Autor:
Irina Kraskova, pexels.com

Riiklik õppekava

Üldhariduskoolide riikliku õppekava arendamise üks keskseid ülesandeid on üldosa ja ainekavade vahelise kooskõla saavutamine. Ühest küljest on oluline, et laiemad väärtuselised sihid oleksid mõistetavalt lahti kirjutatud, kuid teisalt on samavõrd tähtis, et need põhimõtted oleksid ainekavades ainesisuga seostatult lahti mõtestatud. Nende eesmärkide saavutamiseks on eetikakeskus teinud tihedat koostööd nii TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega, ainevaldkonna didaktikute, praktiseerivate õpetajate kui ka haridusministeeriumi ekspertidega.

Üldosa sihiseade
Arutelud ainekavade töögruppidega viitasid suurele vajadusele tegeleda õppekava üldosa lahti kirjutamisega – töö, mis päädis nüüdseks kinnitatud õppekava alusväärtuste ja sihiseade sõnastamisega prof Margit Sutropi ja prof Marju Lauristini poolt. Nii põhikooli kui gümnaasiumi sihiseades tõuseb hariva ülesande kõrval esile kooli kasvatuslik roll. Eesmärk on õppijate suutlikkus teostada end täisväärtuslikult erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. See tähendab nii igaühe isiklikku õnnelikku elu kui ühiskonna edukat koostoimimist, mille aluseks on vastavate väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamine. Vaja on toetada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist, siin luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, leidmaks endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna ning jätkamaks tõrgeteta haridusteel.

Väärtused ainekavades
Väärtuste teema selgemaks seostamiseks aineõppega korraldasime 2009. aastal tööseminare kõigi ainekavade töögruppidega. Koostööle konkreetsema aluse andmiseks analüüsisime ja tagasisidestasime toonaseid ainekavade tööversioone, et seejärel koos spetsialistidega arutada, kas ja kuidas oleks võimalik väärtustega seonduvat ainekavades konkretiseerida.

Töö otsene tulemus oli üldjuhend ja täpsemad materjalid (vt allpool), mis annavad suuniseid väärtuste käsitlemiseks eri ainevaldkondades. Teataval määral oli võimalik nendega jooksvalt arvestada praegu kehtivate ainekavade koostamisel, samas pakuvad need tuge edasiseks arendustööks.

Vaata ka:

Põhikooli riikliku õppekava sihiseade

Gümnaasiumi riikliku õppekava sihiseade

Põhikooli ainekavade väärtusalane analüüs

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!