Eestis on hetkel käibel peamiselt kaks kirjapandud õpetajate moraalinormide kogumit: Eesti õpetajaeetika koodeks, mille on koostanud Eesti Õpetajate Liit 2005. aastal, ja Eesti Haridustöötajate Liidu Õpetaja kutse-eetika.
Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koordineerimisel on nüüd käima lükatud arutelu õpetajaeetika väärtuste ja tegevuspõhimõtete ning eetikakoodeksi funktsiooni üle. Eesmärk on ajakohastada praegu kehtivad koodeksid ühtseks normide kogumiks.
Kommentaaride esitamiseks on kaks võimalust:
Arvamust saab avaldada kuni 27. oktoobrini 2024.
Eesti õpetaja eetikakoodeks on normide kogum, mis toetub Eestis töötavate õpetamisega seotud inimeste arusaamale heast õpetajast. Selle väljatöötamisel lähtuti:
1) kaasaegsest õpikäsitusest, mis annab laiema normatiivse raamistiku nii kutsestandardile kui ka eetikakoodeksile;
2) eetilisi dilemmasid sisaldavatest juhtumikirjeldustest.
Õpetaja eetikakoodeks keskendub moraalsetele väärtustele ega käsitle õpetaja töös vajaminevaid intellektuaalseid väärtusi, millest peamised on kriitiline mõtlemine, uudishimu ja loovus, refleksiivsus ja kaalutlemine. Samuti pole siin eraldi kirjeldatud kutsestandardis välja toodud iseloomuomadusi.
Eelkõige on õpetaja koodeksi eesmärk piiritleda väärtusruum, millesse õpetaja professionaalne töö Eestis paigutub, kirjeldada ja täpsustada norme, aidata kujundada elukutselisi hoiakuid ning anda pidepunkte eetiliste kaalutluste jaoks (sh toimida eneseanalüüsi metoodilise vahendina).
Teises järjekorras on see aga ka dokument, millele toetudes on võimalik anda tegevustele eetiline hinnang ka negatiivses mõttes, st öelda (kaalutlusmomenti arvestades), milline käitumine pole õpetaja kutsele kohane.
Õpetaja eetikakoodeks on mõeldud kõigile, kes Eestis õpetamisega tegelevad, olenemata seejuures õppijate vanusest. Eelkõige on aga silmas peetud üldhariduskoolide õpetajaid.
Kaalutlusoskus ja -kohustus on vältimatu osa sellistest eetikakoodeksitest, mis väga rangeid reegleid ette ei kirjuta. Siinne eetikakoodeks ei anna üldjuhul valmis vastuseid, vaid pidepunkte ja viitasid, millest igapäevaotsustes (ja nende otsustamiste hindamisel) lähtuda. Õpetaja professionaalse edenemise juurde kuulub eetilise kaalutlemisoskuse arendamine – eetikakoodeksis välja toodud väärtused võivad päriselu situatsioonides vastuollu minna (ja lähevadki).
Lisaks on tegevuspõhimõtted koodeksis üldjuhul (mõne erandiga) mõeldud toimima selliselt, et need ei väljenda moraalset miinimumi, vaid juhist koos püüdlusliku momendiga. Vaatame nt punkti „1.1 Hea õpetaja kohtleb kõiki õppijaid võrdselt (ei diskrimineeri ega eelista kedagi)“. Ka väga kogenud ja eetiliselt tundlik õpetaja võib mõnikord selles libastuda. Oluline on mõista, kuidas antud põhimõtte universaalse täitumise poole liikuda ja miks see väärikate inimeste/õppijate arengutee kujundamisel tähtis on.
Tuleb silmas pidada, et moraalne kaalutlemine vajab harjutamist ja tihti ka emotsionaalset ressurssi.
Heili Griffith (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Halliki Harro-Loit (TÜ eetikakeskus), Urmas Heinaste (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Pille Häidkind (Eesti Eripedagoogide Liit), Tiia Kaeramaa (Eesti Lasteaednike Liit), Maili Karindi (Eesti Eripedagoogide Liit), Ingrit Keerma (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Külliki Koppel (Eesti Lastevanemate Liit), Mia Marleen Lemetti (Eesti Õpilasühenduste Liit), Ülle Matsin (Haridus- ja Teadusministeerium) Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Jürgen Rakaselg (Haridus- ja Teadusministeerium), Mari Roostik (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Astrid Sildnik (Eesti Õpetajate Liit), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskus), Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei), Anu Tammeleht (TÜ eetikakeskus), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liit), Jana Treier (Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus), Heidi Uustalu (Haridus- ja Teadusministeerium), Kristiine Vahtramäe (Eesti Lastevanemate Liit), Katrin Velbaum (TÜ eetikakeskus) ja Reemo Voltri (Eesti Haridustöötajate Liit).
Kommentaaride ja ettepanekute eest täname: Anne Aasamets, Anneli Eesmaa, Jüri Ginter, Jaanus Kann, Rasmus Kits, Elina Kivinukk, Tiina Kivisalu, Karin Klemmer, Laura Lilles-Heinsar, Mari-Liis Nummert, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Marju Põld, Maris Raimets, Riin Seema, Kristi Tarik, Ene Tigas ja teised, kes kommentaaridega aruteluprotsessile kaasa aitasid.
Teoreetiline taustamaterjal õpetaja eetikakoodeksi tarvis (2024)
17. septembril toimus uuendatud õpetaja eetikakoodeksi veebipõhine tutvustus. Üritusele ootasime kõiki õpetajaid ja kooli- ning lasteaiajuhte.
17. septembril kell 16.00 toimuval üritusel sai kõige värskemat infot eetikakoodeksi kohta. Samuti pakkusime mõtteainet, milliseid ootusi võib koodeksile panna ja kuidas koodeks mõjutab õpetaja igapäevatööd.
22.10.2024 ÕPETAJA EETIKAKOODEKS – ÕPETAJA ABIVAHEND ⟩ Õpetaja eetikakoodeks ja suhtlusnormid (Õpetajate Leht)
15.10.2024 ÕPETAJA EETIKAKOODEKS – ÕPETAJA ABIVAHEND ⟩ Hindamise ja tagasisidestamise probleemid (Õpetajate Leht)
08.10.2024 ÕPETAJA EETIKAKOODEKS – ÕPETAJA ABIVAHEND ⟩ Kuidas käitumisjuhendid võiksid õpetajat toetada? (Õpetajate Leht)
01.10.2024 ÕPETAJA EETIKAKOODEKS – ÕPETAJA ABIVAHEND ⟩ Õpetaja väärtusvalikud ja eetikakoodeksi juhised (Õpetajate Leht)
09.09.2024 Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub õpetaja eetikakoodeksi lühiseminarile!
06.09.2024 Õpetaja eetikakoodeksi arutelul mõtestati õpetaja rolli tänapäeval
05.08.2024 Paide Arvamusfestivalil arutleme õpetaja eetikakoodeksist
30.11.2023 Õpetajate eetikakoodeks on küps muutmiseks (Õpetajate Leht)
28.11.2023 Õpetaja eetikakoodeksist ja vajadusest mõtestada õpetajaametit (Õpetajate Leht)
28.11.2023 Milliseid uusi olukordi peaks õpetaja eetikakoodeks aitama lahendada? (Õpetajate Leht)