Koostööprojektid

Projekt „Annan endast parima“

Septembris 2011 soovime korraldada 3 kooli noorteühingu T.O.R.E. rühmade sügislaagri, et paika panna tegevuskava, mille alusel viime läbi tegevusi kogu 2011/2012 õppeaasta jooksul. Selle aasta peateema „Annan vabatahtlikuna endast parima“. Sügislaagris korraldame töötubasid, kus õpilased arutlevad vabatahtlikkuse teemal ja leiavad ise võimalusi vabatahtlikuna tegutsemiseks. Üheskoos otsitakse ja leitakse lahendusi ja kavandatakse tegevusi. Laagri jooksul valmivad ka põrandamängud, mida õpilased saavad kaasa võtta oma koolidesse, et neid vahetundides nooremate koolikaaslastega kasutada.

Õppeaasta jooksul kavandame 3 kooli koostööpäevi vähemalt kolmel korral. Õppeaasta lõpetame taas üheskoos ja teeme aastast kokkuvõtteid.

Luunja vallavalitsuse, Luunja Keskkooli, Tartu Descartes'i Lütseumi ja Puhja gümnaasiumi projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Õiglane ja salliv toidulaud“

Projekti eesmärk on tutvustada kasutades käepäraseid vahendeid ning võimalusi lastele nende söögilaua kaudu nii õigluse kui ka sallivuse printsiipe.

1. Nelja rühma lapsed viiakse koos vanematega tutvuma MTÜ tagurpidi Lavka poolt valitud ja projektiks ettevalmistatud Eesti mahetalunikuga ning lastele näidatakse ja laste osalus integreeritakse nii külvi kui ka vilja korjamise protsessi mahetalus. Nähtu ja kogetu arutatakse õuesõppeklassis lahti ja õpetajate juhendamisel istutatakse ostetud taimede seemned lastevanemate ja MTÜ poolt valmistatud istutuskastidesse. Nii saab laps kogeda, kuidas köögivili ja maitsetaim kasvab, ka seda, et see protsess nõuab tööd ja vaeva ning, et oma kasvatatud on tavaliselt ka teise maitsega kui poest ostetud.

2. Õiglase kaubanduse ja toidu päritolumaadest tuleb lastele rääkima MTÜ Mondo Maailmahariduse keskus. Eesmärk oleks lapsele maast madalast arendada mõtet, et kõik, mis on odav ei pruugi olla parim maitselt ega ka tervislik. Lapsed õpivad, kust tulevad toiduained, mis eestis ei kasva ning kuidas nende tootjad elavad ning kuidas meie oma tarbimisvalikutega mõjutame inimeste elu teiselpool maakera.

3. Sallivuse teema jookseb eelnevalt kirjeldatud tegevustest läbi maailmahariduse keskuse kaudu ning toidu päritolumaasid tutvustades. Samuti on sallivuse teemat planeeritud tutvustada korraldades nn „toidu päritolu päevi“.

MTÜ lasteaed Sipsiku Arendus ja Tallinna lasteaed Sipsiku projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Sõpradega uut avastamas“

Õpilaskodu lastelaager on mõeldud Vaimastvere õpilaskodu lastele ning neile lastele, kes on läinud koolist SOS lastekülasse või saanud mõne muu asenduskodu teenuse.

Eesmärk: hoida laste sõpruskonda, õpetada lastele hoolimist, sallivust jne. Õpetada meeskonnatööd ning tugevdada kuuluvustunnet.

Vaimastvere Kooli ja Eesti Kaitseliidu Naiskodukaitse projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Teadlikuks Raeküla kogukonna liikmeks“

Pärnu linna Raeküla linnaosa elanike ja eriti selle linnaosa noorte aktiviseerimine vabatahtlikku tegevusse, noorte koolitamise ja täiskasvanud raekülalaste kogemuste jagamise läbi. Üheskoos korraldatakse Mihklipäeva laat, mille tulu jagatakse linnaosas elavatele abivajajatele.

Raeküla Linnaosa Seltsi, Pärnu Raeküla Kooli ja Pärnu Raeküla lasteaia projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Vabatahtlik töö läbi väärtuste Krabi külas“

Projekti käigus tutvustatakse õpilastele ja külaelanikele erinevaid vabatahtliku töö võimalusi nii praktiliste tegevuste läbi kui ümarlaua vestlus-arutlustel.

Projekti käigus korraldatakse 3 erinevate teemadega – keskkond ja inimetegevuse mõju, ilu meie ümber, loomade kohtlemine – töötuba. Projekti tegevused on analüütilise väärtuskasvatuse suunitlusega, arutelud on seotud praktiliste tegevustega. Projekti käigus toimub antud valdkonnas õpilastele kirjanditevõistlus. Projekti lõpetab kokkuvõttev üritus.

MTÜ Õpilaskodu,Krabi Põhikool ja Krabi külaseltsi projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Samm sammult ja üheskoos väärikamaks“

Projekti käigus valmib poster ja juhendmaterjal. Poster annab hea võimaluse aidata kaasa ühiskonna väärtusarenduse tõusule. Juhendmaterjal, mis on kokku pandud erinevate haridusasutuste kogemustest, tähelepanekutest ja mängudest ergutab ja mitmekesistabväärtuskasvatuse alast tööd haridusasutustes. Teiste kogemusega tutvumine ergutab ise välja mõtlema uusi võimalusi, kohandama saadud infot oma lasteaia või kooli konteksti. Projekti käigus tahame jagada ka oma kogemusi, mille eest saime tiitli Väärtuskasvatuse lasteaed 2010. Lapsed saavad võimaluse valmistada meeneid ja tutvuda vabatahtlike tööga tuues külastamisega rõõmu Lastehaiglas viibivatele lastele. See tagab lastele positiivse töökogemuse ja eduelamuse.

Tartu Lasteaed Pääsupesa ja MTÜ Hea Alguse Koolituskeskuse projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Vabatahtlik olla on vahva!“

1) Viiakse läbi ööbimistega vabatahtlikkuse nädal Imavere vallas. Selle nädala jooksul tehakse päevasel ajal koos kohaliku kogukonna noortega avalikkuse ja ühiskonna hüvanguks heakorratöid ning õhtustel aegadel toimuvad kohalike noorte kultuurikohtumised rahvusvaheliste külalistega.

2) Viiakse läbi vabatahtlike seminar, kus käsitletakse vabatahtliku tegevuse teoreetilisi aspekte ning võetakse kokku esimene vabatahtlikkuse nädal.

3) Viiakse läbi vabatahtlikkuse nädal Türi vallas, Oisu alevikus. Oisus kaasatakse ka MTÜ Lõuna-Järvamaa lasteabiühingu (Oisu Perekodu) lapsed ning üks nn tööpäev kujutab endast lastega mängimist ja nende juhendamist.

4) Kohtumised koolides õppeperioodil. Kui eelnevad tegevused leiavad aset kooli suvevaheajal ning osalejate ring on kitsam, siis projekti eesmärgi laiapõhjalisema kõlapinna saavutamiseks viiakse koostööpartneritena osalenud koolides läbi vabatahtlikkuse päevad. Tutvustame seminaril läbitud teemasid, esitleme seminaril valminud videot ning Oisus valminud pildialbumeid. Lisaväärtusena plaanime koostada vabatahtliku tegevuse plakatid, mis jäävad koolidesse ka pärast projekti lõppu.

MTÜ Tahe Teha ja Imavere kooli, Retla Kooli ning MTÜ Lõuna- Järvamaa Lasteabiühingu projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „MARI lasteaia abistavad käed“

Põltsamaa lasteaed MARI ja MTÜ Põltsamaa Emadeklubi koostegevusena luuakse lasteaia lastele uudset laadi võimalused väärtuste märkamiseks. MTÜ Põltsamaa Emadeklubi eeskujul luuakse lasteaias mängu-MTÜ, mille tegevuse fookuses on moraalsed ja sotsiaalsed väärtused. Mängu-MTÜ rakendamine õppe-kasvatustöös on uudne lahendus lasteaia õppekava väärtuskasvatuse osa elluviimisel. Väärtuste edendamine toimub läbi vabatahtliku tegevuse, millesse on haaratud kogu lasteaiapere ning ka lapsevanemad.

Koolieelikute rühmast moodustatud mängu-MTÜ juhatus ja liikmed abistavad vabatahtlikuse printsiibil lasteaias nooremaid lapsi ning ka personali. Lasteaia rühmade lapsed valmistavad MTÜ juhendamisel töötubades esemeid, millega koolieelikud kauplevad Jõululaadal. Saadud tuleu läheb heategevuseks – mängu-MTÜ juhatus (õpetajate abiga) valib, soetab ja kingib beebidele beebikoolis vajalikke tarbeid.

Põltsamaa lasteaed MARI ja MTÜ Põltsamaa Emadeklubi projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Projekt „Läbi andmise rõõmu tervete väärtuste juurde“

Projekt on mõeldud asenduskodu kasvandikele, mõjutamaks nende laste suhtlemis- ja empaatiavõimet läbi väärtuskasvatuse.

Projektis osalevad Vinni Perekodu lapsed vanuses 12-16 eluaastat. Projekt sisaldab endas vabatahtliku tööd koerte varjupaigas ja toidupangas. Tutvutakse Eesti folklooriga Viljandi Pärimusmuusika Aidas, käsitöötalus tehakse tööd kangastelgedel ja meisterdatakse. Motivatsiooniüritusena toimub teatri külastus. Projekt algab väärtuste aruteluga (ühised väärtused, mis on elus tähtis jne); lõpus tehakse kokkuvõte laste kogemustest ja tunnetest.

MTÜ Meie Hoolime ja Vinni Perekodu projekt sai rahastust Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Avatud Eesti Fondi konkursil „Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse“ 2011. aastal.

Partnerid
Nukufilmi Lastestuudio

Koostöökava eesmärk

• tutvustada lähemalt moraalseid ja eetilisi väärtusi (nt ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu) ja nende kujunemise eeldusi;
• selgitada sotsiaalseid väärtusi (nt vabadus, demokraatia, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutus, rahvuslus, emakeel, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, sooline võrdõiguslikkus) ja nende vajalikkust;
• suurendada hoolivust;
• suurendada sallivust;
• luua sisulise koostöö kujunemiseks eelduseid;
• julgustada lapsi olema isikupärased ja innustada nende huvi isikliku arengu vastu;
• toetada laste eneseteostust ja saavutusvajadust.

Lühikokkuvõte
Projekti käigus loovad lapsed animafilme: mõtlevad välja stsenaariume ja tegelasi, valmistavad nukke, filmivad.

Sihtgrupp
Tallinna Vaba Waldorfkooli I-VI klasside õpilased ja õpetajad, õpilaste pered ja sõpruskond. Kaudne sihtgrupp: kooliõpilased, lapsed ja noored internetis, filmifestivalide külastajad, televaatajad.

Haridus- ja Kultuuriselts Meelespea koostöökava sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud konkursil „Väärtuskasvatus haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostöös“ 2010. aastal.

Partnerid
Kultuuriselts Vanaveski, Jõgeva sotsiaalkeskus Elukaar, Jõgeva Haigla Päevakeskus, Siimusti lastekodu Metsatareke, Jõgeva aleviku eakad

Koostöökava eesmärk
Õpetada lapsi märkama ja abistama endast erinevaid inimesi, arendada empaatiavõimet, andmisrõõmu, puuetega inimeste maailma mõistmist, üksteisest lugupidamist, nõrgemate abistamist. Arendada koostööd erinevate ümbritsevate asutuste ja huvigruppidega.

Lühikokkuvõte
Lapsed sõidavad Ahhaa Keskusse Tartus, kus tutvutakse pimedate maailmaga, ning Eesti Rahva Muuseumisse, kus vaadatakse esemeid, millega pimedad ja kurdid omavahel ja teiste inimestega suhtlevad. Külastatakse sotsiaalkeskust, vanurite päevakeskust, lastekodu, viiakse omavalmistatud kingitusi.

Sihtgrupp
Lasteaia lapsed ja õpetajad, lastekodu lapsed, sotsiaalkeskuse elanikud, eakad, päevakeskuse kliendid.

Jõgeva aleviku lasteaia koostöökava sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud konkursil „Väärtuskasvatus haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostöös“ 2010. aastal.

Partnerid
MTÜ Leia Rõõm

Koostöökava eesmärk
Arendada edasi Tarkuste Hoidise metoodikat ja Viimsi Lasteaedade õpetajate väärtuskasvatuse teadmisi-oskusi; tutvustada seda metoodikat laiemalt Eesti lasteaedades; anda välja Tarkuste Hoidise metoodika raamat, mille abil õpetada Eesti lastele moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi.

Lühikokkuvõte
Koostöö käigus täiendatakse metoodikat: kogutakse kokku ja jagatakse õpetajatele ühised ideed Vanasõna Tarkuste Aabitsana (elektroonselt). Õpetajatele viiakse läbi väärtuskasvatuse koolitus, kus arendatakse edasi eelmisel aastal õpitut ning arendatakse edasi Tarkuste Hoidise metoodikat. Koostatakse Tarkuste Hoidise raamat, kuhu on kogutud õpetajate kahe aasta kogemused ja ideed.

Sihtgrupp
Viimsi Lasteaedade lapsed ja õpetajad; laiemalt kõik eesti lasteaiad.

Viimsi Lasteaedade koostöökava sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud konkursi „Väärtuskasvatus haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostöös“ 2010. aastal.

Partnerid
Eesti Pärimusmuusika Keskus

Koostöökava eesmärk
Minna tagasi juurte juurde ning leida sealt TEHES-e ühisele identiteedile sobivja tegevusfilosoofiat toetav materjal. Saadud kogemus kantakse üle igapäevastele tegevustele lasteaias ja koolis ning see toetab laste rahvusliku identiteedi tugevdamist ning oma päritolu väärtustamist.

Lühikokkuvõte
Otsitakse ning õpitakse sobivaid laule, rütme, laulu- ja sõnamänge ning tantse. Helindatakse omaloodud väärtustekste, otsitakse rahvuslikke lihtsaid ja kodumaiseid elustiilinäiteid.

Sihtgrupp
Tartu Erakooli ja Terake lasteaia õpetajad ja juhtkond, HuviTERA huvikooli õpetajad, koostööpartnerid, lapsevanemad ja lapsed.

Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi koostöökava sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud konkursil „Väärtuskasvatus haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostöös“ 2010. aastal.

Partnerid
Varstu Noorteklubi Kõgõkogo

Koostöökava eesmärk
Panna noori rohkem väärtustama oma lähedasi ja nendega koosolemist ning mõistma, et perekond kui väike kogukond on elus peamine tugi.

Lühikokkuvõte
Projekti algatajad ja koostajad on Varstu Keskkooli noored. Kuue kuu vältel toimuvad temaatilised üritused, mis on pühendatud kuu teemale (hobikuu, perekuu, teadmiste kuu, maagiakuu, tervisekuu, arukusekuu). Iga kuu on mõeldud erinevatele lähedaste ringkonnale, näiteks isadele, emadele, õdedele-vendadele, vanaisadele. Meetoditeks on töötoad, loengud, arutelud, praktilised tööpäevad, intervjuud koolilehe jaoks, välimängud. Pärast iga üritust palutakse täita tagasisidelehed.

Sihtgrupp
Noored vanuses 5–25 aastat; eri põlvkonnad.

Varstu Keskkooli koostöökava sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud konkursil „Väärtuskasvatus haridusasutuste ja kodanikeühenduste koostöös“ 2010. aastal.

Koostööprojekt „Väärtuste ristteel“

Partnerid
Rõuge Põhikool, Rõuge lasteaed.

Projekti eesmärk
Projekti peamiseks eesmärgiks on valla erinevate laste- ja noorteasutuste koostöös juhtida senisest enam nii täiskasvanute kui laste tähelepanu erinevatele moraalsetele ning sotsiaalsetele väärtustele meis ja meie ümber. Seda tehakse erinevatel tasanditel ja erinevaid meetodeid kasutades, et tagada igale eagrupile jõukohased tegevused.

Erinevate asutuste osalemine projektis on oluline, et tõhustada nende omavahelist koostööd. Rõuge vallas tegutsevad juba aastaid edukalt noortekeskus ja noortetoad, noorte kooliväline tegevus on hästi koordineeritud erinevate mitmekesiste tegevuste, ürituste, huvialaringide, projektide ja laagrite kaudu. Samas leiavad näiteks õpetajad väga harva tee noortekeskusesse; noorte kooliväliste tegevustega ei olda kursis ning noortekeskust ei nähta kui potentsiaalset tõsiseltvõetavat partnerit. Projekti eesmärgiks on lähendada senisest enam kooli, lasteaia ning noorteasutuste tegevuskavades selliseid suundi, mis on seotud isiksuse moraalse arengu, isamaalise hoiaku ning maailmakodaniku-tunnetuse tekkimise ja säilimisega.

Projekti lühikokkuvõte
Kaheksanädalase projekti käigus viiakse Rõuge Põhikooli, Rõuge lasteaia ning Rõuge Noortekeskuse ja Viitina noortetoa koostöös läbi väärtuste õpitubasid, koolitus noortejuhtidele, kooli- ja lasteaiaõpetajatele ning väärtuste-teemaline konverents, mille käigus esinevad ettekannetega väärtuste õpitubades kaasa löönud Rõuge kooli õpilased.

Eeldatavad tulemused

• Projekti tulemusel on valla lasteasutuste õpilastel senisest enam teadmisi sotsiaalsetest ja moraalsetest väärtustest.
• On oluliselt suurenenud koostöö noortekeskuse ja kooli ning lasteaia vahel. Õpetajad on altimad otsima ja pakkuma ise välja võimalusi lastele mitteformaalsete õppimisvõimaluste loomisel, kasutades selleks kohapeal pakutavaid võimalusi ning tehes koostööd nii omavahel kui noorteasutustega.
• Laste kaudu on lapsevanemad saanud senisest enam lähenemisvõimalusi väärtuste käsitlemisele ning eeldatavalt tuleb antud teema kodudes senisest sagedamini päevakorda.

Koos väärtusarenduse temaatika senisest enama teadvustamisega on oodata nii õpetajate kui laste ja noorte kasvavat huvi antud valdkonna vastu.

Kodanikupäevale eelneva kuu tähistamine väärtusarenduse-teemaliste tegevustega saab valla laste- ja noorteasutustes traditsiooniks.

Klassijuhataja- ja muude tundide läbiviimine noortekeskuses mitteformaalse õppimise õhkkonnas peaks saama kooli igapäevaelu lahutamatuks osaks, et kindlustada õpetajate jätkuv huvitatus laste koolivälise tegutsemise vastu ning tõhustada laste- ja noorteasutuste omavahelist koostööd.

Sihtgrupp
Projekti otseseks sihtgrupiks on valla lasteasutuste õpilased ning õpetajad ja noortetubade töötajad. Kaudselt saavad projektist kasu kõigi selles osalevate laste ja noorte perekonnad, sest laste kaudu jõuab projekti idee ning selles käsitletavad vägagi elulised väärtusarendusega seotud teemad nende kodudesse.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Kena inimene“

Koostööprojekt „Hea inimese lauamäng“

„Hea inimese lauamäng“ on MTÜ Pererahvas, MTÜ Elu Helgem Pool, Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna 21. kooli vaheline koostööprojekt, mille tulemusena luuakse ühiselt lauamäng, mis sobib nii õppevahendiks üldhariduskoolides kui ka vaba aja veetmiseks. Mängu loomise juures onlisaks kodanikuühendustele ja pedagoogidele kaasatud eri vanuseastmete õpilased. Mäng on suunatud igas eas inimestele ja keskendub meidümbritsevatele väärtustele (tervis, keskkond, sõprus jne).

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Marjariigi valimised“

Koostöös Põltsamaa Emadeklubi, Tallinna 21. Kooli 8. klassi ning Tallinna Inglise Kolledži 2. klassiga korraldab lasteaed Mari lastele valimisprotsessi läbimängimise, et selgitada lastele riigi kodanikuks olemise õigusi, kohustusi ja vastutust ning teadvustada valimisprotsessi põhimõtteid ja olemust.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärtustega väärikamaks“

Projekti eesmärk

1. Koostada õppevara väärtuskasvatuse teostamiseks.
2. Suunata laste ja täiskasvanute väärtushoiakuid, mõjutada väärtushinnanguid.
3. Edendada väärtusarendusalast koostööd Eesti Tulevikulapse Sihtasutusega.

Projekti lühikokkuvõte
Projekti käigus määratletakse ja lepitakse kokku Pärnu Lasteaed Päikesejänku töötajate, laste ning lastevanemate ühisväärtustes. Igal rühmal valmib oma väärtustepuu plakat (nt Nublude väärtuste puu). Koos osapooltega valitakse välja väärtused, millega tegeletakse süvitsi nädalateemade raames. Toimuvad õppekäigud (toimetulekukool, loomade varjupaik jt) ja kohtumised sõprusrühmadega teistest lasteaedadest.

Töötajatele ja lastevanematele toimub ühiskoolitus väärtuskasvatusest.

Kuulutatakse välja luuletuste, tõsielujuhtumite üleskirjutuste ja lühijuttude konkurss. Parematest kirjutistest ja laste joonistustest illustratsioonideks valmib „Päikesejänkude väärtuste raamat“.

Projektitegevused lõpetab ülelasteaialine „Päikesejänkude väärtuste päev“, kus tehakse kokkuvõte projektist, iga rühm presenteerib oma väärtuste puud ja tutvustab teatraliseeritult ühte, nende jaoks kõige olulisemat väärtust või esitab lavastuse kirjutatud jutu põhjal. Projektist osavõtjad saavad raamatu.

Eeldatavad tulemused

1. On lisandunud õppekirjandust väärtuskasvatuse läbiviimiseks.
2. Lapsed ja lapsevanemad oskavad märgata väärtusi ja peavad neist lugu.
3. Väärtusalane koostöö Eesti Tulevikulapse Sihtasutusega on tugevnenud.
4. Suureneb osapoolte motiveeritus projektitegevuste toel uuteks väljakutseteks.

Pärnu Päikesejänku Lasteaed ja Eesti Tulevikulapse Sihtasutus on koostöös jätkusuutlikud nii lastega teostatavas väärtuskasvatuses kui lastevanemate nõustamises ja koolitamises selles valdkonnas:

1. ilmunud raamat on väärtuslikuks õppematerjaliks luuletuste õppimisel, kirjanduspalade ettelugemisel, ümberjutustamisel, arutlemiseks väärtuste teemadel, jutustamiseks illustratsioonide põhjal jne.;
2. oluline aspekt jätkusuutlikkuse tagamisel on projektis osalejate omapoolsete kogemuste levitamine teistele õpetajatele ja organisatsioonidele.
3. projektikogemustest saadud motivatsioon on innustajaks edaspidisteks koostööalasteks ettevõtmisteks, jätkutegevuste ellukutsumiseks ja käivitamiseks.

Sihtgrupp
2-6-aastased lapsed (119) ja nende vanemad, lasteaiatöötajad (26).

Pärnu Lasteaed Päikesejänku ja Eesti Tulevikulapse Sihtasutuse projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Kajastus meedias: Silja Joon. Päikesejänkus on väärtused paigas. Pärnu Postimees, 15.12.2009

Koostööprojekt „Lasteaiast kooli – millistest väärtustest lähtume?“

Projekt viiakse läbi koostöös Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskusega. Projekti sihtgrupp on lasteaia- ja algklasside õpetajad, lapsevanemad, kasvatus- ja soouuringute teadlased. Seminaride ja ümarlaua arutelu abil kujundatakse praktilised soovitused, mida koos teha, et üleminek lasteaiast kooli oleks sujuvam ja lapsesõbralikum.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Hooliv sirgumine – väärtuskasvatus lasteaias“

Partnerid
Lasteaed „Triinu ja Taavi“. Projektis „Vanem õde vanem vend“ koolitust saanud vabatahtlikud tugiisikud

Projekti eesmärk

Põhieesmärk:

• Arendada grupitöö kaudu 5–7aastate lasteaialaste moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi.
• Vormistada grupitöö käigus kogutud materjal alghariduse pedagoogidele kirjaliku õppematerjalina.

Alaeesmärk:

• Parandada lasteaedade personali, lastevanemate ja Tartu laste tugikeskuse vahelist koostööd.

Projekti lühikokkuvõte
Projekti käigus viiakse koostöös Tartu Laste Tugikeskuse (MTÜ) ja Tartu linna lasteaedadega läbi väärtuskasvatus lastaedades.

Projekti põhitegevuseks on laste väärtuskasvatusele suunatud grupitöö, millesse on kaasatud 5-7aastased lapsed. Tegevus toimub mängulises vormis. Kogutud mängud, harjutused ja vestlused vormistatakse kirjaliku tööraamatuna. Kogutud õppematerjal sobib lasteaedades ka edaspidiseks kasutamiseks.

Projekti käigus tehakse koostööd lastevanematega ning lastaedade personaliga, teavitatakse meediat, saadud tulemustest tehakse kokkuvõte konverentsil ja teavitatakse projektist Eesti ja rahvusvahelisi (vanematele ja spetsialistidele suunatud) interneti kodulehekülgi. Projekti käigus omandavad kogemusi nii Tartu laste tugikeskuse personal, lastaedade personal, lapsevanemad kui ka laiem üldsus.

Eeldatavad tulemused

1. Valmib kirjalik soovituslik metoodika lastaedades 5–7aastastele lastele väärtuskasvatuse läbiviimiseks.
2. Väärtuskasvatus annab lastele hingeharidust ja võimaldab ühtlasi laste paremat kohanemist ja sotsialiseerumist kooli keskkonnas.
3. Toimuvad vanemate konsultatsioonid, mille tulemusena paranevad vanemate oskused ja teadmised laste väärtuste arendamiseks ja sotsiaalsete oskuste kujundamiseks.
4. Väheneb koolist väljalangemine, kuna projekt on ühtlasi ka suunatud õigusrikkumiste varasele preventsioonile.
5. Tiheneb lasteaedade ja Tartu laste tugikeskuse koostöö.
6. Tartu laste tugikeskuse personal omandab pedagoogilisi võtteid, mida rakendada nõustamises.
7. Grupitöö metoodika publitseeritakse ajakirjanduses ja esitatakse konverentsil.
8. Vabatahtlikud tugiisikud (üliõpilased) saavad lastega töötamise kogemusi koostöös spetsialistidega.

Projekti jätkatakse teistes lasteaedades. Projekti tegevusest on huvitatud Tartu linna sotsiaalabi talitus.

Projekti vabatahtlikud tugiisikud jätkavad tööd tugikeskuse spetsialistide juhendamisel.

Lasteaedade pedagoogid lülitavad saadud kogemused oma igapäevatöösse.

Sihtgrupp

• 5–7 aastased lasteaialapsed (2 lasteaeda)
• lasteaedade personal
• lapsevanemad
• lastega tegelevad spetsialistid tugikeskuses ja Tartu linnas
• laiem üldsus – info lugejad meedias
• vabatahtlikud tugiisikud – üliõpilased

Tartu Laste Tugikeskuse projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Märkan ja hoolin“

Partnerid
Valguta Maanaiste Selts

Projekti eesmärk
Hoolivuse, lugupidamise ja sallivuse kasvatamine eakaaslaste, erivajadustega inimeste ja vanurite suhtes.

Projekti lühikokkuvõte
Projekt „Märkan ja hoolin“ toetab kooli ja lasteaia õppekasvatustöö ühe eesmärgi „Väärtuskasvatus“ elluviimist. Koostöös Valguta maanaiste seltsiga anname lastele võimaluse hoolida kaasinimestest, teha head, valmistada rõõmu erinevate vajadustega inimestele.

Projekt algab teoreetilisema osaga, milles arutletakse mõistete üle, nagu hoolivus, sallivus, suhtlemine, tutvutakse pimeda ja ratastoolis oleva inimese probleemidega.

Teine osa on praktilisem: külastame hooldekodu ja väikelastekodu, viies neile kingiks kontserdi ja omavalmistatud praktilise kasutusega meene - õppemängu. Jõulude eel valmistavad lapsed koolis piparkooke, mis viiakse üksikutele vanuritele, vanaemadele-vanaisadele kodudesse.

Projekti kokkuvõtteks valmivad joonistused ja jutukesed, mängitakse foorumteatrit.

Eeldatavad tulemused
Lapsed teadvustavad, et osa inimesi on erinevate vajadustega, et neil on raskem iseseisvalt toime tulla.
Lapsed suhtuvad neisse mõistvalt ja hoolivalt, pakuvad oma abi.
Lapsed oskavad oma teadmisi praktilises elus rakendada, nii oma peres,kooli, lasteaias, vanavanemate kui ka võõraste juures.

Projekt on osa meie kui tervist edendavaõppeasutuse iga-aastastest tegemistest. Meil on juba kahel aastal olnud üks eesmärkidest sotsiaalsete suhtlemisoskuste arendamine, tulevikus jätkame seda rõhuastusega väärtuskasvatusele. Õpime suhtlema 2 lasteaias oleva raske puudega lapsega.

Sihtgrupp
Lasteaialapsed(17), õpilased (33), lapsed Elva väikelastekodus, vanurid Valgutas (35) ja Uderna Hooldekodus, erivajadustega inimesed Valguta ja Piigandi külas.

Valguta Lasteaed-Algkooli projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärtusarendus kuues Saaremaa koolis, läbi tugiõpilastegevuse käivitamise“

Partnerid
T.O.R.E. MTÜ

Projekti eesmärk
Kuue Saaremaa kooli õpilaste väärtushinnangute kujundamine tugiõpilaste koolitamise kaudu koostöös TORE MTÜ-ga. Tugiõpilastegevuse tutvustamine, arendamine ja toetamine nendes koolides, milleks on Leisi Keskkool, Kuressaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Valjala Põhikool, Kuressaare Vanalinna Kool ja Mustjala Põhikool.

Projekti lühikokkuvõte
T.O.R.E. MTÜ koostöö Saaremaa kuue kooliga annab võimaluse kaasata õpilasi ühe hästitoimiva kodanikuühenduse tegevustesse, tõsta noorte teadlikkust kodanikualgatuse rollist ühiskonnas ja vabatahtlikkusel põhinevast tegevusest ja selle olulisusest läbi oma koolides kaasõpilaste abistamise, milleks omandatakse koolitusel vajalikke teadmisi.

TORE-koolitus koosneb kolmest kolmepäevasest seminarist, mis üldjuhul leiavad aset väljaspool kooli- ja tavakeskkonda. Koolituspäevad on pikad ja sisukad. Kokku 9 päeva. Käesoleva projekti raames viiakse läbi TORE põhikoolituse I etapp – 3 päeva. Koolituse jooksul käsitletakse järgmisi teemasid:

• ISEENDA AVASTAMINE: tutvumine ja rühmatööreeglites kokkuleppimine, enese ja teiste tundmaõppimine.
• TEISED: inimeste erinevused ja sarnasused, sallivuse arendamine.
• VÄÄRTUSED: väärtustele tähelepanu pööramine; millised väärtused on olulised; milliseid põhimõtteid ja tegutsemisviise väärtstada.
• SUHTLEMISOSKUSED: kuulamisoskuse õppimine; kuidas luua uusi kontakte.

– Lisateemad: TORE organisatsioon, kuidas oma ringi laiendada, kuidas teha koostööd erinevate instantsidega.
– Lisaoskused: eneseväljendus, grupitöö ja koostöö, õppimine.

Tugiõpilaste põhikoolitusel lähtutakse mitte-formaalse õppimise põhimõtetest - läbi mängude, läbimängimise, grupitööde, rollimängude, arutelude on koolituse eesmärk kutsuda osalejates esile teatud muutused hoiakutes ning arendada olulisi sotsiaalseid oskuseid, mis võimaldaks neil koolikeskkonnas ellu viia efektiivset tugiõpilastegevust.

Eeldatavad tulemused
Läbitud TORE põhikoolituse esimene etapp, valmisolek järgmiseks kaheks etapiks ja koolisiseseks tegevudeks MTÜ T.O.R.E koolitusel saadud teadmistega.

Kuna esimene etapp T.O.R.E. tegevustega liitumisel annabki juba võimaluse iga kuue kooli koolituse läbinud õpilastel tegutsema hakata koolisiseselt, juhendajate abil ja on motivatsioon jätkata kindlasti ka kahel järgmisel koolitusel, mis on põhikoolituse osad, siis loodame leida toetust ka järgmiseks etappideks. Kogu koolituse läbiteinud õpilased koos juhendajaga on valmis oma koolis jätkama kaasõpilaste koolitamist ja olema tugiõpilaseks seda vajavatele õpilastele.

Sihtgrupp
Kuus Saaremaa kooli, kelle esindjad läbivad tugiõpilaste koolituse (et olla toeks abivajajatele oma koolides).
- Kuue Saaremaa kooli 6.-9. klasside õpilased, arvestusega, et igast koolist osaleb kolm noort, kokku 18;
- Kuue Saaremaa kooli tugiõpilasliikumise tulevased juhendajad, igast koolist 1, kokku 6 õpetajat.

Leisi Keskkooli projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärtuskasvatus koolides“

Projekti eesmärk on Hugo Treffneri Gümnaasiumi näitel arendada välja programm, kuidas siduda väärtuskasvatus tugevamalt ainetundide ja koolis õpetatavaga. Viiakse läbi pilootprojekt väärtuskasvatuse osakaalus suurendamiseks ainetunnis läbi eri organisatsioonide ning elualade külalisesinejate kaasamise õppetöösse.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Koos on huvitavam!“

Partnerid
Lasteaed „Kelluke“

Projekti eesmärk

• Suhete tekkitamine MTÜ Life Zone noorteühenduse ja lasteaia „Kelluke“ vahel, mis on suunatud koostööle tulevikus.
• Pakkuda võimalust noortele inimestele, kes mõtlevad seostada oma tuleviku ja valida endale elukutseks pedagoogikutse.
• Lihtsas ja meeldivas vormis tutvustada lasteaia lastele moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi.

Projekti lühikokkuvõte
Koostöötegevus: noored teevad temaatilised tunnid. Ühe temaatilise tunni pikkus 20 minutit. 1. tund. Noored tutvuvad lastega, tutvustavad ennast, loovad sõbralikku õhkkonna. Mängitakse mänge, mis aitavad saada tuttavaks.
2. tund. Lastele lihtsas ja lühendatud vormis tutvustatakse Gianni Rodari muinasjuttu „Cipollino seiklused“.
3. tund. Tuletatakse meelde muinasjutu tegelasi ja mängulises vormis arutatakse neid moraalseid väärtusi.
4. tund. Tuletatakse meelde muinasjutu tegelasi ja mängulises vormis arutatakse neid moraalseid väärtusi. Arutatakse sõidu- ja käitumise norme.

Etendus: Sõit Tallinnasse etendusele „Cipollino ja tema sõprade seiklused“.

Koostöötegevus: noored teevad temaatilised tunnid. Ühe temaatilise tunni pikkus 20 minutit.
5.tund. Etenduse arutamine: mis meeldis kõige rohkem, mida saime teada.
6. tund. Mängitakse mängu „Kui mina oleksin Cipollino...“. Selgitatakse ja arutatakse, mida tähendavad ausus, lugupidamine ja teised väärtused.
7. tund. Mängitakse mänge ja mängu käigus arutatakse, kus meie elus toimub kokkupuutumine moraalsete ja sotsiaalsete väärtustega.
8. tund. Lõpetamine. Informatsiooni korjamine lastelt ja kollektiivi töötajatelt: kuidas meeldis, mis meeldis kõige rohkem, mida võiks teha järgmine kord teistmoodi.

Eeldatavad tulemused
MTÜ Life Zone Noorteühendus ja lasteaia „Kelluke“ omavahelise koostöö käigus sõbralikke suhete loomine, mis on suunatud partnesuhete jätkamisele ja koostöö planeerimisele tulevikus.

Neli noort inimest saavad kogemuse, mis annab nendele võimaluse otsustada, kas jätkata nendega valitud suunas või otsida uut.

49 last saavad meeldiva kogemuse, suheldes oma vanemate sõpradega. Lastele tutvustatakse väärtusi nagu ausus, hoolivus, inimväärikus ning palju muid moraalseid ja sotsiaalseid väärtusi läbi unustamatu sõidu Tallinnasse „Cipollino ja tema sõprade seiklused“ etenduse vaatamiseks, mis aitab lihtsamalt mõista kõik need väärtusi, mis on väärtustatud meie ühiskonnas.

Sihtgrupp
4 aktiivset vene rahvusest noort inimest, kes mõtlevad seostada oma karjääri ja tuleviku pedagoogilise suunaga.
49 lasteaialast vanuses 4-6 aastat (vanem rühm, eelkoolirühm lasteaias „Kelluke“, Pärnu).

MTÜ Life Zone'i idee leidis äramärkimist Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Inimeselt inimesele, lapselt lapsele“

Partnerid
SA Tallinna Lastehaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus

Projekti eesmärk
Kujundada väärtushoiakuid, arendades õpilastes läbi lapse- ja noorukiea hoolivust, lugupidamist ja austust teiste inimeste suhtes. Projekt aitab tõsta õpilaste teadlikkust ja suunata tähelepanu, kuidas aidata abivajajat, võtta vastutust ning julgust tegutseda. Õpilaste moraalset arengut kujundatakse ühelt poolt erialaspetsialistide juhendamisel läbiviidavate teoreetiliste arutelude ning teiselt poolt läbi kogemuslike praktiliste ühistegevuste. Projekt kaasab väärtuskasvatusse kooli kõikide vanuseastmete õpilased, mõjutades omakorda nii õpetajaid, lapsevanemaid kui ka teisi inimesi meie ümber.

Projekti lühikokkuvõte
Toetutakse väärtuspõhistele teadmistele esmaabist ja emotsionaalsele ettevalmistusele. Otsekontakt haiglas oleva lapsega ja koolis korraldatav doonoripäev - annavad võimaluse tutvuda ja kogeda kõigil sõltumata vanusest, vaadetest ja füüsilisest valmisolekust ühe tõsisema heategevusvormiga. Antud projektiga läbiviidavad tegevused on parim vahend kujundada põlvkonda, kelles on kõrgem empaatiavõime ning läbi selle luua tervemat kodanikuühiskonda.

Projekti tegevused:

• „Hea inimene“ loeng-arutelu praktiliste ülesannetega.
• Väärtuspõhine praktilise õppega esmaabi baaskursus põhikoolile ja esmaabi koolitus gümnaasiumile.
• Moraalseid väärtusi rõhutavate õpetlike lauamängude valmistamine Tallinna Lastehaiglale.
• Mardipäeva ürituse korraldamine SA Tallinna Lastehaiglas.
• Doonoripäev kooliperele.
• Ekskursioonid Põhja-Eesti Verekeskusesse.
• Talveteemalise lastemuusikali „Lumeeit“ külalisetendus Tallinna Lastehaiglas.
• Ühistegevus Tallinna Lastehaigla lastega – ise valmistatud lauamängude mängimine. GAG õpilaste poolt valmistatud lauamängud kingitakse SA Tallinna Lastehaiglale.

Eeldatavad tulemused

• Toimub muutus laste arusaamades ja hoiakutes suhtumises iseendasse ja ümbritsevatesse inimestesse.
• Õpilased on eeskujuks kaaskodanikele oma käitumise ja tegevusega.
• Muutus noorte inimeste väärtushinnangutes vähendab pikemas perspektiivis kuritegevust ühiskonnas ja suurendab ligimesearmastust.
• Paraneb oskus ja julgus kriitilistes olukordades tegutseda.
• Väheneb koolikiusamine ja paranevad õpilastevahelised suhted.
• Õpilased on saanud anda panuse heategevusse.
• Õpilased on saanud kogemuse ühistegevusest haiglas oleva lapsega.
• Haiglas olev laps on saanud vaheldust igapäevarutiini ja positiivset elamust.
• GAG on andnud oma panuse vere loovutamisele ja seeläbi inimelude päästmisele.

Käesolev temaatika annab tulemusi vaid järjepidevuses ja kestvas protsessis. GAG jätkab igal uuel õppeaastal kooli tulevate lastega väärtuspõhist esmaabikoolitust, pöörab süvendatud tähelepanu läbi ainetundide ja huvitegevuse väärtuskasvatusele. GAG korraldab oma õpetajatele väärtuskasvatusalaseid ja esmaabikoolitusi. GAG jätkab koostööd verekeskusega iga-aastase doonoripäeva korraldamisel ja Lastehaiglaga ühistegevuste organiseerimisel.

Sihtgrupp
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja Tallinna Lastehaigla patsiendid.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärt meedia“

Projekti eesmärk on koostöös ajalehega Lääne Elu ja SA-ga HG.edu.ee tõsta noorte teadlikkust, mõistmaks meedia rolli kodanikuühiskonna toetamisel, julgustada noori osalema ühiskonna muutuste protsessides, väärtuste üle arutlemises ja nendest tulenevate valikute mõtestamises. Projekti raames korraldatakse õpitoad ja mälumäng ning kirjutatakse koolilehti väärtushinnangute teemal.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärtused dialoogis“

Projekti koostööpartneriks on Tallinna 32. Keskkool ja ideeks on viia noored kokku eri rahvustesse, kultuuridesse, religioonidesse kuuluvate inimestega. Kohtumiste ja praktiliste tegevuste eesmärgiks on algatada dialoog ning laiendada osalejate moraalsete ja sotsiaalsete väärtuste alast silmaringi. Otseseks väljundiks on koostatud õpimapp/õpimapid ja projekti käigus omandatud teadmiste ja kogemuste esitlus õpilaste poolt.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Tervikliku minapildiga kodanikuühiskonda“

Partnerid
MTÜ Carpe Diem

Projekti eesmärk
Kaasata õpilased kooli ühtse väärtusruumi kujundamisse. Suunata õpilasi väärtusi märkama ja nende üle reflekteerima. Projekti käigus on oluline läbi teemanädalate, projektitööde ja õppekäikude väärtuste, Eesti kultuuri, keele ja ajaloo tähtsustamine, samas õpilaste keelekasutuse ja käitumiskalduvuste kujundamine, kogemuse saamine töös vabatahtlikuna.

Projekti lühikokkuvõte
Projekti käigus valmivad õpilaste õpimapid, ettekanded, õppematerjalid. Projekt lõpeb väärtuskasvatuse konverentsiga, kus esinevad nii õpilased kui õpetajad.

Eeldatavad tulemused
Projekti tulemuseks on õpilaste enese väärtustest teadlikuks saamine, ümbritsevas keskkonnas avalduvate väärtuste märkamine, ühtse väärtusruumi loomine koolis, on kinnistunud ja laienenud teadmised eesti keelest, kultuurist, ajaloost, ühiskonnast, vabatahtliku tegevuse kogemus.

Projekt annab tõuke süsteemse väärtuskasvatuse programmi väljatöötamiseks Kaagvere Erikoolis, milline töö jätkub kooli omavahenditest. Kogemuse saame säilitada ja oma teostatud ideid ning tulemusi oleme valmis jagama ka teistele koolidele. Projekti käigus valminud õpimapid, õppematerjalid, konverentsi ettekanded ja -materjalid annavad võimaluse kasutada väärtuskasvatustöös erinevat metoodikat ja õppevahendeid. Projektis algatatud tegevusi on võimalik edaspidi ellu viia kooli omavahenditega ja koostöös kodanikuühendustega. Kuna Kaagvere Erikoolis õpivad õpilased maksimaalselt 1-2 aastat, siis õpilaste vahetumisest tingitult on võimalik samu õppevahendeid kasutada korduvalt.

Sihtgrupp
Kaagvere Erikooli õpilased ja töötajad.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Andja süda rõõmustab“

Projekti lõppeesmärk on aidata Narvas elavaid lapsi, kelle perekonnad on majandusliku surutise tõttu raskustesse sattunud. Kadrina Keskkool, Kadrina Lasteaed „Sipsik“, MTÜ Kadrina Päevakeskus, MTÜ Rõõmus Päev ja Narva Noortekeskus soovivad loengute, meisterdamise ja kohtumiste kaudu anda projektis osalejatele võimaluse kogeda koostegemise jõudu ning tunnetada oma osa ja vastutust selles, samuti tutvustada lastele kultuuride ja rahvuste mitmekesisust.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Näen - mõistan - abistan“

Partnerid
Vastemõisa lastead ja Kildu külade ühendus MTÜ.

Projekti eesmärk
Aususe, koostöö, hoolivuse, üksteisest lugupidamise, nõrgemate abistamise arendamine ühiste tegevuste ja mängude kaudu. Empaatiavõime ja puuetega inimeste maailma mõistmise arendamine. Kohaliku identiteeti ja selle väärtuse mõistmine.

Projekti lühikokkuvõte
I etapp: 15. oktoober – 3. november
Projekti käigus sõidavad koolilapsed (koos õpetajatega 25) ja kohaliku lasteaialapsed (koos kasvatajatega 20) Lehola linnamäele ja moodustades segagrupid läbivad 5-6 rühmas varem ettevalmistatud maastikumängu, mille ülesannete ja tegevuste eesmärk on üksteise abistamine, koostöö endast väiksema või väetimaga, puudega - „pimeda“ ja „kurttumma“ inimese juhtimine. Eriti oluline on empaatiavõime arendamine. Mängude erinevad elemendid rõhutavad seda, et edukus on otseselt seotud rühma kõigi liikmetega arvestamisega. Iga rühmaga on kaasas täiskasvanutest vaatlejad, kes ei aita (ei sekku), kuid märgivad üles tublimad ja ka tehtud vead. Mängu lõppedes teevad täiskasvanud vaatlejad mängu käigust kokkuvõtte, märkides ära ja auhinnates tublimaid igas grupis ja kõigi mänguelementide juures. Iga grupp valib endi hulgast kõige sõbralikuma/abivalmima osaleja. Kõik tegevused fikseeritakse videos.

Teine tegevus viiakse läbi kohalikus lasteaias, kus nii kooli- kui lasteaialapsed kohtuvad Viljandi Pimedate Ühingu liikmete ja nende juhtkoertega. Mängu kaudu saavad lapsed ise kogeda pimeda või kurttumma inimese maailma.

Pärast mängu ja kohtumist tutvustavad Kildu külade ühenduse MTÜ liikmed lastele kohalikke traditsioone ja tavasid, pakuvad külas küpsetatud leiba ja jooki. Ka need tegevused jäädvustatakse.

Esimese etapi viimase tegevusega 3. novembril koolimajas tutvustatakse kogu kooliperele filmitud videofilmi erinevatest kohtumistest ja mängudest. Projektist osavõtnud õpilased ja lasteaialapsed räägivad kogu kooliperele, mida nad projekti kaudu kogesid ja tundma õppisid.

II etapp: 10 märts – 5. aprill 2010

Rollimängud küüditamise teemadel kooliõpilaste ja Lasteaia lastega, MTÜ osavõtul.

Eeldatavad tulemused
Maastikumäng Linnamäel sisaldab erinevaid mängulisi elemente, mis panevad lapsed paremini tajuma vajadust abistada väiksemaid ja endast nõrgemaid, ka lihtsalt teistsuguseid inimesi. Lapsed kogevad koostöö vajadust ühise eesmärgi saavutamiseks. Hilisem mängu analüüs – tagasiside täiskasvanutelt paneb lapsed mõtlema, millised inimlikud väärtused kindlustavad edu nii mängus kui ühiskonnas. Ausamate, hoolivamate ja koostööaltimate laste esiletõstmine annab neile mängukaaslaste silmis eelise. Kohtumised ja tegevused pimedatega muudab lapsed hoolivamaks ja teadlikumaks puudega inimeste suhtes. Kohtumine kohaliku külaühingu liikmetega avab neile ümbruskonna inimeste eripära ja väärtuse. Kogu tegevuse videosalvestus ja hilisem vaatamine koos kogu kooliga annab projektist osavõtnud lastele tunnustuse ja lisab esinemiskogemust kogu koolipere ees.

Oleme planeerinud viia läbi projekti I etapi 2009. a sügis-talvel, 2010. a kevadel viiakse teiste lastega läbi projekti II etapp, mis on pühendatud küüditamisele rollimängu läbi. Samuti planeerime II etapis kohtuda küüditamise läbielanud inimestega.

Sihtgrupp
Kooli 5., 6., ja 7. klass (kokku 22 last), lasteaia vanem rühm (16 last). Kuna projekti käiku ja tulemusi tutvustatakse kogu kooliperele, on sellega hõlmatud kogu kool (kokku 85 last). Projektist võtavad osa kooliõpetajad (5), lasteaiakasvatajad (3) ning Kildu külade ühenduse MTÜ liikmed (3). Projekti on kaasatud 2 Viljandi Pimedate ühingu liiget.

Kildu Põhikooli projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Osalus ja demokraatia noorte väärtussüsteemis“

Projekt on suunatud ühe piirkonna eesti ja vene õppekeelega koolide koostöö soodustamisele läbi sealsete õpilasomavalitsuste liikmete kokkuviimise. Ühistegevused peaksid andma kogemusi ja oskusi oma koolitegevuse tõhusamaks korraldamiseks teadvustatud põhimõtetele toetudes, kandmaks edasi osaluse ja täienduvuse väärtusi, mis toetavad kodanikuühiskonna ja noorte eneseväärikuse arengut.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Hoiame kokku“

Projekti eesmärgiks on viia kokku eakad käsitööoskajad ja lapsed Tartu Lasteaiast Pääsupesa, et luua võimalused põlvkondadevaheliseks koostööks ja tekitada avatud, sotsiaalselt salliv ning sõbralik õhkkond. Ühtlasi toetatakse praktilise ühistegevuse kaudu säästlikku elulaadi, hoolivust ja lugupidamist ning iseenda väärtuse ja vajalikkuse tunnetamist.

Projekt leidis äramärkimist väärtusarenduse koostöökonkursil.

Koostööprojekt „Väärtuskasvatus lasteaias Tarkuste Purgi abil“

Partnerid
MLA Viimsi Lasteaiad.

Projekti eesmärk
Projekti eesmärk on välja töötada metoodika, mille abil on võimalik Eesti vanasõnade Tarkuste Purgi abil lasteaedades lastele

- õpetada ja kinnistada väärtuseid
- õpetada vanu Eestimaa tarkusi
- tutvustada Eesti vanasõnu
- õpetada metafoorilist mõtlemist
- kasvatada mõtlevat ja iseseisvat inimest

Samuti välja töötada 1-päevase koolituse programm, kuidas antud metoodikat lasteaedade pedagoogidele tutvustada.

Projekti lühikokkuvõte
MTÜ Leia Rõõm poolt välja töötatud rõõmsavärvilisse ja rahvuslikult kujundatud purki on kogutud 101 positiivset Eesti vanasõna. Need vanasõnad kannavad meie esivanemate iidseid tarkusi, meie igikestvaid väärtusi, õpetavad elutarkusi ja toetavat Eesti vanasõna. Lapsed saavad lisaks vanasõnades peituvatele väärtustele tundma ka meie rahvapärandit ning õpivad esimesi samme abstraktse mõtlemise poole, kuna metafoorilised vanasõnad nõuavad tihti „tõlgendamist“, omavahelist lahti rääkimist; lastele lisanäidete toomist.

Miks Tarkuste Purk hea on?

• Vanasõnad kannavad endas metafooride keeles meie esivanemate tarkusi, Eesti rahva pikaajalisi väärtusi, mida tahame edasi anda oma lastele, luues samas sideme ka meie juurtega.
• Meie käitumine lähtub meie uskumustest ja hoiakutest. Nende Tarkuse pillidega on mängulisel viisil võimalik kujundada lastes positiivseid ja eneseusku tugevdavaid hoiakuid.
• Välja valitud just positiivset mõtlemist (Pärast äikest paistab päike), enesekindlust (Julge pealehakkamine on pool võitu), proaktiivsust (Mis sa otsid, seda leiad), koostööd (Üks käsi ei pese mette üksi, kui teene ei pese vastu), hoolivat hoiakut (Hea sõna võidab võõra väe) ja muid positiivseid ja tuge pakkuvaid elutarkusi väljendavad vanasõnad.
• Järjepidevus. Kui vanasõnade vaatamine igal järgneval nädalal teha põnevaks mänguks (Ei tea, mis tarkus meile sel nädalal tuleb…), siis kinnistuvad need väärtused pikaajaliselt. Tarkuste Purk annab omalaadse rütmi – on teada, et igal nädalal on ühe uue huvitava vanasõna vaatamine ja sellest rääkimine.

Projekti raames on planeeritud 3 koolitust (et saaksid osaleda kõik Viimsi Lasteaedade töötajad).

Koolituse sisu:

• Väärtused kui meie identiteedi ja käitumise alus
• MLA Viimsi Lasteaiad ühiste väärtuste välja töötamine
• Grupitööd ja ajurünnakud teemal – kuidas need väärtused kajastuvad meie igapäevatöös. Kuidas näevad lapsed ja lapsevanemad neid väärtusi meie igapäevatöös.
• Kuidas neid väärtusi edasi anda ka lastele.
• Tarkuste Purk – heade praktikate jagamine (selleks ajaks on veidi aega purki kasutatud). Tarkuste Purgi abimaterjalide koostamine.
• Väärtuste edasi andmine eri vanuses lastele – milliseid mängulisi ja loovaid tegevusi selleks kasutada? Ajurünnak ja grupitööd. Avatud ruumi meetod.

Koolitustele lisaks on planeeritud üks kokkusaamine MTÜ Leia Rõõm koolitajate ja Viimsi Lasteaiad metoodikutega, et teha kokkuvõtted koolitustel saadud materjalidest ning kokku kirjutada metoodiline materjal.

Eeldatavad tulemused

1. Valminud on metoodika, kuidas Tarkuste Purki rakendada lasteaedades väärtuskasvatuse andmiseks.
2. Valminud on koolituste programm, kuidas antud metoodikat laiemalt lasteaedade pedagoogidele õpetada.

MTÜ Leia Rõõm plaanib pärast esialgse metoodika valmimist antud metoodikat tutvustada laiemalt ka teistes lasteaedades. Samas jätkub selle metoodika täiendamine kindlasti edasiste kogemuste käigus (kui kusagil Tarkuste Purk kasutusele võetakse, siis kindlasti palume neil oma kogemusi ja ideid MTÜ-ga jagada).

Tulevikus on plaanis antud Tarkuste Purgi traditsiooni metoodikat välja töötada ka algklasside õpilaste jaoks.

Viimsi Lasteaiad plaanivad antud traditsiooni 3-aastasena (selle aja jooksul vaadatakse läbi 101 vanasõna) ning plaanis on pidevalt jooksvalt antud metoodikat täiendada ning antud täiendusi ka MTÜ Leia Rõõm koolitajatega jagada.

Sihtgrupp
Lasteaedade lapsed vanuses (4) 5-7 aastat. Eesti lasteaedade pedagoogid.

MTÜ Leia Rõõm projekt sai rahastust Avatud Eesti Fondi ja TÜ eetikakeskuse korraldatud koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste koostöökonkursil.