Autor:
Pixabay

Reklaam ja tervishoid

Reklaami ja tervishoiu teemal on kokkupuutepunkte meditsiinieetikaga. On üldtuntud tõde, et arst tohib oma oskusi kasutada vaid patsiendi aitamiseks, mitte kunagi kahjustamiseks. Haigel on arsti vastu suur usaldus ning viimane ei tohi seda kurjasti kasutada.

Võib ette tulla, et arst on tööalaselt seotud mõne ravimifirmaga. Kuidas näiteks suhtuda meedikusse, kes patsiendile retsepti kirjutades eelistab alati selle firma ravimeid, kus ta isegi töötab? Mida arvata ajaleheartiklist, mis viitab kindlatele kaubamärkidele, kuid ei tutvusta end reklaamtekstina? Kuna arstimis omavad ravitoimet selles sisalduvad toimeained, kas siis on eetiliselt korrektne teatud kaubamärkide toodangut esile tõsta, ehkki nad pakuvad sama sisaldusega kaupa kui teised pakkujad?

Eetiliselt küsitavateks võib lugeda ka meditsiinilised operatsioonid, mis iseenesest ei ole tervise parandamiseks vajalikud (plastiline kirurgia, silmalaser). Kas ninajoone kohendamine või lühinägelikkusest lahtisaamine aitab tõepoolest elus paremini hakkama saada või on tegemist ühiskonnas võib olla põhjendamatult omaks võetud iluideaaliga, mida levitab ja kindlustab ka reklaam? Teisisõnu, kas väärtusi, mida nimetatud operatsioonide reklaam esindab, on üldse eetiliselt õige esile tõsta?

Lisaks

35-aastane striptiisitarina töötav naine lasi oma rindu biogeeli abil suurendada. Selline meetod oli palju odavam kui teised. Nelja aasta jooksul käis ta biogeeli süstimas ligikaudu kümme korda. Biogeel on sisuliselt vedel plastmass polüakrüülamiid, sama ainet tahkena nimetatakse pleksiklaasiks. Alguses oli naine tulemusega igati rahul, mõne aja pärast hakkas geel liikuma ja rind deformeerus. Naisel polnud valusid, kuid tema välimus, mis oli oluline ka tema ameti tõttu, kannatas väga.

Protseduuri sooritanud arst ei nõustunud olukorda parandama. Seetõttu pöördus naine teise kliinikusse. Kuigi sealne operatsioon läks edukalt, ei pruugi see jääda viimaseks. Kuna naine on andnud allkirja, et võtab vastutuse endale, siis tõenäoliselt pole mõtet kohtusse minna. Ka naine leiab, et tema ise on juhtunus süüdi – minnes odavama hinna õnge, peab arvestama ka riskidega.

Teised ilukirurgiaga tegelevad arstid Eestis on biogeeli kasutamisest keeldunud, pidades seda liiga ohtlikuks. Põhiprobleem on arstide väitel see, et süstimise mõjul pole tagatist. Väga raske, kui mitte võimatu, on ennustada, kas kõik läheb plaanipäraselt või tekivad tüsistused.

Esiteks võib küsida nende üldiste väärtuste eetilisuse järele, mida taolised iluoperatsioonid kannavad: kas kirurgiline sekkumine muul põhjusel kui halva tervisliku seisundi tõttu on üldse õigustatud ja vajalik.Teiseks võib esitatud näite kohta küsida: kuigi naine on lubanud vastutuse enda peale võtta, siis kas nii ohtliku ainega töötamist saab pidada eetiliseks. Biogeeli kasutava ilusalongi reklaam lubab, et nende tooted ületavad vetruvuselt ja vormipüsimiselt kõiki senituntud analooge. Kuna biogeeli kasutamise tagajärgi kindlalt ennustada ei saa, kas ilusalong võib end esitatud lausega reklaamida?

 

RAAMATUD

Ravimite reklaami kord. Tartu, 1996

ARTIKLID

Aug, T. WHO nõuab ebatervislike toitude reklaami keelamist. Eesti Päevaleht 03.11.2006

Kangur, M. Ravimikapslite reklaam solvab riigikogu liikmeid. Eesti Päevaleht 13.10.2006

Selder, S. Euroopa ähvaradab rämpstoidu reklaamid prügikasti heita. Eesti Päevaleht 08.02.2005.

Szirko, F. Õlu, südamenädal, rasedus ja reklaam. Eesti Päevaleht 18.04.2005.

Uusküla, M. Ravimite reklaam apteegis. Eesti Rohuteadlane, 2001 nr 3, lk 9-10

Volke, V. Arst, ravimid, reklaam. Lege Artis, 2006 nr 2, lk 32-33

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palume teha otsingu raamatukogude andmebaasis ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Belch, G. E; Belch, M. A. Advertising and Promotion. Irwin/McGraw- Hill, 1998

Berger, A. A. Ads, Fads, and Consumer Culture: Advertising's Impact on American Character and Society. Lanham (Md.): Rowman & Littlefield, 2000

Cook, G. W. D. The Discourse of Advertising. London: New York: Routledge, 2001

McGann, A. F. Advertising Media: a Managerial Approach. Homewood: Irwin 1988

McFall, L. Advertising: a Cultural Economy. London: Sage, 2004

Rotzoll, K. B. Advertising in Contemporary Society: Perspectives Toward Understanding. Urbana: Chicago: University of Illinois Press, 1996

Seiden, H. Advertising Pure and Simple. New York: AMACOM, 1990

Spence, E.; Heekeren, B. van. Advertising Ethics. Prentice Hall 2004

Toland Frith, K. (ed). Undressing the Ad: Reading Culture in Advertising. New York: Lang, 1998

Twitchell, J. B. Adcult USA: the Triumph of Advertising in American Culture. New York: Columbia University Press, 1996

Williamson, J. Decoding Advertisements: Ideology and Meaning in Advertising. London; New York: Boyars, 2000

Zeff, R. Advertising on the Internet. New York: Wiley Computer Publishing, 1999

Vaata ka: meditsiinieetika

Päisefoto: Reto Scheiwiller, pixabay.com

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile