Õpetaja eetikakoodeksi ajakohastamine

Eestis on hetkel käibel peamiselt kaks kirjapandud õpetajate moraalinormide kogumit: Eesti õpetajaeetika koodeks, mille on koostanud Eesti Õpetajate Liit 2005. aastal, ja Eesti Haridustöötajate Liidu Õpetaja kutse-eetika.

Haridus- ja teadusministeeriumi algatusel ning rahastusel ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koordineerimisel on nüüd käima lükatud arutelu õpetajaeetika väärtuste ja tegevuspõhimõtete ning eetikakoodeksi funktsiooni üle. Eesmärk on ajakohastada praegu kehtivad koodeksid ühtseks normide kogumiks.

Õpetaja eetikakoodeksi versiooni 05.02.2025 seisuga leiab siit!

Alates 2023. aasta lõpust on haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse ning õpetamisega seotud erialaliitude esindajatest koosneva töögrupi pingutustel uuendatud õpetaja eetikakoodeksit. Töö käigus jõuti tõdemusele, et enne eetikakoodeksi ametlikku vastuvõtmist tuleks koos haridusorganisatsioonidega mudeldada eetikakoodeksi rakendamise viise, et ei tekiks olukorda, kus koodeksi tekst ja selle kasutamine organisatsioonide tasandil on raskesti ühildatavad. Koodeksi jõustamine asutuses tähendab sisuliselt igapäevaelu eetiliste valikute arutelude süsteemi loomist.

Koodeksi rakendamise mudeldamiseks lõime pilootprojekti, kuhu soovime kutsuda viis kuni kümme (erinevat tüüpi) haridusasutust. Pilootprojekti üks eesmärk on, et selles osalenud koolidest ja lasteaedadest saavad aja jooksul eetilise kaalutluspädevuse eestvedajad. See tähendab, et asutused, kes on harjutanud eetikakoodeksi rakendamist enda organisatsioonikultuuri parandamiseks, on nõus oma kogemusi ja teadmisi teistega jagama.

Tahame kaasata motiveeritud koole – õpetajaid, juhte, kogukonda. Nende leidmiskeks kuulutame välja konkursi.

Konkursile ootame koolide, lasteaedade ja kutsekoolide motivatsioonikirjeldust, milles muuhulgas kirjeldatakse üldistatult paari eetilist dilemmat sisaldavat juhtumit, mis on asutust puudutanud või mille üle on arutatud.

Motivatsiooni kirjeldust ootame vormi kuni 28. veebruarini

Mida pilootprojektis osalemine annab?

  • Projektis kaasa löövad haridusasutuse töötajad omandavad juhtumite märkamise, analüüsi, eetikakoodeksi tõlgendamise, moraalse kaalutlemise ja eetilise hindamise oskusi.
  • Haridusasutus saab Tartu Ülikooli eetikakeskuselt nõu ja tuge juhtumite leidmisel, eetiliste küsimuste arutelude juhtimisel ning õpetajate, juhtide ja õpilaste toetamisel eetikakoodeksi jõustamise juures.

  • Haridusasutuses toimuvate arutelude kaudu võib õpetamise ja õppimise eetika muutuda organisatsioonikultuuri osaks.

  • Haridusasutusel on võimalus jagada oma saadud kogemust teistega ning kujuneda eetikakoodeksi rakendamise eestvedajaks.

Millega peab pilootprojektis osalemisel arvestama?

Haridusasutus, kes on konkursi korras välja valitud, tutvub lühikoolitusel õpetaja eetikakoodeksi rakendussüsteemi maatriksiga ning modifitseerib seda koostöös TÜ eetikakeskusega oma organisatsiooni vajadustele vastavaks. Pilootprojekti käigus, mis kestab 2025. aasta novembrini, moodustab asutuse juht arendusmeeskonna, kellega koos mudeldatakse juhtumite lahendamiskäiku. Vajalik on valmisolek vähemalt kaheks kohtumiseks TÜ eetikakeskuse koolitajatega kas veebi teel või asutuses kohapeal.

Lisaküsimuste korral saab kirja teele panna Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuhile Katrin Velbaumile, katrin.velbaum@ut.ee.

Selgituseks õpetaja eetikakoodeksi juurde

Eesti õpetaja eetikakoodeks on normide kogum, mis toetub Eestis töötavate õpetamisega seotud inimeste arusaamale heast õpetajast. Selle väljatöötamisel lähtuti:

1) kaasaegsest õpikäsitusest, mis annab laiema normatiivse raamistiku nii kutsestandardile kui ka eetikakoodeksile;

2) eetilisi dilemmasid sisaldavatest juhtumikirjeldustest.

Õpetaja eetikakoodeks keskendub moraalsetele väärtustele ega käsitle õpetaja töös vajaminevaid intellektuaalseid väärtusi, millest peamised on kriitiline mõtlemine, uudishimu ja loovus, refleksiivsus ja kaalutlemine. Samuti pole siin eraldi kirjeldatud kutsestandardis välja toodud iseloomuomadusi.

Mis on õpetaja eetikakoodeksi eesmärgid?

Eelkõige on õpetaja koodeksi eesmärk piiritleda väärtusruum, millesse õpetaja professionaalne töö Eestis paigutub, kirjeldada ja täpsustada norme, aidata kujundada elukutselisi hoiakuid ning anda pidepunkte eetiliste kaalutluste jaoks (sh toimida eneseanalüüsi metoodilise vahendina).

Teises järjekorras on see aga ka dokument, millele toetudes on võimalik anda tegevustele eetiline hinnang ka negatiivses mõttes, st öelda (kaalutlusmomenti arvestades), milline käitumine pole õpetaja kutsele kohane.

Kellele õpetaja eetikakoodeks mõeldud on?

Õpetaja eetikakoodeks on mõeldud kõigile, kes Eestis õpetamisega tegelevad, olenemata seejuures õppijate vanusest. Eelkõige on aga silmas peetud üldhariduskoolide õpetajaid.

Kaalutlusoskus ja põhimõtete püüdluslik sisu

Kaalutlusoskus ja -kohustus on vältimatu osa sellistest eetikakoodeksitest, mis väga rangeid reegleid ette ei kirjuta. Siinne eetikakoodeks ei anna üldjuhul valmis vastuseid, vaid pidepunkte ja viitasid, millest igapäevaotsustes (ja nende otsustamiste hindamisel) lähtuda. Õpetaja professionaalse edenemise juurde kuulub eetilise kaalutlemisoskuse arendamine – eetikakoodeksis välja toodud väärtused võivad päriselu situatsioonides vastuollu minna (ja lähevadki).

Lisaks on tegevuspõhimõtted koodeksis üldjuhul (mõne erandiga) mõeldud toimima selliselt, et need ei väljenda moraalset miinimumi, vaid juhist koos püüdlusliku momendiga. Vaatame nt punkti „1.1 Hea õpetaja kohtleb kõiki õppijaid võrdselt (ei diskrimineeri ega eelista kedagi)“. Ka väga kogenud ja eetiliselt tundlik õpetaja võib mõnikord selles libastuda. Oluline on mõista, kuidas antud põhimõtte universaalse täitumise poole liikuda ja miks see väärikate inimeste/õppijate arengutee kujundamisel tähtis on.

Tuleb silmas pidada, et moraalne kaalutlemine vajab harjutamist ja tihti ka emotsionaalset ressurssi.

Õpetaja eetikakoodeksi ajakohastamise töögruppi kuuluvad

Heili Griffith (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Halliki Harro-Loit (TÜ eetikakeskus), Urmas Heinaste (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Pille Häidkind (Eesti Eripedagoogide Liit), Tiia Kaeramaa (Eesti Lasteaednike Liit), Maili Karindi (Eesti Eripedagoogide Liit), Ingrit Keerma (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Külliki Koppel (Eesti Lastevanemate Liit), Mia Marleen Lemetti (Eesti Õpilasühenduste Liit), Ülle Matsin (Haridus- ja Teadusministeerium) Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Jürgen Rakaselg (Haridus- ja Teadusministeerium), Mari Roostik (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Astrid Sildnik (Eesti Õpetajate Liit), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskus), Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei), Anu Tammeleht (TÜ eetikakeskus), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liit), Jana Treier (Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus), Heidi Uustalu (Haridus- ja Teadusministeerium), Kristiine Vahtramäe (Eesti Lastevanemate Liit), Katrin Velbaum (TÜ eetikakeskus) ja Reemo Voltri (Eesti Haridustöötajate Liit).

Kommentaaride ja ettepanekute eest täname: Anne Aasamets, Anneli Eesmaa, Jüri Ginter, Helen Hirsnik, Jaak Hohensee, Raili Jahtmaa, Marten Juurik, Rando Kangro, Jaanus Kann, Ketrin Katsehein, Rasmus Kits, Elina Kivinukk, Tiina Kivisalu, Karin Klemmer, Laura Lilles-Heinsar, Kristi Lõuk, Heidy Meriste, Mari-Liis Nummert, Liia Opmann, Airi Park, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Marju Põld, Maris Raimets, Riin Seema, Kristi Tarik, Ene Tigas ja teised, kes kommentaaridega aruteluprotsessile kaasa aitasid.

Õpetaja eetikakoodeksi vastutussüsteem (visand)

Teoreetiline taustamaterjal õpetaja eetikakoodeksi tarvis (2024)

17. septembril toimus uuendatud õpetaja eetikakoodeksi veebipõhine tutvustus. Üritusele ootasime kõiki õpetajaid ja kooli- ning lasteaiajuhte.

17. septembril kell 16.00 toimuval üritusel sai kõige värskemat infot eetikakoodeksi kohta. Samuti pakkusime mõtteainet, milliseid ootusi võib koodeksile panna ja kuidas koodeks mõjutab õpetaja igapäevatööd.

Image
Visuaal
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!