Autor:
Pixabay

Arst ja patsient

#ühiskonnale

Meditsiini edukus inimeste terviseprobleemide lahendamisel sõltub palju meedikute ja patsientide vahelistest suhetest. Lisaks meedikute professionaalsetele teadmistele ja oskustele on ravimise juures alati väga oluline ka eetiline dimensioon ning kaastunne patsiendi olukorrale.

Usutavasti lähtuski kogu meditsiin algsest soovist abistada hädas olevat inimest, millele alles hiljem lisandus ravitsejate kogemustel ja teadmistel põhinev arstimine. Kui pikka aega põhines meditsiin üksnes arsti ja patsiendi omavahelisel suhtlemisel ja koostööl, siis kaasajal on meditsiin suurel määral spetsialiseerunud ja killustunud, mistõttu patsient puutub oma haiguse käigus sageli kokku paljude meditsiinitöötajatega (arstid, õed, ämmaemandad, füsioterapeudid jt), kellel kõigil on patsiendi tervise taastamisel oma kindel roll. Samas jäävad patsiendi perearst või raviarstid haiglas ikkagi nendeks meedikuteks, kes esindavad suhetes konkreetse patsiendiga meditsiini.

Arsti-patsiendi suhte tüüpe on tabavalt iseloomustanud USA meditsiinieetik Robert Veatch, kes eristab arsti suhtlemises patsientidega inseneri-, preestri-, kollegiaalset ja lepingulist malli. Kuigi kaasajal peetakse meditsiinieetika ideaaliks just kollegiaalset ehk poolte võrdväärsusel põhinevat arsti-patsiendi suhet, ilmnevad kaasaja meditsiinipraktikas siiski ka teised nimetatud terapeutilise suhte tüübid. Üheks viimaste aastate tendentsiks on olnud arstlikule tegevusele teenuse staatuse omistamine, millega patsient muutub kliendiks. Ka Eestis on Võlaõigusseaduse 41. peatüki kohaselt arstlik tegevus lepinguline tervishoiuteenuse osutamine ühes kõige sellest tulenevaga.

Hoolimata toimunud muutustest ning erialastest iseärasustest on arstid oma suhetes patsientidega kõigil aegadel järginud mitmeid üldisi eetikapõhimõtteid, millest osa on fikseeritud juba Hippokratese vandesse. Selles vandes sisaldub arstide üldine lubadus: „Igasse majja tahan ma sisse astuda haigele kasutoomiseks ja hoiduda kõigest ebaseaduslikust, eriti haige kahjustamisest“. Samuti kohustuvad arstid Hippokratese vande kohaselt hoidma arstisaladust.

Lisaks nendele klassikalistele meditsiinieetika põhimõtetele peetakse arsti-patsiendi suhtes tänapäeval oluliseks ka patsiendi inimväärikuse ja autonoomia austamist, õiglust ning tõerääkimist. Erilist tähelepanu pööratakse moodsas meditsiinieetikas patsiendi isikuautonoomia austamise põhimõttele ning selle tagamiseks peavad kõik olulisemad patsienti puudutavad meditsiinilised otsused ja sekkumised olema tehtud tema informeeritud nõusoleku alusel.

Samas tuleb silmas pidada, et patsientide vabadused ei ole piiramatud ning ka nemad peavad omalt poolt tegema parima, et meedikute tegevus viiks nende jaoks parima võimaliku tulemuseni. Teatud olukordades ei ole eetikapõhimõtete ühemõtteline järgimine arsti-patsiendi suhetes kuigi lihtne, näiteks võivad kergesti konflikti sattuda patsiendi autonoomiast lähtuv soov ravist keelduda ning arsti soov patsienti ravida, eriti psüühiliste häiretega patsientide puhul. Nii või teisiti peab meditsiinitöötaja püüdma igale patsiendile läheneda individuaalselt tema vajadustest ja arusaamadest lähtuvalt, mistõttu arsti-patsiendi suhe nõuab igalt meedikult paindlikkust ja valmisolekut kõiksugu probleemide lahendamiseks, mis selle suhte käigus võivad tekkida.

Lisaks

Kui patsient keeldub nõusolekust

Proua Francois oli kuuekümne kolme aastane Kanada prantslanna. Ta oli umbes meeter viiskümmend pikk ja kaalus üle saja kilo. Tema haigestumist esitati günekoloogile kui stressist tingitud kusepidamatuse juhtumit. Patsiendile tehti vaagnaelundite ultraheliuuring, mille käigus avastati tsüst munasarjas. Günekoloog otsustas läbi viia emaka eemaldamise operatsiooni ning eemaldada ka mõlemad munasarjad. Operatsiooni käigus said viga kusepõis ja sigmasool. Käärsoole vigastus kujutas endast sooleseina rebendit, mis õmmeldi kinni ning patsiendile määrati antibiootikumid. Kuus päeva hiljem algasid aga patsiendil äkki alakõhus valud ning tema vererõhk langes oluliselt. See juhtus umbes kell 11 hommikul. Patsient viidi erakorralise meditsiini osakonda, kus tema vererõhk tõsteti dopamiini ja veenisisestelahuste abil taas normaalsele tasemele. Tulenevalt raskustest hingamisel ta intubeeriti ja viidi kunstlikule hingamisele. Päeva jooksul tema seisund paranes, kuid teda hoiti edasi hingamisaparaadi all, valud jätkusid ning patsiendil oli palavik 37,8°C.

Eeltoodud põhjustel tekkis taas vajadus kirurgi sekkumiseks. Kirurg vaatas patsiendi läbi kell 18.30 ning leidis, et proua Francois kannatab kõhukelmepõletiku all. Tema alakeha oli paisunud, valutundlik ja liikumatu, samuti ei olnud kuulatletav soolte tegevus. Kõige tõenäosemalt oli kõhukelmepõletiku põhjustanud käärsooleõmbluse rebenemine, seda kinnitas eelmisel päeval tehtud baariumklistiir, mille käigus leiti leke käärsoolest. Kõigest hoolimata oli patsiendi seisund stabiilne. Proua Francois oli ergas ning teadlik sellest, kus ta on, temaga sai kirjalikult suhelda. Tema kirjapandu näitas, et patsient on mõistuse juures ning võimeline kaalutlema.

Kui proua Francois sai teada, et vajab operatsiooni, keeldus ta selleks nõusolekut andmast. Isegi siis kui talle seletati otsekoheselt ja realistlikult, et ilma operatsioonita ta suure tõenäosusega sureb, keeldus ta lõikusest. Selle asemel ähvardas patsient kutsuda politsei, kui tema soove ei austata, ja nõudis enda haiglast väljakirjutamist.

Tema pere oli väga mures ning operatsiooni vajalikkust selgitati patsiendile uuesti kahe perekonnaliikme juuresolekul. Seegi kordkeeldus proua Francoistäiesti kaljukindlamalt.

Kella 20.30ks olid tema abikaasa ja neli last kogunenud erakorralise meditsiini osakonna ooteruumi ning nad kõik olid äärmiselt mures. Perekonnaliikmed soovisid anda operatsiooniks nõusolekut proua Francois’ eest. Neile seletati, et see pole võimalik, sest patsient on mõistuse juures ning, nagu näha, kompetentne. Tema vanim poeg Jacques saabus (naastes reisilt) haiglasse umbkaudu kell 21.30. Kui teda informeeriti asetleidnud sündmustest, teatas poeg, et tema ema käitub ebanormaalselt ja rõhutas, et ema ei mõista neid tagajärgi, mis kaasnevad tema keeldumisega operatsioonist. Kui kirurg ei soovinud proua Francois’d vastu tema tahtmist lõikusele viia, saatis Jacques teele ähvarduse: „Kui te ei opereeri, siis olete vastutav mu ema surma eest ja saate minust veel kuulda“.

Küsimused:

  • Mida tuleks arstil antud olukorras otsustada?
  • Kas opereerida patsienti vastu tema tahtmist ja rikkudes nii patsiendi enesemääramise õigust ja täita oma arstikohust ning tagada patsiendile vajalik arstiabi?
  • Kuidas järjestaksite teie arsti-patsiendi suhte teema juures loetletud arstieetika põhimõtted? Miks?
  • Kuidas suhtuda patsiendi poja ähvardusse? Missugused on arsti võimalused end sellises olukorras kaitsta? Kuidas ta peaks otsustama? Miks?
  • Kas antud juhtumi puhul sai patsient anda informeeritud nõusoleku? Kas oleks saanud midagi teisti teha enne selle poja saabumist, kes nõudis opereerimist?
  • Millal ja milline nõusolek on kehtiv? Kes seda otsustab? Kas poeg võis ema opereerimise üle otsustada või mitte? Miks?

 

Allikas: Thomas, E. J.; Waluchon, W. J. Well and Good. Cases in Biomedical Ethics. Revised edition. Ontario: Broadview Press, 1990, lk 39–43

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

Digitaalne terviselugu

30.10.2009 Hele Everaus. Bioeetikast biomeditsiinilise eetikani (EPL)

30.10.2009 Ants Nõmper. Õigus ja eetika – mees ja naine (EPL)

30.10.2009 Jaan Kivistik. Bioeetika ja religioon. (EPL)

ÕPPEMATERJALID

Arstide väärtuste mäng

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Ashworth, P. M. Kommunikatsioon/suhtlemine. Tallinn: Eesti Õdede Ühing, 1996

Elštein, N. Haiged ja arstid. Tallinn: Valgus, 1965

Elštein, N. Meditsiin aja peeglis. Tallinn: Valgus, 1989

Engelhardt, D. v. Eetika meditsiini argipäevas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002

Grip, G.; Gustafson, S.; Göthlin, K.; Lantz, G. Õe eetika = Этика медсестры. Tõlkinud T. Mullamaa ja K. Tamm. Tallinn: Huma, 1995

Labotkin, R. Kuidas suhelda raske haige ja tema sugulastega. Valikkursus arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003

Maailma Arstide Liit. Arstieetika käsiraamat. Tõlkinud T. Hallap. Tartu: Eesti Arstide Liit; TÜ arstiteaduskond; Elmatar, 2007

Mason, J. K.; McCall Smith, R. A. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn: Juura, 1996

Patsiendi õigused ja kohustused. Tartu: Elmatar, 2003

Salupere, V. Vastuoluline meditsiin: arstimisega seotud konfliktsituatsioonid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003

Soosaar, A. Meditsiinieetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016

Zupping, R. Arstile patsiendist. Käsiraamat. Tallinn: Valgus, 1988

Teejuht vähihaige patsiendi lähedastele. Tallinn: Eesti Vähiliit. Põhja-Eesti Vähihaigete Ühendus, 2003

Õe eetika. Tallinn: Huma, 1995

ARTIKLID

Anderson, A. Arstieetikat kujundanud dokumendid ja ajavoolud. Eesti Arst, nr 92(7), 2013, lk 392–396

Eltein, N. Arsti ja patsiendi suhete vaieldavad küsimused. Lege Artis, nr. 1, 2004, lk 32–34

Kaalep, T. Tohtrid, suhelge meiega. Eesti Arst, nr 6, 2000, lk 374–376

Kutsar, K. Meditsiinieetika ja arsti tõekspidamised. Eesti Arst, nr 4, 1999, lk 3–4

Kutsar, K. Patsiendisaladuse eetiline austamine. Eesti Arst, nr 6, 2000, lk 365–367

Lasting, P. Tõeline arsti ei ole vastutustundetu. Hippokrates, juuni, 2000, lk 372

Lasting, P. Uuenev Hippokratese vanne: mõttevahetuseks patsiendi õiguste kaitse seaduseelnõu ettevalmistamisel. Hippokrates, 2000, jaanuar, lk 30, veebruar, lk 100, märts, lk 170, aprill, lk 230–232

Link, E.-H. HIV ja AIDS ning patsiendi õiguste kaitse Eestis. Juridica, nr 6, 1999, lk 266–268

Pael, J. Psühhiaatriliste patsientide ootused õendusabile. Eesti Arst, lisa nr 3, 2001, lk 30–31

Sinisalu, V. Kokkuhoid meditsiinis ja arsti eetika. Eesti Arst, nr 8, 2003, lk 581–582

Soosaar, A. Kaasaegne arsti-patsiendi suhe – kas arstist on saamas homo economicus? Lege Artis, nr 7, 2003, lk 46–48

Sööt, M.-L. Lilledest, korruprtsioonist ja selle vältimise võimalustest. Eesti Arst, nr 92(7), 2013, lk 370–371

Tamvere, L. Andmekaitse on patsiendi konfidentsiaalsuse tagamine. Quintessenz Eesti, nr 1, 2000, lk 47–49

Tikk, A. Maailma Arstide Liidu deklaratsioon patsiendi õigustest. Eesti Arst, nr 5, 2001, lk 291–293

Tikk, A. Maailma Arstide Liidu avaldus patsiendi huvide kaitsmise ja ametisaladuse kohta. Eesti Arst, nr 6, 2001, lk 345

Tomberg, T. Arst, ajakirjandus ja eetika. Eesti Arst, nr 5, 2002, lk 316–318

Zilgalvis, P. Eetilised aspektid euroopalikus käsitluses: inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ning patsiendi õigused. Hippokrates, märts, 2000, lk 171–174

Õe eetika koodeks. Paketi tutvustus. 1999, lk 53–55

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Aro, I. Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Magistritöö. Tartu Ülikooli arstiteaduskond. 1996

Juhkam, S. Patsiendi õigused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 1997

Kullerkann, I. Arsti ja patsiendi suhete õiguslikud aspektid. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 1996

Link, E.-H. HIV, AIDS ja patsiendi õigused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 1999

Paavel, M.-V. Patsiendi õigused: eetilised ja teoreetilised lähtekohad ning kehtiv õigus. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2000

Samarütel, K. Patsiendi nõusolek läbi arsti teavitamiskohustuse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2005

Tunnel, R. Patsiendi informeerimise kohustus ja tervisesse sekkumiseks nõusoleku saamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2004

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Angelos, P. (ed). Ethical Issues in Cancer Patient Care. Springer, 2009

Anschütz, F. Ärztliches Handeln. Grundlagen. Möglichkeiten. Grenzen. Widersprüche. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1987

Armstrong, A. E. Nursing Ethics: A Virtue-Based Approach. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2007

Arneson, D.; Gettman, D. A. Pharmacoethics: A Problem-Based Approach. CRC Press, 2003

Ashcroft, R. E.; Dawson, A.; Draper, H.; McMillan, J. (eds). Principles of Health Care Ethics. Hoboken: Wiley, 2007

Ashcroft, R.; Lucassen, A.; Parker, M.; Verkerk, M.; Widdershoven, G. (eds). Case Analysis in the Clinical Ethics. Cambridge University Press, 2005

Bandman, E.; Bandman, B. Nursing Ethics through the Life Span. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2002

Bandman, B. The Moral Development of Health Professionals: Rational Decisionmaking in Health Care Ethics. Praeger Publishers, 2003

Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007

Beauchamp, T. L., Childress, J. F. 2001. Principles of Biomedical Ethics. 5th edition. New York: Oxford University Press (esmatrükk 1979)

Benatar, D. (ed). Cutting to the Core: Exploring the Ethics of Contested Surgeries. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006

Bergsma, J.; Thomasma, D. C. Autonomy and Clinical Medicine. Renewing the Health Professional Relation with the Patient. Kluwer Academic, 2000

Berlinger, N. After Harm: Medical Error and the Ethics of Forgiveness. Baltimore: The Johns Hopkins University Press, 2005

Bernat. J. L. Ethical Issues in Neurology. Lippincott Williams & Wilkins, 2008

Blank, R. H.; Merrick, J. C. (eds). End-of-Life Decision Making: A Cross-National Study. Cambridge: MIT Press, 2007

Bloch, S.; Green, S. A. (eds). Psychiatric Ethics. Oxford University Press, 2009

Boetzkes, E.; Waluchow, W. J. (eds). Readings in Health Care Ethics. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2000

Campbell, A. V. The Body in Bioethics. Routledge-Cavendish, 2009.

Cantor, N. L. Making Medical Decisions for the Profoundly Mentally Disabled. Cambridge: MIT Press, 2005

Card, R. F. Critically Thinking About Medical Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2004

Chadwick, R.; Tadd, W. Ethics & Nursing Practice: A case study approach. Basingstoke, London: Macmillan, 1992

Chadwick, R. et al. (eds). The Sage Handbook of Health Care Ethics. Core and emerging issues. SAGE, 2011

Corey, G.; Schneider Corey, M.; Callanan, P. Issues and ethics in the helping professions. Pacific Grove (etc.): Brooks/Cole, 2002

Didier, N. L'évolution de la pensée en éthique médicale. Paris: Connaissances et Savoirs, 2005

Donnelly, M. Healthcare, Decision-Making and the Law. Cambridge University Press, 2010

Düwell, M.; Neumann, J. N. (Hg). Wie viel Ethik verträgt die Medizin? Paderborn: Mentis, 2005

Evans, D. Values in Medicine: What are we Really Doing to Patients?  Taylor & Francis, 2007

Feuillet-Le Mintier, B. et al. Philosophie et droit de l'éthique médicale. Paris: Presser Universitaires de France, 1997

Ford, G. G. Ethical Reasoning for Mental Health Professionals. Thousand Oaks: SAGE Publications, 2006

Frankel, L. R.; Goldworth, A.; Rorty, M. V.; Silverman, W. A. (eds). Ethical Dilemmas in Pedriatics. Cases and Commentaries. Cambridge University Press, 2009

Ganthaler, H.; Menzel, R. C.; Morscher, E. (Hrgs). Aktuelle Probleme und Grundlagenfragen der medizinischen Ethik. Sankt Augustin: Academia, 2013

Garrett, T. M.; Baillie, H. W.; Garrett, R. M. Health Care Ethics: Principles and Problems. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001

Hébert, P. C. Doing Right. A Practical Guide to Ethics of Medical Trainees and Physicians. Toronto: Oxford University Press, 1996

Höffe, O. Medizin ohne Ethik? Suhrkamp Verlag, 2002

Illingworth, P.; Parmet, W. Ethical Health Care. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2006

Irwin, D. L. (et al.). Ethics for speech-language pathologists and audiologists : an illustrative casebook. Clifton Park: Thomson Delmar Learning, 2007

Jackson, J. Truth, Trust and Medicine. Routledge, 2002

Johnson, A. G.; Johnson, P. R. V. Making Sense of Medical Ethics: A hands-on guide. London: Hodder Education, 2006

Jonsen, A. R.; Siegler, M.; Winslade, W. J. Clinical Ethics. A Practical Approach to Ethical Decisions in Clinical Medicine. New York: McGraw-Hill, 2002

Katz, J. The Silent World of Doctor and Patient. The Johns Hopkins University Press, 2002

Kick, H. A. (Hg). Ethisches Handeln in den Grenzbereichen von Medizin und Psychologie. Münster (etc): LIT Verlag, 2002

Knoepffler, N.; Haniel, A. (Hg). Menschenwürde und medizinethische Konfliktfälle. Stutttgart: S. Hirzel Verlag, 2000

Kuhse, H. (ed). Unsanctifying Human Life: Essays on Ethics by Peter Singer. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2001

Kushner, T. K.; Thomasma, D. C. (eds). Ward ethics: dilemmas for medical students and doctors in training. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2008

Körtner, U. H. J. Grundkurs Pflegeethik. Wien: Facultas, 2004

Lloyd, M. Communication skills for medicine. Edinburgh: Churchill Livingstone, 2004

Lo, B. Resolving ethical dilemmas: a guide for clinicians. Baltimore: Williams & Wilkins, 1995

Maclean, A. Autonomy, Informed Consent and Medical Law. Cambridge University Press, 2009

Mappes, T. A.; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005

McCullough, L. B.; Jones, J. W.; Brody, B. A. (eds). Surgical Ethics. Oxford University Press, 1998

McGee, G. (ed). Pragmatic Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2003

McLean, S. A. M. (ed). First Do No Harm: Law, Ethics and Healthcare. Aldershot: Ashgate, 2006

Melia, K. M. Health Care Ethics: Lessons from Intensive Care. Thousand Oaks: SAGE Publications, 2004

Meyers, C. A Practical Guide to Clinical Ethics Consulting: Expertise, Ethos and Power. Lanham: Rowman & Littlefield, 2007

Moulinier-Brogi, L.; Nicoud, M. (ed). Ethique et pratiques médicales aux derniers siècles du Moyen Age. Presses Universitaires de Vincennes, 2004

Myerscough, P. R. Talking with patients: a basic clinical skill. Oxford: Oxford University Press, 1992

Pence, G. Classic Cases in Medical Ethics: Accounts of Cases That Have Shaped Medical Ethics, with Philosophical, Legal, and Historical Backgrounds. New York (etc): McGraw-Hill, 2003

Pope, K. S.; Vasquez, M. J. T. Ethics in Psychotherapy and Counseling: A Practical Guide. San Francisco: Jossey-Bass, 2007

Radest, H. B. From Clinic to Classroom. Medical Ethics and Moral Education. Praeger, 2000

Ravitsky, V.; Fiester, A.; Caplan, A. L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009

Rehmann-Sutter, C.; Müller, H. (eds). Disclosure Dilemmas: Ethics of genetic prognosis after the 'right to know/not to know' debate. Ashgate, 2009

Reynolds Welfel, E. Ethics in Counseling and Psychotherapy: Standards, Research, and Emerging Issues. Pacific Grove (etc.): Brooks/Cole, 2006

Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006

Richman, K. A. Ethics and the Metaphysics of Medicine. Reflections on Health and Beneficence. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2004

Rogers, W.; Braunack-Mayer, A. Practical Ethics for General Practice. Oxford: Oxford University Press, 2004

Rothman, D. J. Strangers at the Bedside. A History of How Law and Bioethics Transformed Medical Decision Making. New York: Aldine de Gruyter, 2003

Rule, J. T.; Veatch, R. M. Ethical Questions in Dentistry. Quintessence, 2004

Runciman, B.; Merry, A.; Walton, M. Safety and Ethics in Healthcare: A Guide to Getting it Right. Aldershot: Ashgate, 2007

Schatman, M. E. Ethical Issues in Chronic Pain Management. CRC Press, 2006

Schermer, M. The Different Faces of Autonomy. Patient Autonomy in Ethical Theory and Hospital Practice. Springer, 2003

Schöne-Seifert, B. Grundlagen der Medizinethik. Kroener Alfred, 2007

Seedhouse, D. Practical Nursing Philosophy: The Universal Ethical Code. Hoboken: Wiley, 2000

Seedhouse, D. Ethics: The Heart of Health Care. Hoboken: Wiley, 2007

Selgelid, M.; Battin, M.; Smith, C. B. Ethics and Infectious Disease. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006

Sommers-Flanagan, R.; Sommers-Flanagan, J. Becoming an Ethical Helping Professional: Cultural and Philosophical Foundations. Hoboken: Wiley, 2007

Spriggs, M. Autonomy and Patients' Decisions. Lanham: Lexington Books, 2005

Steinbock, B.; Arras, J. D.; London, A. J. (eds). Ethical Issues In Modern Medicine. New York (etc): McGraw-Hill, 2002

Strandberg, K. M. Essentials of Law and Ethics for Pharmacy Technicians. CRC Press, 2007

Strosberg, M. A.; Teres, D. Gatekeeping in the Intensive Care Unit. Chicago: Health Administration Press, 1997

Sugarman, J.; Sulmasy, D. P. (eds.) Methods in Medical Ethics. Washington, D.C.: Georgetown University Press, 2001

Tadd, W. Ethical and Professional Issues in Nursing: Perspectives from Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2003

Takala, T.; Herissone-Kelly, P.; Holm, S. (eds.) Cutting Through the Surface: Philosophical Approaches to Bioethics. Amsterdam, New York: Rodopi, 2009

Tauber, A. I. Patient Autonomy and the Ethics of Responsibility. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2005

Tingle, J.; Cribb, A. (eds.) Nursing law and ethics. Oxford (etc.): Blackwell, 2007

Tjeltveit, A. C. Ethics and Values in Psychotherapy. London: Routledge, 1999

Veatch, R. M. Case Studies in Medical Ethics. Harvard: HarvardUniversity Press, 2007

Wear, S. Informed Consent. Patient Autonomy and Physician Beneficence within Clinical Medicine. Springer, 2010

Wunenburger, J.-J. Imaginaires et rationalité des médecines alternatives. Paris: Les Belles Lettres, 2006

Гиппократ. Этика и общая медицина. Санкт-Петербург: АЗБУКА, 2001

Яровинский, М. Я. Медицинская этика (биоэтика). Москва: Медицина, 2006

Vaata ka: kutse-eetika

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt