Autor:
Pexels.com

Loomkatsed

#ühiskonnale

Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: teaduslikus uurimistöös, uute toodete testimisel ja õppetöös. Kõikide nende valdkondade juures kerkivad küsimused, kas ja millal võib loomkatseid lubada, milliseid ja millisel eesmärgil läbiviidavaid protseduure lubada ning kes lubatavuse üle otsustab.

Õppetöös kasutatakse loomkatseid näiteks arstide, õdede, loomaarstide, aga ka potentsiaalsete teadlaste ettevalmistamisel. Mitmetes riikides on õppijatel keelatud loomadega ise eksperimenteerida, et katse sooritaja ei saaks loomale oma ebakompetentsuse tõttu kannatusi põhjustada, ning viia loomkatseid läbi üldhariduskoolides. Loomkatsete vastased väidavad, et kõikide nende erialade puhul on võimalik ning isegi efektiivsem omandada oskusi simulatsioonide abil või spetsialisti tegeliku abivajaja juures assisteerides.

Toodete testimisel püütakse loomkatsete abil välja selgitada toote ohutust, mõju ja kvaliteeti. Harilikult testitakse loomade abil toiduaineid, keemiatooteid, kosmeetikat ja ravimeid. Kosmeetikatööstuse puhul väidetakse, et loomad langevad inimliku edevuse ohvriks, kuigi kosmeetikatootjad rõhutavad, et nende toodang, näiteks hambapastad ja päikesekaitsekreemid, on mõeldud inimese tervise edendamiseks. Mitmel pool on loomade kasutamine kosmeetikatoodete testimisel rangelt reguleeritud (Eestis keelatud), Euroopa Liidus alates 2009. aastast keelatud.

Teaduslikus uurimistöös tehakse loomkatseid nii üldiste teadmiste suurendamiseks kui ka inimkonna või muu liigi heaolu edendavate meetodite väljatöötamiseks. Kui loomi kasutataks üksnes teadmishimu rahuldamiseks, oleks loomkatsete vastastel üsna lihtne oma kriitikat õigustada. Samas võib näiteks põhiliste bioloogiliste protsessidega tutvumine viia edaspidi oluliste läbimurreteni meditsiinis.

Loomkatsete pooldajad kasutavad järgnevaid argumente:

  • inimelul on suurem väärtus kui looma elul;
  • loomkatsete reguleerimine aitab julmust loomade suhtes ära hoida;
  • kuna loomi tapetakse ka inimestele toiduks, võib neid tappa ka inimeste tervise heaks;
  • loomkatsete tegemisel püütakse loomale valu tekitamist vältida.

Loomkatsete vastased leiavad, et loomadele kannatuste põhjustamine väärib taunimist. Lisaks valule, mida loomkatsetel püütakse küll minimeerida, kannatavad katsealused ka hirmu ja stressi all. Samuti väidavad katsede vastased, et loomadel on sarnaselt inimestega õigus elule ja heaolule. Nii pooldajate kui ka vastaste hulgas valitseb konsensus, et loomade kannatusi tuleb võimalikult vältida. Katsete vastased arvustavad regulatsioone, mis ei ole suutnud loomi kuritarvitamise eest täielikult kaitsta.

Seisukohti loomkatsete reguleerimise suhtes võib jagada üldjoontes kolmeks suunaks:

  1. teadlaste tegutsemisvabaduse pooldajad leiavad, et teadlased suudavad ise kõige paremini määrata loomade kohtlemise ja protseduuride läbiviimise reeglid;
  2. loomade heaolu eest võitlejad pooldavad täpseid regulatsioone ja järelevalvet teadusasutuste üle;
  3. loomaõiguslased nõuavad loomkatsete lõpetamist.

Ajaloo jooksul on loomkatsed mänginud olulist rolli uute raviviiside arendamisel, mille rakendamine on suurel määral vähendanud inimeste kannatusi ning pikendanud eluiga. On tõenäoline, et loomkatsed aitavad ka edaspidi meditsiini ja teaduse edusammudele kaasa. Ent kuna üha enam püütakse leida alternatiivseid uurimismeetodeid, mille juures loomkatseid ei vajata, võib loomkatsete roll tulevikus kahaneda.

Parascandola, M. Animal Research. Encyclopedia of Applied Ethics. Vol. I. Ed. by R.Chadwick. San Diego (etc): Academic Press, 1998, lk 151–160.

Lisaks

Loomkatsed sõjatehnika arendamisel

Loomi on ammustest aegadest inimestevahelistes konfliktides ohtu seatud, alates sõjaratsudest ja lõpetades laboriloomadega biorelvade katsetamisel. Koeri on kasutatud pommide toimetamiseks vaenlaseni ja veel sel sajandil on delfiinide abil püütud miine leida. Mitmel pool kasutatakse laboratooriumides endiselt loomi, et jälgida plahvatuskahjustusi ning testida keemiarelvade või bakteriaalsete toksiinide toimet.

Kui loomkatsete pooldajad lähtuvad sageli argumendist, et inimelu on looma elust väärtuslikum ning see õigustab meditsiinilise progressi nimel tehtud katseid, siis sõjatööstuses see põhjendus ei kehti. Relvade väljatöötamine on osa uurimistööst, mille eesmärk ei ole inimestele või loomadele head teha.

Eesti loomakaitseseadus keelab loomkatsete läbiviimise relvade ja laskemoona täiustamise eesmärgil. Paraku toob ühes riigis selliste katsete keelustamine tihti kaasa selle, et uurimistöö viiakse mujale, kus loomkatsete alane regulatsioon on leebem või üleüldse puudub.

Vaata lisaks:

Sõja- ja rahueetika, loomade kohtlemine, biotehnoloogia

Holland sooritab endiselt loomkatseid. Eesti Päevaleht, 02.05.2008

Norton-Taylor, R. Navy used goats in submarine experiments, MoD reveals. The Guardian, 07.02.2008

Military research on animals

RAAMATUD

Tummeleht, Lea (toim). Loomade heaolu: õpik kõrgkoolidele. Tartu: Eesti Maaülikool, 2018.

ARTIKLID

Weiss, C. Loomkatsed meditsiinilises uurimistöös. Eetika meditsiini argipäevas. Toim. A. Soosaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 39–47.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Armstrong, S. J.; Botzler, R. G. (eds). The animal ethics reader. London, New York: Routledge, 2003.

Conn, P. M.; Parker, J. V. The Animal Research War. Palgrave Macmillan, 2008.

Day, N. Animal Experimentation: Cruelty or Science? Enslow Publishers, 2000.

Elliott, D.; Stern, J. E. (eds). Research Ethics: A Reader. Hanover, London: University Press of New England, 1997.

Garner, R. Animal Ethics. Cambridge, Malden: Polity, 2005.

Greek, C. R.; Swingle Greek, J. Specious science: how genetics and evolution reveal why medical research on animals harms humans. New York, London: Continuum, 2003.

Haugen, D. M. (ed). Animal Experimentation (Opposing Viewpoints). Greenhaven Press, 2006.

Lafollette, H. Brute Science: Dilemmas of Animal Experimentation. Routledge, 1997.

Macrina, F. L. Scientific integrity: text and cases in responsible conduct of research. Washington: ASM Press, 2005.

Morton, D. B.; Beauchamp, T. L.; Dresser, R.; Orlans F. B.; Gluck, J. P. The Human Use of Animals Oxford University Press, 2008.

Orlans, F. B. In the Name of Science: Issues in Responsible Animal Experimentation. New York, Oxford: Oxford University Press, 1996.

Parascandola, M. Animal Research. Encyclopedia of Applied Ethics. Vol. I. Ed. by R.Chadwick. San Diego (etc): Academic Press, 1998, lk 151–160.

Pauwels, E. Ethics for researchers: facilitating research excellence in FP7. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2007.

Rollin, B. E. Animal Rights & Human Morality. Prometheus Books, 2006.

Rollin, B. E. The Frankenstein syndrome: ethical and social issues in the genetic engineering of animals. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2003.

Wolfensohn, S.; Lloyd, M. Handbook of Laboratory Animal Management and Welfare. Wiley-Blackwell, 2003.

Yarri, D. Animal Experimentation: A Critical Analysis and Constructive Christian Proposal. Oxford: Oxford University Press, 2005.

Vaata ka: bioeetika, loomade kohtlemine

 

Päisefoto: Pixabay/pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt