Ajakirjandusvabadus
Vaba ajakirjandust peetakse demokraatliku ühiskonna hädavajalikuks ja lahutamatuks koostisosaks. Ajakirjandusvabaduse toetajad seisavad samade väärtuste eest kui sõnavabaduse kaitsjad.
Vaba meedia ülesanne on levitada informatsiooni, luua võimalusi ideede kriitikaks ja inimeste huvide esindatuseks poliitikas, edendada demokraatlikku võrdsust ja austust inimeste erinevate vaadete vastu. Selle ülesande täitmist toetavad riigivõimu mittesekkumine ja arvamuste paljusus.
Ajakirjandusvabadus tugineb sõnavabadusele, kuigi ei tohi unustada, et erinevalt sõnavabadusest ei ole tegu inimese põhiõigusega. Sõnavabaduse olulisuse põhjendamiseks on toodud erinevaid argumente: sõnavabadus tagab mõttevabaduse, indiviidi autonoomia ja eneseteostuse; teeb võimalikuks inimeste segamatu suhtlemise ning paljude erinevate ideede ja vaadete liikumise; soodustab sallivust; aitab jõuda tõeni kas või ekslike arusaamade avaldamise kaudu. Sõnavabadus on printsiip, mis võimaldab inimestel vabalt mõtelda, kõnelda, kirjutada, kuulata, lugeda ja avaldada. Siiski on kõikidel nendel tegevustel piirangud: sõnavabadus ei tähenda absoluutset vabadust valida enese mis tahes väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi.
Massimeedia ei pruugi alati toimida info ja ideede vaba leviku edendajana, vaid võib seda ka takistada. Avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut mõjutavad näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom, kontekst ja väljendusvahendid ning soov tagada endale võimalikult suur publik. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele.
Mitmel pool aitavad massimeedia puudusi ohjata riiklikud regulatsioonid, näiteks piiratakse õigust omada mitut meediakanalit või nõutakse võimalusi teatud väheesindatud arvamuste avaldamiseks. Kuid kas niisugused regulatsioonid ei tööta vastu vaba ajakirjanduse ideele? Samuti võib olukord, kus seadusandjad reguleerivad iseenda kriitikute tegevust, kätkeda endas huvide konflikti.
Seadustega võib reguleerida nii meedia struktuuri ja organisatsioonide tegevust kui ka ajakirjanduses avaldatava sisu. Tsensuuri oht peitub sisulistesse küsimustesse sekkumises. Kui jätta kõrvale totalitaarsete süsteemide omakasupüüded, siis on informatsiooni kärpimist õigustatud vajadusega piirata avaldusi, mis võivad kedagi kahjustada või solvata, eriti kui kaalul on rahvuslik julgeolek, teatud isikute turvalisus (näiteks kuriteoohvrid) või kui tegemist võib olla reaalseid tagajärgi toova vaenuõhutamisega.
Tsensuuri vastu võib väita, et see pärsib indiviidide autonoomiat, tõe väljaselgitamist ja erinevate arvamuste kuuldavakstegemist. Vääraks tunnistatud seisukohtade väljapraakimine eeldab, et tõde on juba teada, kuid ei võta arvesse inimlikku ekslikkust, jätab kõrvale kriitika omaenda ideede suhtes, soodustab müütide, eelarvamuste, elitismi ja poliitilise korruptsiooni vohamist. Ohtlikuks peetud inimeste või gruppide tsenseerimine kipub toimima vastupidiselt ootustele – kui publikul puudub võimalus konkureerivate seisukohtadega tutvuda, ei saa neid arvamusi ka hukka mõista ning protestijate rahulolematus ja võõrandumine süvenevad.
Kui on võimalik karistuseta arvamust avaldada, tekivad küsimused, kus ja kuidas seda teha, ning kerkivad vastuolud omandiõiguste ja privaatsusega. Ajakirjandust võiks vaadelda kui üht ettevõtlusvaldkonda teiste seas ja sel juhul on omanikul õigus oma väljaande tegevuse üle otsustada. Ent mida rohkem peegelduvad meediakanalis omanike huvid, seda vähem jääb ruumi vähem mõjuvõimsate huvigruppide seisukohtade jaoks, eriti kui piirkonnas on ühe väljaande monopol. Seda suurem on kohustus mitmekesisuse tagamiseks vaeva näha. Vaatamata sellele, et tegemist on eraettevõtetega, on meedia avalikkuse teenistuses. Eriliste õiguste ja vabaduste nõudmine seab ajakirjandusele aga ka erilise kohustuse avaliku arutelu edendamiseks tänapäeva ühe olulisema infoallika ning maailmavaate peamise kujundajana.
*Lichtenberg, J. Foundation and limits of freedom of the press. Democracy and the mass media. Ed. By J. Lichtenberg. Cambridge; New York; Melbourne: Cambridge University Press, 2003, lk 102–135.
Kieran, M. (ed). Media ethics. London; New York: Routledge, 1998.
Lisaks
Sõnavabadus versus ajakirjandusvabadus
Europarlamendi valimistele eelneval ajal teeb eraomanikule kuuluv päevaleht teatavaks oma avaldamispõhimõtted: ära trükitakse parlamendierakondade platvormid, kuid mitte väikeste, parlamendis esindamata erakondade seisukohad. Ajaleht põhjendab, et kui ei suudeta koduseid probleeme lahendada, pole mõtet europarlamendi pädevusse kuuluvatest asjadest rääkida.
- Kelle huvisid ajalehe otsus riivab või kaitseb?
- Millistel juhtumitel peaks sõnavabaduse argumentkaaluma üles ajakirjanduse õiguse avaldatavat materjali vabalt valida?
- Milliste ajakirjanduse funktsioonidega see avaldamispiirang veel vastuollu satub?
Vaata samal teemal:
Tarmu Tammerk. Valimiskell läheb käima. - Postimees, 03.05.2004.
Riiklik meedia
Poliitikud kritiseerisid kahe riigile kuuluvas meediakanalis töötava ajakirjaniku tegevust. Heideti ette, et nende saadetes ei kajastata poliitilist informatsiooni tasakaalustatult, vaid kallutatult ja õelalt. Ajakirjanike personaalküsimust arutas ka ringhäälingunõukogu, mille liikmetest viis on poliitikud. Sellises kriitikas on nähtud poliitiliste erakondade katset ajakirjanikele survet avaldada ja ajakirjandusvabadust kärpida.
- Kuidas peaks avalik-õiguslike kanalite tasakaalustatus ja erapooletus olema reguleeritud? Kes peaks seda kontrollima?
- Kuidas hinnata poliitikute sekkumist üksikjuhtumitesse?
- Millised oleksid tagajärjed, kui riigile kuuluvate meediakanalite ajakirjanikud peaksid poliitikutele oma töö asjus aru andma?
- Mis võiks kaasneda, kui ringhäälingunõukogu koosneks ainult poliitikutest?
Vaata artikleid:
Mirko Ojakivi. Valvekoer tunnetab tasakaalu ettekäändel lähenevat suukorvi. Eesti Päevaleht, 12.06.2006.
Sulev Valner. Nohu ravimine giljotiiniga. Eesti Päevaleht, 19.04.2006.
Juhtkiri: Ringhääling kontrolli alla. Eesti Päevaleht, 03.07.2006.
Allar Jõks. Sõnavabadus kui vabadus sõnades. Postimees, 11.10.2006.
Riigikogu võttis viimaks vastu rahvusringhäälingu seaduse. Postimees, 19.01.2007.
Vaata lisaks: poliitika ja eetika
Vaata veel näitejuhtumeid:
12.04.2023 Margit Sutrop ja Kaarel Nõmmik huumorist, tsensuurist ja poliitkorrektsusest. Kultuuristuudio. Arutelu (ERR)
22.01.2010 Toomas Hendrik Ilves. Kes valvab valvurite järele? (Postimees)
18.02.2008 EPP LAUK: kus lõpeb telejaama vastutus? (EPL)
Näitejuhtumite andmebaase
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Ajakirjaniku meelespea: Baltimaade ja teiste uusdemokraatlike riikide tegevajakirjanikele: koostatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tegevajakirjanike ühistööna. International Research & Exchanges Board, Washington: IREX, 1995.
Bagerstam, E. Ajakirjandusvabadus demokraatlikus ühiskonnas. Tõlkinud K. Kaljusto-Munck. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Bagerstam, E. Pressivabadus demokraatlikus ühiskonnas: pressieetiline käsiraamat tellitud Eesti Ajakirjanike Liidu poolt. Tõlkinud H. Mälk. Eesti Ajakirjanike Liit, Tartu, 1991.
Burrell, H. (toim). Vaba ajakirjandus: inimeste õigus rääkida avameelselt vaba ajakirjanduse kaudu on demokraatliku ühiskonna proovitempel. Vienna: Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuur, 1993.
Chomsky, N. Meedia ja võim: propaganda silmapaistvad saavutused. Tõlkinud P. Helenurm. Tallinn: Konn, 2006.
Depman, J. (koost, tõlk). Jakobsoni ja Jannseni päewilt: 1872–1887: kaks keelatud käsikirja. J. Depmani arhiiwitöö ja tõlge. Leeningrad: Külvaja, 1927.
Depman, J. (koost, tõlk). Kellega kah Eesti tsensorid sõda pidasid: 1907–1914. J. Depmani arhiiwitöö ja tõlge. Leeningrad: Külvaja, 1927.
Depman, J. (koost, tõlk). Tagasikiskumise-aastatel: 1907–1916. Leeningrad: Külvaja, 1927.
Skubeltsõna, J., Iwanjukow, I. I. Sõna- ja trükiwabadus. Tõlkinud R. Hansson. Viljandi: Kodumaa, 1907.
Harro, H. (koost). Ajakirjanduse regulatsiooni kursuse kompendium. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
Harro, H. Ajakirjanduse õiguslik regulatsioon Eestis aastail 1918–1940 ja 1990–1993. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1994.
Harro, H. Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole: võrdlev ülevaade erinevate maade ajakirjandustavadest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
Harro, H., Loit, U. (koost). Toimetulek ajakirjandusega. Tallinn: Avaliku Sõna Nõukogu, 1998.
Hennoste, T. (koost, toim). Meediaõpetus: materjalide mapp gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
Hennoste, T. Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.
Ignatieff, M. Sõdalase au. Tõlkinud K. Aarelaid. Tallinn: Varrak, 2001.
Kalmus, V.; Lauristin, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikool, 2004.
Lasn, K. Kultuuritõkestus: Ameerika naeruvääristamine. Tõlkinud S.Vatalin. Tallinn: Tänapäev, 2005.
Loit, U. (toim). Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Seminar Olümpia hotellis 29. oktoobril 1998. Tõlkinud T. Loit. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 1999.
Lwov-Rogatshewski, W. Trükisõna ja tsensuriamet. Tõlkinud J.Kruberg. Tallinn: Mõte, 1909.
Lõhmus, M. Toimetamine: kas looming või tsensuur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.
Oone, K. Teabeõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.
Paju, T. (koost). Meedia omandus ning selle mõju ajakirjandusvabadusele ja pluralismile. Kokkuvõte 18 Ida-Euroopa riiki hõlmanud uurimusest. Direktor ja Partnerid, Tallinn: ETPV Trükikoda, 2005.
Peegel, J. (koost, toim). Ajaleht: õppevahend ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1968.
Pinn, V. Punane terror ja Läänemaa. 6, Totalitarismi põrgus, 1. jagu. Haapsalu: Haapsalu Trükikoda, 1992.
Pressiga pahuksis? Ajakirjanduskonflikti lahendamine = Не в ладу с прессой? Как разрешать конфликт. Tallinn: Eesti Ajalehtede Liit, 2002.
Sisask, M. (tõlk, kohand, täiend), Värnik, A. (toim). Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias. Soovituslik materjal: WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge. Eesti - Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI). Tallinn: Eesti - Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, 2005.
Uuriv ajakirjandus: juurdepääs avalikule informatsioonile. Seminar Rahvusraamatukogus, 12. veebruaril 1998. Tallinn, 1998.
Vihalemm, P. (koost). Avalik arvamus: kompendium Peeter Vihalemma loengukursusele. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.
ARTIKLID
Adams, J. Kuidas me ennast vabaks lugesime. Kloostrist Internetini, Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents. Tartu, 2001, lk 189–201.
Alaküla, A. Korruptsiooni käsitlemine ajakirjanduses. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 47–48.
Arme, L. Sõnumid sõnade taga: kollaboratsiooni ilmingutest ajakirjanduses 1970ndatel aastatel. Kultuur ja Elu, 1999, nr 4, lk 11–12.
Haavel, A. Sotsiaalministrile, Eesti Arstide Liidu presidendile: pöördumine arstide kaitse küsimuses. Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 1, lk 12.
Harro, H. Ajakirjanduse kvaliteedi kontrolli mehhanismid vabaturumajanduse tingimustes. Vikerkaar, 1999, nr 1, lk 66–67.
Harro-Loit, H. Mis jääb ridade vahele? Haridus, 2003, nr 5, lk 25–27.
Harro-Loit, H.; Juurik, M. Kommunikatsiooni, meedia ja ajakirjanduse eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Hint, M. Asendusühiskond. Elukiri, 2002, nr 9, lk 18.
Kaljumäe, S. Au ja väärikuse kaitsest koostöös Euroopa Nõukoguga. Õigus Teada, 1999, nr 5, lk 4–5.
Kõivupuu, M. Kalmistud tee ääres. Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Tartu, 2000, nr 3, lk 285–310.
Kägi, K. Press kajastab maksuasju läbi halva kommertsliku uudise. MaksuMaksja, 2001, nr 1, lk 14–15.
Laas, M. Kas ajakirjandus teeb haigeks? Tervis, 1999, nr 1, lk 16–18.
Lasting, P. Meditsiinieetika areneb pidevalt. Hippokrates, 1999, nr 7, aprill, lk 401–404.
Lauk, E;Mälk, M; Pallas, A. (koost). Eesti ajakirjanduse arengujooni XX sajandi algusest 1930. aastate lõpuni. Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 1900–1940. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.
Lauristin, M. Kas oskame ja tahame kasutada uue meedia võimalusi demokraatia edendamiseks? Riigikogu Toimetised, 2001, nr 3, lk 21–26.
Lehis, L. Maksualaste kohtuasjade kajastamine meedias seadusega kooskõlla. MaksuMaksja, 2001, nr 1, lk 17.
Maruste, R. Sõnavabadus ja selle piirid: Euroopa inimõiguste konventsioon, selle järelevalveorganite praktika ning Eesti õigus. Juridica, 2001, nr 1, lk 14–22.
Marthoz , J.-P. Korruptsioon ja meedia: kakskümmend vihjet, kuidas käsitleda korruptsiooni ning seejuures ellu jääda. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 39–46.
Nurga, A. Meditsiiniajakirjandus sai piitsa ja präänikut. Meditsiiniuudised, 2004, nr 4, mai, lk 12–13.
NTV ja Vene päevapoliitika: riikliku poliitika kajastamisest televisioonis. SAT-Meedia ja Elektroonika, 1999, nr 11/12, lk 12.
Oro, I. Eesti Arstide Liidu presidendi vastus (Ants Haaveli pöördumisele). Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 1, lk 12.
Palmaru, R. Meedia ja demokraatia. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 61–69.
Parmasto, E. Eesti infomaastiku kõrbelaikudest. Eestile mõeldes: Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 1994-2001. Tallinn, 2001, lk 150–152.
Past, A. Kas suhtekorraldajal on asja poliitilisse lehmakauplemisse? Ärielu, 1999, nr 2, lk 64–66.
Raag, I. Tsunftikõne. Eesti Ekspress, 2004, nr 1, aprill, lk A11.
Raag, I. Tähtsam kui faktid. Sirp, 16. aprill 2004, lk 12–13.
Rogatši, I. Vene riik versus ajakirjanik. Luup, 1999, nr 5, 6. märts, lk 24–26.
Rõtov, I. Ärieetika ja meedia seostest. Ärieetika olemusest ja arengust Eestis: rahvusvahelise seminari materjalid, 25.–26. mai 1999, Tallinn = Creating a sense of business ethics in Estonia: materials of the International Seminar, Tallinn, May 25–26, 1999. Toim Kooskora, M., Karing, T.; tõlkinud E.Joon. Tallinn: Eesti Kõrgem Kommertskool, 1999.
Sild, A. Ajakirjandus – pehme või karvane. Kultuur ja Elu, nr 1, 2002, lk 58–59.
Sild, A. Kas õitsev tiisikus? Kultuur ja Elu, nr 4, 1999, lk 34–35.
Sõerunurk, S. Sõnavabadus koolilehes. Haridus, nr 5, 2003, lk 32–34.
Tammerk, T. Kohaliku tasandi ajakirjanduse võimalused ja takistused korruptsioonivastases tegevuses. Korruptsiooni võimalikkusest avalikus sektoris: valik artikleid. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituut: Multico, 2001, lk 81–86.
Tarand, K. Korruptsioon ajakirjanduse sees: moraalsest rikutusest, ajakirjanike koolitusest. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 32–38.
Tomberg, T. Arst, ajakirjandus ja eetika. Eesti Arst, nr 5, 2002, lk 316–318.
Uus, S. Kuidas usuline meedia kajastab Eesti probleeme. Rahvusvaheline konverentsi kogumik „Ühiskond, kirik ja religioonisotsioloogilised uuringud”. Tartu, 2001, lk 35–38.
Vaarik, D. Tõde, manipulatsioon ja osalusmeedia. Sirp 16. aprill 2004, lk 11–12.
Vahendid ohtlike olukordade lahendamiseks: nõuandeid ajakirjanikele korruptsioonist kirjutamisel. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 53–56.
Vahter, A. Arvuti ja sõda: Kosovo sündmuste kajastamisest Internetis. Arvutimaailm, 1999, nr 5, lk 54–56.
Vahter, S. Kärbik ja naelpomm: sõnavabadusest Internetis. Arvutimaailm, 1999, nr 6, lk 58.
Vendla, K. Apteekrid meedia hammasratastes. Eesti Rohuteadlane, nr 1, 2004, lk 10–11.
Voika, I. Eesti koht Euroopa ja maailma korruptsioonikaardil. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 18–21.
Võitlus NTV eest . SAT-Meedia ja Elektroonika, 2001, nr 1/3, lk 14–15.
UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD
Aesma, M. Nõukogude tsensuurisüsteemi loomine ja organisatsiooniline väljakujunemine Eesti NSV-s 1940–41 ja 1944–53. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.
Jaakson, T. Objektiivsuse nõude täitmine Eesti Televisioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1997.
Kalda, I. Alaealiste kuritegevuse kajastamine Eesti ajalehtedes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1997.
Kook, U. Arvamusliidrite representatsioon Eesti Päevalehes ja Postimehes. Bakalaureusetöö. Tartu ÜIikool, sotsiaalteaduskond, 2000.
Kukk, R. Ajakirjanduse mõjutatus meditsiiniärist. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.
Kuusik, E. Aheldatud kirjasõna: pahempoolsete parteide ja rühmituste illegaalsete väljaannete levik Eestis 19. sajandi viimasest veerandist 1907. aastani. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2001.
Lepassalu, V. Ajakirjad „Eesti Kommunist” ja „Poliitika”. Diplomitöö. Tartu Ülikool, ajakirjandusosakond, 1994.
Liiva, K. Alaealiste kuritegevuse kajastamine Eesti ajakirjanduses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1997.
Linnutaja, P. Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tegevusest ja selle kajastumisest ajakirjanduses. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1993.
Lõhmus, M. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur – Eesti Raadio toimetamispraktika 1980–1984. Magistritöö. Tartu Riiklik Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1996.
Lõuna, A. Jüri Truusmann ja teised õigeusklikud Eesti haritlased Tallinnas 19. sajandi teisel poolel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, ajaloo osakond, eesti ajaloo õppetool, 2002.
Mõistlik, A. Nõukogude naiseideaal Eesti ajakirjanduses 1950. aastatel ja 1970. aastate teisel poolel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003.
Märk, K. Lihula mälestusmärgi juhtum avaliku arutelu objektina. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.
Nigul, A. Elulaadi tüübid ja meediakasutus. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004.
Putnik, A.-I. Meediavabadus ja selle kaitse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2001.
Puusepp, M. Alaealiste kuritegevuse kajastamine Eesti ajalehtedes. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1994.
Reiljan, K. Telekommunikatsiooniühenduste kriminaalmenetluslik jälgimine ja salvestamine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1999.
Šmidt, A. Ajakirjanduslik sõnavabadus ja vastutus eraellu sekkumise eest. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2005.
Žurakovskaja, K. Väljendusvabaduse liberaalsed kontseptsioonid ja nende kajastumine rahvusvahelises ning siseriiklikus õiguses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2006.
Taluste, O. Sõnavabadus versus privaatsuse kaitse ehk millised reservatsioonid seab privaatsuse kaitse sõnavabadusele? Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2005.
Tikk, E. Informatsioonilise enesemääratlemise rahvusvahelis-õiguslik raamistik, sisustamine Eesti õiguses ja selle praktilisest kohaldamisest veebikeskkonnas. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2004.
Vaher, I. Kriminaalkohtuasjade kajastamine ajakirjanduses: vastandlikud huvid ja ühised väärtused. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2000.
Valner, S. Eesti tähtsamate päevalehtede poliitilised eelistused 1992. aasta teisel poolel. Diplomitöö. Tartu Ülikool, 1993.
Vaniko, M. Kultuuriajakirjanduse nõukogustamise ja kontrollimise algus Eestis: „Sirbi ja Vasara” näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2001.
Vare, P. Eesti päevalehtede esiküljed aprillis 1997 ja 1998 – kriitiline või kommertslik lähenemine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1999.
Visnapuu, M. Tarbijaajakirjanduse väljakujunemine ja areng Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Belsey, A.; Chadwick, R. (eds). Ethical issues in journalism and the media. London; New York: Routledge, 1992.
Berger, A. A. Media and Society: A Critical Perspective . Lanham: Rowman & Littlefield, 2006.
Bivins, T. Mixed media: moral distinctions in advertising, public relations, and journalism. Mahwah (N.J.); London: Lawrence, 2004.
Black, J.; Steele, B.; Barney, R. Doing ethics in journalism: a handbook with case studies. Society of Professional Journalists, Boston: Allyn and Bacon, 1995.
Carey, P.; Sanders, J. Media law. London: Sweet & Maxwell, 2004.
Carter, C. (et al., eds.). News, gender and power. London; New York: Routledge, 1998.
Chadwick, R. (ed). The concise encyclopedia of ethics in politics and the media. San Diego: Academic Press, 2001.
Christians, C. G.; Rotzoll, K. B.; Fackler, M. Media ethics: cases and moral reasoning. New York; London: Longman, 1991.
Cohen-Almagor, R. Speech, Media and Ethics: The Limits of Free Expression. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2005.
Foerstel, H. N. Banned in the media: a reference guide to censorship in the press, motion pictures, broadcasting, and internet. Westport; London: Greenwood Press, 1998.
Keeble, R. Ethics for journalists. London; New York: Routledge, 2001.
Kieran, M. (ed). Media ethics. London; New York: Routledge, 1998.
Kivikuru, U.; Varis, T. (ed). Approaches to international communication: textbook for journalism education. Helsinki: Finnish National Commission for UNESCO, 1987.
Kronmarker, M. På jakt efter etiken: rapport från yrkesetiskt seminarium 1987. Kalmar: Högskolan i Kalmar, 1987.
Kämppi, A. Eettinen harkinta uutisjournalismissa: haastattelututkimus sanomalehtitoimittajien eettisistä ongelmista ja periaatteista. Tampere: Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos, 1990.
Lambeth, E. B. Committed journalism: an ethic for the profession. Bloomington; Indianapolis: Indiana University Press, 1992.
Lichtenberg, J. (ed). Democracy and the mass media. Cambridge (etc):Cambridge University Press, 1995.
Meyer, P. Editors, publishers and newspaper ethics: a report to the American Society of newspaper editors. Washington: American Society of Newspaper Editors, 1983.
Nordenstreng, K.; Hannikainen, L. The mass media declaration of UNESCO. Norwood (N.J.): Ablex, 1984.
Nordenstreng, K. Reports on media ethics in Europe. Tampere: Tampereen yliopisto. Tiedotusopin laitos, 1995.
Patterson, P.; Wilkins, L. (eds). Media ethics: issues & cases. Boston: McGraw Hill, 2005.
Pippert, W. G. An ethics of news: a reporter's search for thruth. Georgetown: Georgtown University Press, 1989.
Press Councils and similar bodies in Africa. Lagos: Nigerian Press Council, 1996.
The problems of journalistic ethics: materials from the Unesco supported conference of the young journalists of Baltic States, Vilnius, 25-28 February 1997. Vilnius: Lithuanian Journalism Centre, 1997.
Rozenberg, J. Privacy and the press. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2005.
Sanders, K. Ethics and journalism. London: Sage, 2003.
Sonnenberg, U.; Thomass, B. (eds). Journalistic decision-taking in Europe: case by case. Maastricht: European Journalism Centre, 1997.
Sparks, C.; Tulloch, J. (eds). Tabloid tales: global debates over media standards. Lanham (etc.): Rowman & Littlefield, 2000.
Tester, K. Compassion, morality and the media. Buckingham; Philadelphia: Open University, 2001.
Багерстам, Э. Свобода прессы в демократическом обществе: настольная книга по этике прессы по заказу Союза журналистов Эстонии. Тарту; Вяллингби, 1992.
Волков, А. И. (et al.). Пресса в обществе (1959-2000): оценки журналистов и социологов: документы. Москва: Московская Школа Политических Исследований, 2000.
Соколова, В. Феномен "политической корректности": слова, которые мы употребляем в отношении себя и других. - Acta et commentationes collegii Narovensis =Tartu Ülikooli Narva Kolledži toimetised. Narva, 2004, 3, lk 137-147.
Vaata ka: globaalne eetika, valitsemiseetika, ärieetika, reklaam ja ajakirjandus, sõnavabadus ja tsensuur
Päisefoto: Suzy Hazelwood, pexels.com