Kuna sport on mõjukas kultuuriline nähtus, tekib spordis palju eetilist laadi küsimusi, mis vajavad laiemat avalikku tähelepanu. Tippsporti peetakse sageli rahvusliku uhkuse ja au küsimuseks, seetõttu on selge, et ebaeetiliselt käitunud sportlane haavab oma maa esindajana kogu rahvastiku autunnet.
Oluline on märkida, et spordieetika ei piirdu ainult sportlase eetikaga. Kaasajal pole spordisaavutused ainult sportlase eraasi, vaid sellega on seotud hulk inimesi ja organisatsioone alates treenerist, psühholoogist, massöörist kuni sporti (ja üldisemalt kultuuri) reguleerivate organisatsioonide ja sponsoriteni.
Lisaks igapäevaelus esinevatele küsimustele tegeletakse spordieetikas ka teoreetilisemate probleemidega, näiteks kas on eetiline pidada spordiks selliseid tegevusi, mille sisu on teiste inimeste tahtlik kahjustamine. Seetõttu on poks ja muud võitluskunstid moraalselt probleemsed.
„Spordifilosoofia“ alateema tegeleb üldisemate küsimustega spordi kui nähtuse kohta: mis on sport ning kuidas on sport seotud mänguga. Ka võrdõiguslikkuse tagamine ning soouuringud on spordifilosoofia olulised küsimused.
„Ausa mängu“ (inglise keeles fair play) alateemas arutletakse sportlase ning treeneri eetika üle. Põhiküsimus on selles, mis on õiglane mäng – kas keelatud ainete kasutamine spordis ning geneetiliselt muundatud sportlaste võistlemine on kuidagi õigustatud.
Alateema „spordikorraldus ja finantseerimine“ tegeleb põhiliselt spordiga seotud organisatsioonide eetikaga. Vaatluse alla tulevad spordialade rahastamise põhimõtted ja sportlaste tasustamine. Siia alla kuulub ka küsimus spordi kommertsialiseerumisest. Mõnede spordivõistluste osavõtumaks on sportlase jaoks liiga suur, samas teenib üritus teatud ringkondadele kasumit.
Päisefoto: NoName_13, pixabay.com