Autor:
Pexels.com

Rahvusvaheline äri

#ühiskonnale

Rahvusvaheline äri seab juhtidele lahendamiseks mitmeid küsimusi. Kuidas tulla toime ettevõtte töötajate erinevast kultuuritaustast tulenevate erimeelsustega? Kas juht saab ettevõttes kehtestada ühtlustavat „oma kultuuri“? Kuidas peaks firma eetikareeglite kehtestamisel arvesse võtma erineva kultuuriga riikides asuvate tütarettevõtete töötajate arusaamu?

Rahvusvaheliseks muutumine esitab ettevõtetele uusi väljakutseid:

  • töötajad kõnelevad erinevaid keeli, pärinevad erinevast rahvusest ning peavad omaks erinevaid usutunnistusi;
  • firmade filiaalid asuvad mitmes riigis ja maailmajaos;
  • kohalik ettevõtlus on üha enam seotud rahvusvaheliste suundadega ega saa nende mõju ignoreerida.

Firma tegevuse laienemisel välisriikidesse ning erinevate maade äripartneritega suhtlemisel tasub tunda kohalikke tavasid, et nende vastu mitte eksida. Mida teha aga siis, kui kohalikud tavad lähevad vastuollu ettevõtte eetikakoodeksi või emamaal kehtivate moraalinormidega? Või kui kohalikud kombed takistavad ettevõtte põhimõtetest kinnipidamist? Kas on olemas universaalsed head tavad, mis võiksid kõikjal kehtida, või tuleb oma käitumist oludega kohandada?

Emamaalt pärinevate moraalinormide järgimisele kindlaksjäämist võib mitmel puhul põhjendada kohaliku elukorralduse ebaõiglusega. Võib küsida, milline on välismaise ettevõtja vastutus kohaliku ühiskonna ees? Mil määral peaks ettevõtja püüdma edendada kohalike ühiskonnaliikmete heaolu?

Ka oma kodumaal tuttavates tingimustes tegutsedes tuleb järjest sagedamini arvesse võtta kõikide eluvaldkondade muutumist rahvusvahelisemaks ning pidada silmas rahvusvahelise kogukonna huvisid ja nõudmisi.

Lisaks

Altkäemaks ja erinevad kultuurid

USA telekommunikatsioonifirma kehtestas 1975. aastal eetikakoodeksi, mis muu hulgas sätestas, et altkäemaksu andmine ja võtmine on lubamatu. Aastate jooksul on ettevõte laiendanud oma tegevust erinevatesse riikidesse üle kogu maailma. Üks firma juhtidest reisis rahvusvahelistes harukontorites ja leidis eest olukorrad, mis näisid alluvat teistsugustele standarditele.

  • Lima, Peruu. Müügiesindajate kulud vahendustasudele on erakordselt suured. Ka mitmed teised firmad maksavad väga kõrgeid vahendustasusid, et olulisi kliente endale võita, sest neil tuleb katta altkäemaksukulud, mis müügiesindajatel tuleb lepingute sõlmimiseks välja käia. USA-s tähendaks vahendustasu kaudu altkäemaksu võimaldamine eetikakoodeksi rikkumist. Kuid piirkonnajuht vastab, et erinevas keskkonnas tuleb tulemuste saavutamiseks kohalike olude järgi muganduda ning lepingute sõlmimist mis tahes viisil soosida.
  • Stockholm, Rootsi. Kontoris töötab mitu ülikooliealist noort, kellel tundub olevat väga vähe ülesandeid. Piirkonna juht selgitab, et need noored on telekommunikatsiooni valdkonna kõrge ametniku, kohtuniku ja valitseva erakonna juhi sugulased. Nende töölevõtmine olevat osa Skandinaavia kultuurist ning on kontaktide hoidmiseks oluline.
  • Mumbai, India. Harukontor on teinud mitmeid makseid India valitsusele ja valitsusametnikele. Piirkonnajuhi sõnul oleks nende makseteta tulnud kommunikatsioonide sisselülitamist ja litsentsi saamist oodata paari päeva asemel mitu kuud.

(Beauchamp, T. L.; Bowie, N. E. (eds). Ethical Theory and Business. Upper Saddle River: Pearson Education International, 2004, lk 623)

Küsimusi:

  • Mil määral saab ettevõtte emamaa norme kohandada tegevusele teistes kultuurikeskkondades?
  • Kas on praktikaid (näiteks altkäemaks), mida ettevõte peaks vältima mis tahes tingimustes, kasvõi seeläbi kahju kannatades?
  • Kas kultuurierinevus peaks olema ajendiks eetikakoodeksis möönduste tegemiseks?
  • Kas edu saavutamiseks peaks ettevõte omaks võtma kohaliku kultuuri eetilised standardid?
  • Millised probleemid võivad tekkida erinevates maades erinevate reeglite kehtestamisel?
  • Kuidas oleks võimalik koostada ja rakendada rahvusvaheliselt kehtivat eetikakoodeksit?

Vaata veel näitejuhtumeid:

30.11.2007 Margit Keller: Usbeki lastest ja tarbija moraalist (EPL)

Rohkem ärieetika näitejuhtumeid leiate Markkula Center for Applied Ethics kodulehelt (inglise keeles)

ÕPPEMATERJALID

Reiner, A. (koost). Rahvusvaheline juhtimine: loengukonspekt-töövihik. Tallinn: Tallinna Majanduskool, 2004.

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Ettevõte globaliseeruvas majanduses: II teadus-ja koolituskonverentsi ettekanded-artiklid. Tallinn, Pärnu: Mattimar, 2004.

Maailmaparandaja teejuht: arengukoostööst ja sellest, kuidas sina saad panustada. Koostaja A. Kool. Arengukoostöö Ümarlaud, 2010.

Mardiste, P. (toim). Globaliseerumine, suurkorporatsioonid ja keskkond. Tallinn: Eesti Roheline Liikumine, 2001.

Reiner, A. (koost). Rahvusvaheline juhtimine: loengukonspekt-töövihik. Tallinn: Tallinna Majanduskool, 2004.

Salvatore, D. Rahvusvaheline majandus. Tõlkinud K. Kerem jt. Tallinn: Eesti Majandusjuhtide Instituut, 1991.

Trompenaars, F., Woolliams, P. Äri ja erinevad kultuurid. Tõlkinud E. Velbri. Tartu: Fontese Kirjastus, 2005.

KÄSIRAAMATUD

Foster, D. Aafrika ja Lähis-Ida riikide etikett ja tavad. Tõlkinud Ü. Jälle. Tallinn: Ersen, 2002.

Foster, D. Aasia riikide etikett ja tavad. Tõlkinud Ü. Jälle. Tallinn: Ersen, 2002.

Foster, D. Euroopa riikide etikett ja tavad. Tõlkinud M. Planhof. Tallinn: Ersen, 2002.

Kaljund, K. Interkultuuriline ärisuhtlemine. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2001.

Lewis, R. D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri. Tõlkinud T. Aug. Tallinn: TEA Kirjastus, 1997.

Morrison, T.; Conaway, W. A.; Borden, G. A. Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tõlkinud A. Ehin. Tallinn: TEA Kirjastus, 2002.

Morrison, T.; Conaway, W. A.; Douress, J. J. Dun & Bradstreeti rahvusvahelise äri juht. Tõlkinud M. Lebedev. Tallinn: K-Kirjastus, 2000.

Nedkov, L. Avarda oma silmaringi: suurenda oma edu šansse rahvusvahelises äris ja välissuhtluses: Aasia ja Vaikse ookeani piirkond. Tõlkinud K. Muuk. Tallinn: Sinisukk, 2003.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Kooskora, M. Ärieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Saat, M. Eesti ettevõtluse rahvusvahelistumise probleemidest. Tallinna Tehnikaülikooli kaheksakümnes aastapäev. Tallinn, 2000, lk 125–128.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Aria, H. Kultuuridevaheliste erinevustega arvestamine rahvusvahelistel läbirääkimistel kaugete kultuuride esindajatega Eesti ettevõtjate näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2006.

Kasak, A. Eesti ettevõtete internatsionaliseerumine. Magistriprojekt. Tartu Ülikool, 1999.

Mamers, T. Läbirääkimistaktikate eetilisus ja seda mõjutavad tegurid rahvusvahelistel äriläbirääkimistel eestlaste kogemuste põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2008.

Puustusmaa, M. Rahvusvahelisena sündinud ettevõtted (born globals) Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, 2006.

Sõber, H. Mitmekultuuriline ettevõte muutuste perioodil: keskastmejuhi tõlgendusmallid ja identiteet uue organisatsioonikultuuri kujunemise eeldusena. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2004.

Tõldsepp, K. Kultuuri mõju multinatsionaalsete organisatsioonide personali värbamisele ja valikule. Magistritöö. Tartu Ülikool, 1999.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Bird, F.; Herman, S. (eds). International Businesses and the Challenges of Poverty in the Developing World: Case Studies on Global Responsibilities and Practices. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2004.

Bird, F.; Velasquez, M. Just Business Practices in a Diverse and Developing World: Essays on International Business and Global Responsibilities. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.

Brown, P. G. Ethics, economics and international relations: transparent sovereignty in the commonwealth of life. Edinburgh: Edinburgh University Press, 2008.

Czinkota, M. R.; Ronkainen, I. A. Best practices in international business. Fort Worth (etc.): Harcourt College Publishers, 2001.

Deresky, H. International management: managing across borders and cultures. Upper Saddle River: Prentice Hall/Pearson Education International, 2002.

Donaldson, T. The ethics of international business. New York, Oxford: Oxford University Press, 1992.

Elfstrom, G. Moral issues and multinational corporations. New York: St. Martin's Press, 1991.

Gahmberg, H. The impact of national cultures on cross-cultural teamwork: a qualitative study of teams in two industries. Vaasa: Vaasan yliopisto, 1999.

Hampden-Turner, C.; Trompenaars, F. Building cross-cultural competence: how to create wealth from conflicting values. New Haven, London: Yale University Press, 2000.

Hendon, D. W.; Hendon, R. A.; Herbig, P. Cross-cultural business negotiations. Westport, London: Quorum, 1996.

Hoffmann, M. W. Emerging global business ethics. Westport; London: Quorum Books, 1994.

Homann, K.; Koslowski, P.; Luetge, C. (eds). Globalisation and Business Ethics. Aldershot: Ashgate, 2007.

Jacob, N. Intercultural management. London, Sterling: Kogan Page, 2003.

Kinley, D. (ed). Human Rights and Corporations. Ashgate, 2009.

Kosheri, A. (ed). L'éthique dans les relations économiques internationales: hommage à Philippe Fouchard. Paris: Pedone, 2006.

Lewis, R. D. When cultures collide: leading across cultures. Boston, London: Nicolas Brealey International, 2006.

Lynn, B. C. End of the line: the rise and coming fall of the global corporation. New York (etc.): Doubleday, 2005.

Mamic, I. Implementing Codes Of Conduct: How Businesses Manage Social Performance In Global Supply Chains. Sheffield: Greenleaf Publishing, 2007.

McDonald, F. et.al (eds). The process of internationalization: strategic, cultural and policy perspectives. Basingstoke: Palgrave/Macmillan, 2004.

Mead, R. International management: cross-cultural dimensions. Malden (etc.): Blackwell, 2005.

Moore, F. Transnational business cultures: life and work in a multinational corporation. Aldershot: Ashgate, 2005.

Nelson, B. L. Law and ethics in global business: how to integrate law and ethics into corporate governance around the world. London, New York: Routledge, 2005.

Parhizgar, K. D.; Parhizgar, R. Multicultural Business Ethics and Global Managerial Moral Reasoning. New York: University Press of America, 2006.

Ricciardelli, M. et.al (eds). Globalization and multicultural societies: some views from Europe. Notre Dame: University on Notre Dame Press, 2003.

Rossouw, G.; Sison, A. J. G. Global Perspectives on Ethics of Corporate Governance. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2006.

Röttgers, K.; Koslowski, P. (Hg). Transkulturelle Wertekonflikte: Theorie und wirtschaftsethische Praxis. Physica, 2002.

Sklair, L. Globalization: capitalism and its alternatives. New York: Oxford University Press, 2002.

Stückelberger, C. Global trade ethics: an illustrated overview. Geneva: WCC Publications, 2002.

Tulder, R. van; Zwart, A. van. International business-society management: linking corporate responsibility and globalization. London; New York: Routledge, 2006.

Ulmer, M. (Hg) et al. Wertorientierte Unternehmensführung. Bern: Haupt Verlag, 2006.

Usunier, J.-C. Marketing across cultures. Harlow (etc.): Pearson Education, 2005.

Гурова, И. П. Этика международных экономических отношений. Москва: Дело, 2004.

Персикова, Т. Н. Межкультурная коммуникация и корпоративная культура. Москва: Логос, 2002.

Симонова, Л. М.; Стровский, Л. Е. Кросс-культурные взаимодействия в международном предпринимательстве. Москва: Юнити-Дана, 2003

Vaata ka: globaalne eetika, religioon ja eetika

Päisefoto: Nappy, pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt