, the historical roots, formation, aims, and development of Estonian cultural policy can be observed.

While in the first article of the historical periodization an overview is provided on the different political systems and their practices in culture, in the second and third article the connections between cultural practices, nation-building and cultural policy of the state have been revealed.

As a whole, the roots and historical development of Estonian cultural policy under the different political systems has been framed and theorized with the concept of different modernities: the development of the nation-state with the rise of liberal democracy and industrial capitalism within ‘Western’ modernity (1918-30s), and Soviet socialist state practices within the Communist project of Modernity (1940-1991).

Keywords: cultural emancipation and political self-determination, community houses, civil society and state, Soviet cultural policy, multiple modernities

TÜ eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kollokviumile “Mitu lapsevanemat on sobiv?”
09. märtsil 2015 algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli auditooriumis Jakobi 2-327.

Briti rahvasaadikud otsustasid veebruaris lubada meditsiiniprotseduuri, mille tulemusel võib tulevikus sündida lapsi, kellel on kolm bioloogilist vanemat. Vaata näiteks intervjuud ringvaates

Teema tõstatas ka mitmeid bioeetilisi küsimusi, mis on seotud teiste samasse valdkonda kuuluvate küsimustega nagu

- Kui palju tohib inimene sekkuda inimese arengu protsessi?

- Kas järgmine samm võiks olla nn laste disainimine?

- Millised on geneetilise muutmise piirid?

Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutavad rakubioloogia professor Toivo Maimets, pastor ja eetik Meego Remmel ning praktilise fiosoofia dotsent Kadri Simm Modereerib TÜ eetikakeskuse referent  Mats Volberg. 

Teema kohta kirjutas  Novaatoris ka meditsiinieetik Aime Keis.

Tule ja ütle ka oma sõna sekka.

TÜ eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kollokviumile “Mina ja minu elu. Otsustusõigusest nii- ja naapidi”
27. veebruaril 2015 algusega kell 16.00 Tartu Ülikooli auditooriumis Jakobi 2-114.

Viimasel ajal on arutelu alla kerkinud inimese õigus teha ise oma elu puudutavaid otsuseid. Kui vanalt võiksid inimesed saada valimisõiguse ning millal peaksid vanemad saama otsustada alaealise abordi üle? Kollokviumil arutlemegi selle üle, kust lähevad otsustusõiguse piirid.

Muuhulgas keskendume arutelul küsimustele:

•     Kui vanalt peaks olema inimesel õigus teha ise oma elu puudutavaid otsuseid?
•     Mille järgi otsustada, kas inimene on valmis?
•     Vaadeldes meie tänast seadusandlust, kas selles osas on puudujääke? Kas on mingeid valupunkte, kus see õigus on liiga madalal/kõrgel?
•     Millest lähtuvad indiviidi õigused? Kuidas mõista neid ühiskonnas tervikuna?
•     Millised on/peaksid olema moraalsed alused meie otsustustele?

Esinevad Pirko Tõugu (Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadur), Eda Rööpmann (sotsiaalpedagoog, omab töökogemust lastekaitsespetsialistina) ja Lea Voltri (Tartu sotsiaaltöötaja) ning Mari Petersen (arst-resident peremeditsiini erialal). Modereerib Heidy Meriste (TÜ eetikakeskus).

Lisaks ettekannetele ja aruteludele saame ühiselt proovida kätt Eesti rahva väärtusmängu situatsioonide lahendamisel.

Tule ja räägi kaasa!

Tulge kuulama, arutama ja kaasa mõtlema küsimuste üle, mis kaasnevad seoses sooviga personaalset meditsiini ellu viia, igapäevaselt rakendada. Mõtleme üheskoos kuidas seda mõista tuleks, mida on reaalne oodata ning kuidas seda kõige paremini nii iga üksiku inimese kui rahvatervise huve n-ö teenima panna.

28. oktoobril algusega kl 16.30 arutlevad sel teemal Tartu Ülikooli eetikakeskuses (Jakobi 2-114) nendel teemadel Katrin Õunap (Tartu Ülikooli kliinilise geneetika professor ja SA TÜ Kliinikumi ühendlabori geneetikakeskuse juhataja), Kadri Simm (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent) ja Liis Leitsalu (Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Siirdegenoomika töögrupi projektijuht). Modereerib Andres Soosaar (Verbitas OÜ juhatuse liige)

Mõned küsimused, mis käsitlemist leiavad:

• Mida personaalne meditsiin tähendab? Mis selles uut on, arst on ju ikka patsiendiga individuaalselt tegelenud? Kas geenikaart on personaalne meditsiin?
• Miks on vaja geenikaarti kui on teada, et tervisekäitumine on praegugi suures osas inimese valikute küsimus ning ei sõltu geenidest – liikuda rohkem või vähem, suitsetada või mitte, süüa ja juua (alkoholi) rohkem või vähem tervislikult?
• Mis annab alust arvata, et geeniriskidest teadmine/isiklik geenikaart paneb inimesi tervislikumalt käituma?
• Kes peaks aitama mõtestada geeniproovi tulemust? Kust leida need nõustajad, eksperdid? Kes peaks selle nõustamisteenuse eest tasuma (nt kas haigekassa või inimene ise kui tegemist on vaid tema omahuviga)?
• Kuidas teenib personaalne meditsiin ja igaühe personaalne geenikaart rahva tervise huve? Kuidas see aitab nt suurendada inimeste tervelt elatud aastate arvu?
• Kuidas võiks lahti mõtestada koalitsioonilepingu punkti „Võtame suuna kaasaegsel geenitehnoloogial rajanevale personaalsele meditsiinile“? 

Riigikogu töölauale on jõudmas omajagu poleemikat tekitanud kooseluseaduse eelnõu 2014. Soovime omalt poolt lisada arutellu akadeemilist vaatenurka, kui keskenduda väärtuste ja eetikaga seonduvatele küsimustele.

29. mail 2014 kutsume teid koos Liis Arrakuga (Riigikohtu nõunik ja TÜ perekonnaõiguse õppejõud) ning Toomas Jürgensteiniga (Hugo Treffneri Gümnaasiumi religiooniõpetuse õpetaja) arutlema mitmesuguste teemaga haakuvate küsimuste üle. Vestlust modereerib Kadri Simm (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia dotsent).

Eelsoojenduseks mõned küsimused:

Kas perekonna mõiste on tänapäeval muutumas?

Kuivõrd peaks eraelu (pere, kooselu) olema juriidikasse puutuv, kuivõrd eetikasse, kommetesse, traditsiooni, religiooni?

Kas ja kuivõrd peaks riik arvestama muutuvate perekondlike suhetega ja reguleerima n-ö uusi perekondlikke suhteid, sh sama- ja erisooliste isikute kooselu? Mil määral mõjutavad või peaks mõjutama seda ühiskonnas levinud tõekspidamised, eetika, kombed, traditsioonid?

Milliseid perekondlikke suhteid peaks õiguslikult reguleerima ja millised on levinumad reguleerimise viisid ja võimalused nii sama- kui ka erisooliste inimeste kooselu seadustamiseks?

Kas kooseluseadus on parim võimalik viis kooselu seadustada ja millised oleksid alternatiivid kooselu reguleerimiseks?

Kas ja kuivõrd on perekonnaseadus ja kooseluseadus sarnased - millised on erinevused, millised sarnasused?

Millised väärtusalase signaali annaks ühiskonnale kooseluseaduse vastuvõtmine Riigikogus (kooseluseaduse eelnõus sätestatud sisuga)? Missuguse peaks?

Aeg: 29. mai kl 17
Koht: Jakobi 2-336

26. septembril algusega kl 18.00 korraldab TÜ eetikakeskus koostöös Swedbankiga eetikakollokviumi "Vastutustundlik ettevõtlus kui strateegiline valik. Kas eetiline käitumine tasub end ära?"

Sõna võtavad Swedbanki Eesti juht Priit Perens ning Viru Keemia Grupi tegevjuht Priit Rohumaa, modereerib TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.

Käsitletavad küsimused:
- Kelle ees on ettevõte vastutustundlik?
- Mis motiveerib ettevõtet/selle juhte olema vastutustundlik?
- Kes otsustab, et ettevõte hakkab vastutustundlikuks? Juht üksi või koostöös töötajatega? Kas see valik peab olema kõigi poolt teadvustatud, ühiselt jagatud?
- Kas see, et ettvõte on vastutustundlik, peab avalduma ka organisatsioonikultuuris ja juhtide/töötajate käitumises?

Eetikakollokvium toimub 26. septembril algusega kell 18.00 Tallinna KUMU kohvikus Bonaparte, Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn

How True are Memories? A sympathetic yet critical reflection on the South African Truth and Reconciliation Commission

2. mai 2013 kell 16.15
Jakobi 2-336

Kollokviumil peab ettekande anglistika/amerikanistika külalisprofessor dr Monika Reif-Hülser Konstanzi ülikoolist. Ettekanne keskendub Lõuna-Aafrikale ning nendele paljudele viisidele, kuidas mälul põhinevad narratiivid on aidanud kaasa lepitusele eri nahavärviga inimeste vahel. Professor Reif-Hülser analüüsib Lõuna-Aafrika rassiliste probleemide peegeldust narratiivides J. M. Coetzee teose "Disgrace" (1999) ja Gillian Slovo romaani "Red Dust" (2000) põhjal ning näitab, kuidas kirjandusel on oluline roll nendes küsimustes.

Monika Reif-Hülser on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi külalisprofessor 2013. aasta kevadsemestril.

Kutsume kõiki huvilisi sellel teemal kaasa rääkima! Kollokvium on inglise keeles.


Allpool saate tutvuda ettekande teesidega.

Abstract
The years between 1990 and 1994 in South African history are called ‘the period of transition’. After Nelson Mandela’s release from his 27-years imprisonment on Robben Island in 1990, he had nothing lost of his charisma and his power of political influence. As he had not consented to abstain from armed resistance to new waves of racism against his people, politicians of all colours, clergy and members of the resistance movements feared a wave of violence which might lead to a civil war in the country.

In order to turn these energies round to a peaceful political, social and ethical construction of a new state order which could give room for transitional justice, Mandela and his friend Bishop Desmond Tutu implemented the Truth and Reconciliation Commission which was in action from 1996 to 2003.
Many such commissions followed in other countries after a political overthrow and ensuing precarious human rights’ situation, however, with varying success.

My talk today will focus on South Africa, on the many ways narratives based on memory worked for reconciliation; but there were also sceptical voices which could not be silenced: "… the antagonism between writer and state is straightforward. The writer tries to tell his truth and the state tries to stifle him." (Coetzee) "It will sometimes be necessary to choose between truth and justice. We should choose truth. Truth does not bring back the dead, but releases them from silence." (José Zalaquett).
I will approach these knotted issues with the help of two literary texts, J.M. Coetzee’s Disgrace (1999) and Gillian Slovo’s Red Dust (2000) and argue that literature has a significant contribution to make to these questions.

Olete oodatud osalema Tartu Ülikooli eetikakeskuse kollokviumil inimväärikuse teemal

22. aprillil algusega kl 16.15.

Koht: Jakobi 2-336

Ettekandjad: Nele Parrest Õiguskantsleri büroo õiguskansleri asetäitja-nõunik ja Naatan Haamer Tartu Ülikooli kliinikumi laste- ja naistekliiniku hingehoidja ja vikaarvaimulik.
Moderaator Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhataja professor Toivo Maimets.

Kollokviumiraames otsime vastuseid alljärgevatele küsimustele:

1. Mida tähendab inimväärikus? Kes loeb kui inimene?

2. Kuidas me seda mõistet kasutame? Millistes kontekstides ja miks just neis? Mida me sellega saavutada soovime, kui inimväärikuse mõistet nendes kontekstides kasutame? Kas see mõiste on pädevaim nendes kontekstides? Kas see ei tekita mitmetimõistmist?

3. Mida tähendab väärikus, elu väärtus, väärtused?

4. Millised tänapäevased arengud ohustavad/arendavad inimväärikust?

5. Inimväärikus kui juriidiline termin vs inimväärikus kui eluviis. Inimväärikus kui kultuuriline eripära?

6. Mille poolest ja kas erineb inimväärikus lapsel ja täiskasvanul? Kas inimväärikus kasvab eluea jooksul?

Tartu Ülikooli eetikakeskus korraldab koostöös eesti ja üldkeeleteaduse instituudigaemakeelepäeva puhul
14. märtsil kell 16.15 kollokviumi "Ideoloogiad keeles"

Kollokvium toimub Tartus aadressil Jakobi 2 ruum 428.

Kollokviumi eesmärk on arutleda, mida keeleideoloogia tähendab ning millist (ja/või kelle) ideoloogiat keel kannab.

Kollokviumil arutatakse järgmisi küsimusi:
- Kellele keel kuulub või kelle oma on üldse keel? Kuidas keelt defineerida?
- Kelle ideoloogiat keel kannab?
- Kas indiviidi keelekasutus on pigem seotud kasutaja kultuurikontekstiga või tema hoiakute ja väärtushinnangutega?
- Kas keelekasutuse kriitika võib viia keeleuuenduste suhtes vaenuliku ühiskonnani ja keele kujundlikkuse vähenemisele? Kuivõrd on võitlus keele puhtuse eest tegelikult hoopis võitlus erinevate ideoloogiate vahel, mis keelekasutuses peegelduvad?
- Mis eristab keelekriitikat keelepolitseist?
- Keel on kahtlemata vajalik ideoloogia vahendamiseks, kui teadvustatud saab aga olla keele enda kasutamine ideoloogia vahendina?
- Milline on meedia roll ühiskonnas? Kas meedia kajastab ühiskonna juhtgrupi maailmavaadet ning loob ja taastoodab niimoodi ühiskonnas kehtivaid arusaamu, või väljendab meediakeel pigem ajakirjanike endi maailmavaadet?

Kollokviumil arutlevad Priit Põhjala (TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant ja kirjastuse Tänapäev toimetaja) ja Pille Põiklik (TÜ germaani-romaani filoloogia doktorant ja TÜ inglise filoloogia assistent). Arutelu modereerib dr Kristiina Praakli (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi mitmekeelsusuuringute teadur, sotsiolingvist).

Kõik huvilised on väga oodatud!

Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga
korraldab kollokviumi 6. märtsil 2013 kell 18.00
Tallinnas, Toompuiestee 10 (Eesti Puuetega Inimeste Koda)

Kollokviumi eesmärk on arutada, millised väärtused on olulised puuetega inimeste jaoks ning mida tähendavad puuetega inimesed Eesti ühiskonnale.

Kollokviumil arutatakse järgmisi küsimusi:

- Mida inimene ühiskonna jaoks tähendab - kas tema väärtus sõltub tema panusest?
- Kuidas suhtutakse puuetega inimestesse Eestis? Millistest väärtustest seejuures lähtutakse? Millised väärtused on jäänud tähelepanuta?
- Kuidas kujunevad väärtushoiakud puuetega inimeste suhtes?
- Mida puuetega inimesed ise väärtustavad? Mis teeb nende elu õnnelikuks?
- Kuidas saavad puuetega inimesed olla ühiskonnaellu kaasatud?

Kollokviumil arutlevad Tiina Kangro (ajakirjanik, saatesarja "Puutepunkt" produtsent) ja Viktor Vassiljev (Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, arst). Arutelu modereerib dr Olga Schihalejev (TÜ religioonipedagoogika dotsent).

2. novembril kell 16.00 korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus eetikakollokviumi "Surma ja sellega seonduvate rituaalide eetiline tähendusväli"
Toimumiskoht: Jakobi 2-336, Tartu

Teemad:

* Inimese arusaam surmast ja selle seos tema moraalse minapildiga
* Mis rolli mängivad matused/surm meie elus?
* Milliseid väärtusi kannavad endas surmaga seonduvad rituaalid? Nt kuidas toetab matus inimväärikust?
* Milliste väärtuste puudumist näitab surmaga seonduvate rituaalide puudumine või kesine ülesehitus?

Esinevad Meego Remmel (Tartu Salemi Baptistikoguduse vanempastor, EEKBKL president, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelse Alliansi ja Eesti Bioeetika Nõukogu liige) ja Argo Moor (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent), modereerib Kaido Soom (Tartu Ülikooli usuteaduskonna lektor ja EELK vikaarõpetaja).

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
eetikakollokvium organidoonorlusest

"Organite loovutamine siirdamiseks – miks ja kuidas?"

Kolmapäeval 30.05.2012 kell 16.15
Tartus, Jakobi 2 – 336

Täna on võimalik igal ID kaarti omaval inimesel teha patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) tahteavaldus, anda "nõusolek loovutada surmajärgselt elundeid või kudesid siirdamiseks". Samuti on võimalik teha vastav otsus ning kaasas kanda doonorikaarti (www.elundidoonorlus.ee).

Millal peaks inimene otsustama organidoonorluse kasuks? Millist infot on selleks vaja? Mida tähendab otsus olla organidoonor inimese ja tema perekonna jaoks? Kuidas on organite siirdamise süsteem Eestis praegu korraldatud? Palju on meie hulgas sobivaid doonoreid ja kui palju on neid inimesi, kes vajavad abi ning ootavad sobivat organit? Mida tähendab organidoonorluse praktiseerimine arstidele nende igapäevases praktikas?

Debateerisid: Katrin Elmet, Virge Pall ja Margit Sutrop.
Katrin Elmet on Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivraviarst, Virge Pall on TÜ Kliinikumi Transplantatsioonikeskuse direktor ning Margit Sutrop on praktilise filosoofia professor, TÜ eetikakeskuse juhataja.

Arutelu modereeris TÜ arstiteaduskonna tervishoiu instituudi meditsiiniteooria ja –eetika lektor Aime Keis

18. jaanuaril algusega kell 16.15

arutlevad loomkatsete lubatavuse, vajalikkuse ja põhjuste üle

Külli Keerus (TÜ praktilise filosoofia teadur) ja Kai Õkva (TÜ vivaariumi juhataja).

Modereerib Timo Maran (TÜ semiootika osakonna vanemteadur).

Vaata Kai Õkva ettekannet siin.

Külli Keeruse artikkel samal teemal: 24.01.2012 Loomkatsed ja eetika

Asukoht: Keemia Instituut (Ravila 14a, Tartu), ruum 1021

Eetikakollokvium "Usaldada või mitte usaldada? Vikipeedia ja teabemanipulatsioon"
22. novembril kell 18.15
TÜ eetikakeskuses Jakobi 2, III korrus (peahoone poolne tiib)

Arutleme järgmiste küsimuste üle:

- Kes vastutab Vikipeedia info eest?
- Kuidas esitatakse fakte internetis/meedias?
- Milliseid väärtusi kannab selline esitusviis?
- Milliseid väärtushinnaguid saab mõjutada pelgalt esitusviisiga?

Teemat avavad Marju Kadakas (TÜ meedia ja kommunikatsiooni doktorant) ning Ivo Kruusamägi (eestikeelse Vikipeedia administraator). Modereerib Jevgenia Dotsenko (TÜ kommunikatsioonijuhtimise MA, Nordic Digital AS kommunikatsioonijuht).

Ootame kõiki huvilisi kuulama, arvamust avaldama ja kaasa rääkima.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel teid kutsuda kollokviumile, mille teemaks on "Naise roll perekonnas ja ühiskonnas islamimaailmas".
Kollokvium toimub 9. novembril kell 18.00 TÜ eetikakeskuses Jakobi 2,
III korrus (peahoone poolne tiib).

Kätlin Hommik-Mrabte. Naiste roll ja õigused islami algallikates.

Arutleme järgmiste küsimuste üle:

- Millised islami seadused ja kuidas reguleerivad naiste rolli?
- Milline on naiste ühiskondlik positsioon erinevates islamimaades?
- Milline on naise roll perekonnas ja kuidas see mõjutab ühiskondlikku positsiooni?
- Kuidas paistavad islami naise rollid Eesti perspektiivist vaadelduna?

Teemat avavad Elo Süld (TÜ usuteaduskonna doktorant) ning Kätlin Hommik-Mrabte (arabist, islamoloog, Eesti moslemite kuukirja Iqra peatoimetaja). Kollokviumi modereerib Triin Käpp (TÜ eetikakeskuse projektijuht ning EELK õpetaja).

3. mai 2011, kell 15.00
TÜ eetikakeskus (Ülikooli 7, II korrus, Tartu)

TÜ eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kollokviumile, mille teemaks on "Töökiusamine Eestis".

Arutleme selle üle, millised on peamised eetilised probleemid, millega inimesed oma töökohal kokku puutuvad, konkreetselt räägime töökiusamisest, selle levikust Eestis ja mujal, põhjustest ja mõjudest, ennetusest ja sekkumisest. Töökiusamise temaatikat avab Merle Tambur (Tallinna Tehnikaülikool, töökiusamise temaatika uurija). Teemat kommenteerib Peep Peterson (Transpordi Ametiühingu juhatuse esimees). Kollokviumi modereerib Maret Ahonen (Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise lektor).

Ootame kõiki huvilisi kuulama ja arvamust avaldama ja kaasa rääkima.

Tartu Ülikooli eetikakeskusel on hea meel kutsuda teid kevadisele esimesele kollokviumile, mille teemaks on
"Mõtete lugemise tehnoloogiad ja nende rakendamisega seotud õiguslikud ning eetilised piirid".
Kollokvium toimub 1. aprillil kell 14.00-16.00 Domus
Dorpatensise ruumides (Ülikooli 7, II korrus, Tartu).

Soovime kollokviumil arutleda järgmiste küsimuste üle:

· Kas ja miks peavad iga inimese mõtted olema privaatsed ja see privaatsus olema kaitstud?

· Milliseid eetilisi küsimusi ja küsitavusi mõtete lugemise võimalikkus tõstatab?

· Kas ja millistel juhtudel võiks mõtete lugemine olla lubatud?

· Millised avalikud huvid ja millised erahuvid võiksid õigustada mõtete lugemist?

· Kas Eesti ühiskond võiks olla valmis mõtete lugemist võimaldavate seadmete rakendamiseks?

Ettekande teeb Kairi Reiman, kes on sel teemal kaitsnud oma magistritöö Talis Bachmanni juhendamisel. Temale sekundeerib Katrin Laas-Mikko, kes on kirjutanud oma magistritöö privaatsuse filosoofilisest kontseptsioonist. Kollokviumi modereerib dr Roland Karo.

Tulge kuulama ja arvamust avaldama!

13. mai 2010, kell 15.30-17.30
Ülikooli 7, II korrus
Tartu

Kollokvium "Vilepuhumine ja allikakaitse" keskendub allikakaitse tähenduse avamisele ning "vilepuhumise" ehk info lekitamise küsimusele.
Allikakaitse seaduse eelnõu taustal kerkivad esile küsimused, millal ja kuidas info lekitajat kaitsta ja milline on ajakirjaniku vastutus kajastamisväärse info valikul. Lekitamise all peame silmas seda, kui allikas otsustab ajakirjanikule avaldada info, mis paljastab asutuse vastuolu seadusega (näiteks teavitab töötaja ajakirjanikku oma töökohas toimuvast ebaseaduslikust tegevusest), kuid millega allikas rikub asutusele lojaalseks jäämise nõuet.

Soovime kollokviumil arutleda järgmiste küsimuste üle:

Millistel puhkudel on "vilepuhumine" kohustuslik ja millistel juhtudel peaks hoiduma infot lekitamast?
Millisel juhul vajab allikas kaitset?
Millal on ajakirjaniku jaoks õige aeg lekitajalt saadud info avaldamiseks?
Kas allikakaitse tervendab ühiskonda või kutsub üles pealekaebamisele ja argpükslusele?
Kui allikakaitse on tugev, siis millised mõjud see ühiskonnas esile kutsub?
Kui allikakaitse on nõrk, siis millised mõjud see ühiskonnas esile kutsub?
Millal ja mis tingimustel võib allikakaitsest loobuda?

Arutlevad Eesti Ekspressi reporter ning "Pealtnägija" saatejuht Mihkel Kärmas ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sandra Mikli. Arutelu modereerib Mats Volberg TÜ eetikakeskusest.

Kollokvium toimub 10. novembril kell 14.00-16.00 TÜ eetikakeskuses (Ülikooli 7, II korrus, Tartu).

Arutleme selle üle, millised on praeguste valimisreklaamide eetilised piirid ning millised nad peaksid olema. Et antud mündil on kaks poolt, kuulame nii valimisreklaamide teoreetiku ja propagandaeksperdi Agu Uudelepa kui ka reklaamipraktiku ja reklaamiagentuur Taevas Ogilvy juhata Rein Iida arvamusi. Vestlust modereerib EPL arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson, kes on valimisreklaamide temaatikat põhjalikumalt uurinud.

Soovime kollokviumil arutleda järgmiste küsimuste üle:
Kuidas on valimisreklaamid seotud eetikaga?
Kuidas käituda olukorras, kus lööklaused ja ilusad pildid kaaluvad üles reklaamide sisu?
Kas ja mil määral erineb valimisreklaam tavareklaamist?
Mida peaks valimisreklaam sisaldama? Mida ta tohib sisaldada?

Tulge kuulama ja arvamust avaldama!

Tartu Ülikooli eetikakeskus korraldab 15. aprillil 2010 kell 16.00-18.00 eetikakeskuses kollokviumi "Kasvatus ja karistus". Kollokvium pakub võimaluse laste kasvatamise ning avalikkuses palju räägitud füüsilise karistamise probleemi arutamiseks. Lisaks vaadeldakse kollokviumil uuemaid kasvatusviise,mis võimaldavad vanemal hakkama saada ilma vitsata. Need kasvatusviisid on osaks kodusest väärtuskasvatusest, mida vanemad saavad ellu viia oma lapsest hoolides, temaga dialoogi pidades ning teda kuulates.

Arutlusele tulevad näiteks järgmised küsimused: Kas vanema-lapse suhe on võimusuhe või partnerlussuhe? Kas laste füüsiline karistamine on aegunud praktika või on see osa heast kasvatusest? Millised on kasvatusviisid, mille rakendamise korral ei teki vanemal lapse löömise vajadust?

Arutlevad psühholoog dr. Tõnu Ots ning TÜ kasvatusteaduste dotsent Inger Kraav. Modereerib TÜ religioonipedagoogika teadur dr. Olga Schihalejev.

Olete oodatud kaasa rääkima!

TÜ eetikakeskus (Ülikooli 7, II korrus), 10. märts 2010 kell 16.00

Eutanaasia ehk halastussurm ei ole ainult meditsiini valdkonda kuuluv küsimus, vaid see on samavõrra ka filosoofiline ning religioosne probleem. Maailma Arstide Organisatsiooni (World Medical Association) resolutsioon ütleb, et eutanaasiaga tegelemine arstide poolt on ebaeetiline ja arstikutsega vastuolus. Kui aga lootusetult haige kannatuste käes vaevlev patsient soovib elust lahkuda, siis kas arstil on õigus aidata teisel inimesel surra?

Kas inimesel on õigus otsustada oma elu lõppemise üle? Millal on ühiskond valmis eutanaasia seadustamiseks? Millal saame olla kindlad, et arstid on piisavalt usaldusväärsed? Kas ja kuidas on võimalik tagada olukord, kus seadust ei oleks võimalik kuritarvitada?

Debateerivad doktor Peeter Mardna ning professor Jaan Sootak.

Peeter Mardna on Eesti Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja ning arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni aseesimees. Jaan Sootak on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli juhataja ning kriminaalõiguse professor.

Arutelu modereerib Tartu Ülikooli filosoofia osakonna doktorant Aive Pevkur.

Kõik huvilised on oodatud osalema ja arutelusse panustama!

30. jaanuar kell 16:00
TÜ eetikakeskus

Väärtuste temaatikale pühendatud kollokviumite sarja järgmise ettekande peab Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna nõunik Aive Pevkur. Teemaks "Väärtusarendus avalikus sektoris ja riigi väärtused".

Lisaks tööle avaliku teenistuse eetika valdkonnas tegeleb Aive Pevkur väärtuste ja eetikaga süvitsi ka Tartu Ülikooli filosoofia doktorandina. Ta on üks "Eetikakoodeksite käsiraamatu" koostajatest.

Kollokvium leiab aset Tartu Ülikooli eetikakeskuses aadressil Ülikooli 7.
Kõik huvilised on teretulnud!

22. jaanuar kell 16:00
TÜ eetikakeskus

Väärtuste temaatikale pühendatud kollokviumite sarja järgmise ettekande peab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie, kes kõneleb väärtuste ja majandustegevuse seostest.

Kaubandus-Tööstuskoda on Eesti suurim vabatahtliku liikmeskonnaga ettevõtjate esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on enam kui 3400 Eestis tegutsevat ettevõtet. Liikmete netokäive moodustab 47% kõikide Eesti ettevõtete netokäibest.

Siim Raie on Kaubandus-Tööstuskoda juhtinud alates 2002. aastast. Tema hiljutist artiklit noorte väärtushinnangute kohta saate lugeda siit.

Kollokvium leiab aset Tartu Ülikooli eetikakeskuses aadressil Ülikooli 7.
Kõik huvilised on teretulnud.

6. detsembril kell 16:15
TÜ eetikakeskus

Dr Pille Valk (TÜ usuteaduskond) kõneleb kõlbluskasvatusest Eesti haridussüsteemi kontekstis. Dr Valk on uurinud nii kõlbluskasvatuse kui religiooniõpetusega seotud küsimusi, samuti osales ta viimase riikliku õppekava projekti väljatöötamisel.

Üritusega jätkab eetikakeskus väärtustele pühendatud avalike ettekannete seeriat, mille raames on juba esinenud Märt Põder (TÜ) ja dr Jaana Vasama (Soome Instituut).

Kollokvium leiab aset TÜ eetikakeskuses (Ülikooli 7).
Kõik huvilised oodatud!

TÜ eetikakeskus, 8. november kell 16:15

Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama on pedagoogikadoktor ning ka ise Soome koolis töötanud. Lisaks sellele on ta uurinud tänase Eesti väärtuspilti.

Kollokvium toimub Eesti riikliku väärtusarenduse programmi ettevalmistamise raames.