Õpetaja eetikakoodeksi ajakohastamine

Eesti õpetaja eetikakoodeks on normide kogum, mis toetub Eestis töötavate õpetamisega seotud inimeste arusaamale heast õpetajast. Selle väljatöötamisel lähtuti:

1) kaasaegsest õpikäsitusest, mis annab laiema normatiivse raamistiku nii kutsestandardile kui ka eetikakoodeksile;

2) eetilisi dilemmasid sisaldavatest juhtumikirjeldustest.

Õpetaja eetikakoodeks keskendub moraalsetele väärtustele ega käsitle õpetaja töös vajaminevaid intellektuaalseid väärtusi, millest peamised on kriitiline mõtlemine, uudishimu ja loovus, refleksiivsus ja kaalutlemine. Samuti pole siin eraldi kirjeldatud kutsestandardis välja toodud iseloomuomadusi.

Eelkõige on õpetaja koodeksi eesmärk piiritleda väärtusruum, millesse õpetaja professionaalne töö Eestis paigutub, kirjeldada ja täpsustada norme, aidata kujundada elukutselisi hoiakuid ning anda pidepunkte eetiliste kaalutluste jaoks (sh toimida eneseanalüüsi metoodilise vahendina).

Teises järjekorras on see aga ka dokument, millele toetudes on võimalik anda tegevustele eetiline hinnang ka negatiivses mõttes, st öelda (kaalutlusmomenti arvestades), milline käitumine pole õpetaja kutsele kohane.

Kellele õpetaja eetikakoodeks mõeldud on?

Õpetaja eetikakoodeks on mõeldud kõigile, kes Eestis õpetamisega tegelevad, olenemata seejuures õppijate vanusest. Eelkõige on aga silmas peetud üldhariduskoolide õpetajaid.

Kaalutlusoskus ja põhimõtete püüdluslik sisu

Kaalutlusoskus ja -kohustus on vältimatu osa sellistest eetikakoodeksitest, mis väga rangeid reegleid ette ei kirjuta. Siinne eetikakoodeks ei anna üldjuhul valmis vastuseid, vaid pidepunkte ja viitasid, millest igapäevaotsustes (ja nende otsustamiste hindamisel) lähtuda. Õpetaja professionaalse edenemise juurde kuulub eetilise kaalutlemisoskuse arendamine – eetikakoodeksis välja toodud väärtused võivad päriselu situatsioonides vastuollu minna (ja lähevadki).

Lisaks on tegevuspõhimõtted koodeksis üldjuhul (mõne erandiga) mõeldud toimima selliselt, et need ei väljenda moraalset miinimumi, vaid juhist koos püüdlusliku momendiga. Vaatame nt punkti „1.1 Hea õpetaja kohtleb kõiki õppijaid võrdselt (ei diskrimineeri ega eelista kedagi)“. Ka väga kogenud ja eetiliselt tundlik õpetaja võib mõnikord selles libastuda. Oluline on mõista, kuidas antud põhimõtte universaalse täitumise poole liikuda ja miks see väärikate inimeste/õppijate arengutee kujundamisel tähtis on.

Tuleb silmas pidada, et moraalne kaalutlemine vajab harjutamist ja tihti ka emotsionaalset ressurssi.

Õpetaja eetikakoodeksi ajakohastamise töögruppi kuuluvad

Heili Griffith (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Halliki Harro-Loit (TÜ eetikakeskus), Urmas Heinaste (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Pille Häidkind (Eesti Eripedagoogide Liit), Tiia Kaeramaa (Eesti Lasteaednike Liit), Maili Karindi (Eesti Eripedagoogide Liit), Ingrit Keerma (Õpetajate Ühenduste Koostöökoda), Külliki Koppel (Eesti Lastevanemate Liit), Mia Marleen Lemetti (Eesti Õpilasühenduste Liit), Ülle Matsin (Haridus- ja Teadusministeerium) Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Jürgen Rakaselg (Haridus- ja Teadusministeerium), Mari Roostik (Eesti Koolijuhtide Ühendus), Astrid Sildnik (Eesti Õpetajate Liit), Margit Sutrop (TÜ eetikakeskus), Atko-Madis Tammar (Õiguskantsleri Kantselei), Anu Tammeleht (TÜ eetikakeskus), Margit Timakov (Eesti Õpetajate Liit), Jana Treier (Eesti Alushariduse Juhtide Ühendus), Heidi Uustalu (Haridus- ja Teadusministeerium), Kristiine Vahtramäe (Eesti Lastevanemate Liit), Katrin Velbaum (TÜ eetikakeskus) ja Reemo Voltri (Eesti Haridustöötajate Liit).

Kommentaaride ja ettepanekute eest täname: Anne Aasamets, Anneli Eesmaa, Jüri Ginter, Helen Hirsnik, Jaak Hohensee, Raili Jahtmaa, Marten Juurik, Rando Kangro, Jaanus Kann, Ketrin Katsehein, Rasmus Kits, Elina Kivinukk, Tiina Kivisalu, Karin Klemmer, Laura Lilles-Heinsar, Kristi Lõuk, Heidy Meriste, Mari-Liis Nummert, Liia Opmann, Airi Park, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Marju Põld, Maris Raimets, Riin Seema, Kristi Tarik, Ene Tigas ja teised, kes kommentaaridega aruteluprotsessile kaasa aitasid.

Õpetaja eetikakoodeksi vastutussüsteem (visand)