Õiglane tervishoiukorraldus
Õigus tervise kaitsele
Eesti Põhiseaduse §28 järgi on igaühel õigus tervise kaitsele. See omakorda tähendab, et riik peab isiku õiguse täitma omapoolse tegevusega, riik on kohustatud seda õigust toestama. Arstiabi kättesaadavus sõltub paljuski poliitilistest otsustest ning sellest, kui suur osa ühiskonna poolt loodud kogurikkusest suunatakse tervishoidu ning kui efektiivselt neid ressursse kasutatakse.
Eesti solidaarne maksusüsteem tähendab, et 600 000 töötajat on kohustatud maksma kinni pea kogu Eesti elanikkonna (1,2 miljoni inimese) ravikulud ja tervishoiusüsteemi ülalpidamise. Ligikaudu 80 000 Eesti elanikule on põhiseaduslik õigus tervise kaitsele tagamata. Võttes arvesse demograafilise seisu halvenemist, tuleb tõdeda, et ka solidaarsusel on omad piirid. Alternatiivne tervishoiusüsteem, mis on üles ehitatud peamiselt turujõududele, laiendab lõhet rikaste ja vaeste vahel, ähvardab epideemiatega ning halvendab ligipääsu tervishoiule.
Õigus tervise kaitsele hõlmab lisaks tervishoiuteenuste kättesaadavusele ka ennetavaid meetmeid nagu nakkushaiguste kontrolli all hoidmine, füüsilise keskkonna tervislikkuse reguleerimine, piisava ja kvaliteetse vee ning toidu tagamine, tervisliku elustiili võimaldamine jms. Seega mõjutavad rahvastiku tervist mitmed valdkonnad, mitte üksnes meditsiin ja tervishoiupoliitilised otsused.
Tervisedenduse seisukohad on üldiselt väga veenvad, tekitades kiusatuse näha probleemide juures pelgalt tehnilisi üksikasju. Kuid mõtestamist vajavad fundamentaalsed küsimused: kas tervis on vahend heaolu saavutamiseks või eesmärk omaette; milline on tervise koht isiklikus ja ühiskonna elus; kuidas kasutada sundi või veenmist käitumise muutmiseks; millised on selles riigi, tervishoiuasutuste, toidu- ja joogitööstuse, meedia, tööandjate ning üksikisikute kohustused.
Sekkumine
Eesmärk tagada rahvastiku tervis ja selleks rakendatavad abinõud tekitavad hulga küsimusi, mis enamjaolt taanduvad vajadusele leida tasakaal ühiskonna ja üksikisiku, riigi sekkumise ja indiviidide vabaduse vahel. Kellel on õigus tervist edendada, st kellel on selleks piisav ekspertiis ja eetiline legitiimsus? Kuidas seda peaks tegema? Kellele peaks tervisedendus olema suunatud? Kas tervisliku käitumise nõue rikub kodanikuõigusi? Millal on kasutusele võetud meetmed nii vajalikud, et kodanikuõiguste piiramine on õigustatud? Milline on tervisedenduses meedia roll ja vastutus?
Valitsuse või muude institutsioonide sekkumist inimese tervisekäitumisse võib kirjeldada järgmise skaala* alusel:
- mittesekkumine või olukorra jälgimine;
- informeerimine ja õpetamine, nt tervisedenduse kampaaniad;
- valikute võimaldamine, nt jalgrattateede ehitamine;
- valikute suunamine vaikimisi kehtivate tegevuspoliitikatega, nt restoranis esmase valikuna tervislikuma toidu pakkumine;
- valikute suunamine positiivsete stiimulite abil, nt maksusoodustus tervisespordile;
- valikute suunamine negatiivsete stiimulite abil, nt sigarettide maksustamine;
- valikute piiramine, nt suitsukeeld baarides;
- valikute välistamine, nt nakkava haige isoleerimine.
Isiklik vastutus
Üksikisiku vastutust rõhutavad lähenemised toetuvad tõenditele, et indiviidi harjumuste parandamine avaldab tervisele soodsat mõju, halvad harjumused aga kahjustavad tervist. Enneaegse surma peamiste põhjuste seas on mitu, mida mõjutab tervisekäitumine (tubaka- või alkoholitarbimine, söömisharjumused, liikumine, seksuaalkäitumine jt).
Peale selle tunnustab isikliku vastutuse esikohale asetamine autonoomiat, valikuvabadust ja vaba tahet. Kuid siin peituvad ka ohud, näiteks ohvri süüdistamine, haavatavate gruppide stigmatiseerimine, komplekssete inimkäitumiste liigne lihtsustamine ning sotsiaalsete ja keskkonnamõjude eiramine. Kas tervishoiuteenuse pakkujal on õigus nõuda kliendilt (patsiendilt) tervislikku käitumist ja vastasel juhul teenuse pakkumisest ka keelduda? Kas indiviidil on kohustus tervislikult käituda? Nendele küsimustele vastamisel tuleks arvesse võtta, kas inimese sotsiaalne kontekst võimaldab tal oma tervise eest hoolitseda.
Tulemusliku tervisedenduse näide, mis arvestab indiviidi ja sotsiaalset konteksti, on tubakatarbimise vastu võitlemine. See võitlus hõlmab nii riski võtjaid (suitsetajad), riski tekitajaid (tubakatööstus, müüjad, meedia), kõrvalseisjaid (passiivne suitsetamine) kui ka riskantseid keskkondi (avalikud kohad).
Küsimused
- Kuidas mõista õiglust tervishoius?
- Milline võiks olla valdav otsustusprintsiip - vajadus, võrdsus või teened?
- Kui riigil on kohustus tagada kõigile tervise kaitse, siis kas saab meie solidaarsusel põhinevat süsteemi õiglaseks nimetada, kui ligi 80 000 elanikku justkui seda ei vääri? Miks?
- Milline võiks olla era- ja riikliku ravikindlustussüsteemi omavaheline suhe?
- Mis on rahvatervise eesmärk? Kuidas piiritleda rahvatervise tegevusvaldkonda?
- Kuidas kaaluda indiviidi vajadusi rahvastiku vajaduste vastu?
- Kas informeeritud nõusolekut saab rakendada kogu rahvastiku kontekstis?
*Nuffield Council on Bioethics. Public health: ethical issues
Lisaks
Mida tähendab õiglane tervishoiukorraldus?
Eesti tervishoiusüsteem on üles ehitatud lähtuvalt solidaarsuse põhimõttest. See tähendab, et teenus peaks tagatama kõigile vajajatele, sõltumata nende tegelikust panusest.
Kujutame ette olukorda, kui haigekassal lihtsalt pole vastavaid operatsiooni tegemiseks või ravimi ostmiseks ravirahasid. Mida saab inimene sellises olukorras teha? Milline oleks õiglane käitumine nii patsiendi kui ka haigekassa jaoks? Kuidas tuleks suhtuda maksumaksja võimalikku argumenti, et ta on kogu aeg korralikult ravikindlustusmaksu maksnud, et ta justkui on vastava õiguse „välja teeninud“?
Vaata veel näitejuhtumeid:
15.11.2011 Peter Singer. Kas peaksime sigaretid keelama? Jah (EPL)
17.04.2008 Keelati äärmusliku kõhnuse kiitmine (EPL)
25.03.2008 Walesi haiglates keelati rämpstoidu müümine (EPL)
ÕPPEMATERJALID
RAAMATUD
Habicht, J.; Jesse, M.; Aaviksoo, A. Tervishoiusüsteemid muutuses: Eesti. Tallinn: WHO Esindus Eestis, 2005
Kasmel, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing, 2007
ARTIKLID
Aaviksoo, A. Eesti tervishoiu võimalused. Lege Artis, 2005, nr 9, lk 20-21
Balti riikide tervishoiufinantseerimise rahvusvaheline seminar. Kommenteerinud Maris Jesse. Lege Artis, 2004, nr 8, lk 16-18
Danilov, H. Haigekassa prioriteedid. Eesti Arst, 2004, lisa nr 7, lk 29-32
Eesti efektiivsus. Refereerinud Pille Korpen. Lege Artis, 2004, nr 10, lk 21-22
Gornoi, T.; Thetloff, M. Milline on olnud visiidi- ja voodipäevatasu mõju arstiabi kättesaadavusele. Lege Artis, 2004, nr 5, lk 20-24
Habicht, J.; Habicht, T. Õigluse printsiibid tervishoius. Eesti Arst, 2002, nr 3, lk 186-188
Haug, A. Rahva tervise eest vastutab täitevvõim. Hippokrates, 2002, jaanuar, lk 7-10
Kallas, S. Ravikindlustusest ja tervishoiukorraldusest. Hippokrates, 2001, mai, lk 296-299
Kolk, K. Patsiendid tervishoiureformist. Hippokrates, 2002, märts, lk 167
Kork, A. Tervishoiu rahastamisest arstkonna pilgu läbi. Eesti Arst, 2005, nr 9, lk 645-646
Kõre, J. Omavalitsuste osa elanike tervise tagamisel ja tervishoiuteenuse pakkumisel. Hippokrates, 2003, jaanuar, lk 7-9
Lauristin, M. Jõnksud Eesti tervishoiusüsteemi arengus. Eesti Arst 2004, nr 9, lk 638-640
Lehtmets, A. Ravikindlustuse head ja vead arsti pilgu läbi. Eesti Arst, 2003, lisa nr 5, lk 4-6
Mand, K. Tervishoiu rahastamine ja tervishoiupoliitika suunad. Eesti Arst, 2004, nr 10, lk 692-696
Maran, L. Kust saab inimene abi? Eesti Arst, 2004, nr 10, lk 702-703
Mardna, P. Kas korrastame tervishoiu tervist? Eesti Arst, 2005, nr 9, lk 642-644
Mardna, P. Kogu tõde tervishoiu rahastamisest. Hippokrates, 2002, juuni, lk 407-410
Mardna, P. Patsiendi häält on juba kuulda. Hippokrates, 2001, juuni, lk 374-375
Mardna, P. Eesti tervishoiu kolm olulisemat probleemi: finantseerimine, arstkonna koondumine ühiste eesmärkide saavutamiseks ja meditsiinikontseptsiooni väljatöötamine. Hippokrates, 2001, jaanuar, lk 38-39
Nestor, E. Parem arstiabi on meie ühine siht. Eesti Arst, 2001, lisa nr 4, lk 2-3
Nestor, e. Ravikorralduse kompleksravi. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 38-42
Oro, I. Millist arstiabi korraldust vajab Eesti? Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 10, lk 2
Parman, A. Efektiivsusest ja sotsiaalsest õiglusest tervishoiumajanduses. Teadus- ja koolituskonverents "Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit". Tallinn, 1999, lk 190-198
Parve, V. Sissejuhatus tervishoiueetika diskursusse. Akadeemia, 2000, nr 5, lk 998-1016
Pasternack, A. Tervise edendamise eetika. Eesti Arst, 2007, nr 10, lk 758-762
Raiend, T. Eesti tervishoiuteenuste kvaliteet. Eesti Arst, 2003, lisa nr 5, lk 115-18
Siinmaa, T. Võrdsed võimalused meditsiinis. Hippokrates, 2002, juuni, lk 470-471
Taal, A. Riskijuhtimine tervishoius: [Eesti tervishoiuprojekt 2015]. Hippokrates, 2002, jaanuar, lk 33-36
Toomsalu, T. Mõningaid kitsaskohti Eesti tervishoiureformis. Hippokrates, 2003, jaanuar, lk 10
Sinisalu, V. Eesti tervishoiu kvaliteedistrateegia. Eesti Arst, 2005, nr 1, lk 53-55
Sinisalu, V. Hinnangud Eesti perearstisüsteemile. Eesti Arst, 2005, nr 1, lk 56-57
Ulst, M. Kliinikumi roll ühiskonnas - ootused ja võimalused: ehk lehm lüpsab suust, kliinikum muneb nokast. Eesti Arst, 2004, lisa nr 7, lk 46-50
Vilosius, T. Eesti tervishoid - kas tume tulevik? Eesti Arst, 2004, nr 11, lk 786-787
Vilosius, T. Kas ravikindlustus käib ajaga sammu? Hippokrates, 2002, aprill, lk 248-252
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Habicht, T. Õiglus ja ebavõrdsus tervises ning tervishoius. Magistritöö. Tartu Ülikooli majandusteaduskond, 2002
Kiisk, K. Muutuse käsitlus organisatsioonikultuuri, juhtide rolli, meeskonnatöö ja alternatiivide hindamise aspektist SA TÜK Kopsukliiniku asukoha muutuse näitel. Magistriprojekt. Tartu Ülikool, tervishoiu instituut, 2003
Koik, A. Ajakirjanduse roll tervise edendamisel Kodutohtri ja Tervis Plussi näitel: potentsiaal, tegelikkus, perspektiivid. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2004
Lauri, M. Huvid ja efektiivsus Eesti tervishoiusüsteemis. Magistritöö. Tartu Ülikool, majandusteaduskond, 1993
Piir, U. Kiirabi kui logistiline tervishoiuteenus ja selle arenguvõimalused Eestis. Magistriprojekt. Tartu Ülikool, majandusteaduskond, 2004
Pung, T. Tervishoiukorralduse rahvamajanduslikud aspektid. Tartu Ülikool, 1994
Põlluste, K. Health reforms in Estonia - acceptability, satisfaction and impact. Göteborg: Nordic School of Public Health, 2007
Rooväli, L. Haiglaravi kasutamine ja kättesaadavus Eestis: demograafilised erinevused ja kauguse mõju. Magistritöö. Tartu Ülikool, tervishoiu instituut, 2003
Siilak, K. Muutused Eesti tervisekaitse ülesannetes ja korralduses viimase kahe aastakümne jooksul. Magistritöö. Tartu Ülikool, tervishoiu instituut, 2005
Simm, K. Benefit-Sharing: An Inquiry into Justification. Doktoritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2005
Suits, S. Esmatasandi tervishoid Eestis: perearst tervishoiuteenuste koordineerijana. Magistritöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2003
Žmenja, M. E-tervis ja õigus. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2009
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Anand, S.; Peter, F.; Sen, A. (eds). Public Health, Ethics, and Equity. Oxford University Press, 2006
Ashcroft, R. E.; Dawson, A.; Draper, H.; McMillan, J. (eds). Principles of Health Care Ethics. Hoboken: Wiley, 2007
Baron, J. Against Bioethics. Cambridge: MIT Press, 2007
Bayer, R.; Gostin, L. O.; Jennings, B.; Steinbock, B. (eds).Public Health Ethics Theory, Policy, and Practice. Oxford University Press, 2007
Beauchamp, D. E.; Steinbock, B. (eds). New Ethics for the Public's Health. Oxford University Press, 1999
Bennett, B.; Tomossy, G. F. (eds). Globalization and Health. Challenges for Health Law and Bioethics. Springer, 2010
Bloch, S.; Green, S. Psychiatric Ethics. Oxford University Press, 2009
Boetzkes, E.; Waluchow, W. J. (eds). Readings in Health Care Ethics. Toronto, Calgary: Broadview Press, 2000
Boylan, M. (ed). Public Health Policy and Ethics. Springer, 2005
Boyle, P. J.; DuBose, E. R.; Ellingson, S. J.; Guinn, D. E.; McCurdy, D. B. Organizational Ethics in Health Care: Principles, Cases, and Practical Solutions. San Francisco: Jossey-Bass, 2004
Bradley, P. (ed). Ethics in Public Health. Routledge, 2000
Brugge, D.; Hynes, H. P. (eds). Community Research In Environmental Health: Studies In Science, Advocacy And Ethics. Ashgate Publishing, 2005
Buchanan, D. R. An Ethic for Health Promotion: Rethinking the Sources of Human Well-Being. Oxford University Press, 2000
Bury, M. Health and Illness. Cambridge: Polity Press, 2005
Butler, J. T. Principles of health education and health promotion. Belmont, CA: Wadsworth/Thomson Learning, 2001
Callahan, D. et al (eds). A World Growing Old. The Coming Health Care Challanges. Washington, D.C.; Georgetown University Press, 1995
Callahan, D. (ed). Promoting Healthy Behavior. How Much Freedom? Whose Responsibility? Washington, D.C.; Georgetown University Press, 2000
Cantor, N. L. Making Medical Decisions for the Profoundly Mentally Disabled. Cambridge: MIT Press, 2005
Card, R. F. Critically Thinking About Medical Ethics. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2004
Carter, A. et al. (eds). Addiction neurobiology: ethical and social implications. European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2009
Chadwick, R.; Levitt, M. Ethical Issues in Community Health Care. London: Hodder & Stoughton, 1997
Coughlin, S. S.; Soskolne, C. L.; Goodman, K. W. (eds). Case Studies in Public Health Ethics. American Public Health Association, 1998
Cribb, A.; Duncan, P. (eds). Health Promotion and Professional Ethics. Wiley-Blackwell, 2002
Cribb, A. Health and the Good Society. Setting Healthcare Ethics in Social Context. Oxford University Press, 2005
Daniels, N. et al. Is Inequality Bad for Our Health? Boston: Beacon Press, 2000
Daniels, N. Just Health Care: Studies in Philosophy amd Health Policy. Cambridge: Cambridge University Press, 1995 (1985)
Danis, M.; Clancy, C.; Churchill, L. R. (eds). Ethical Dimensions of Health Policy. Oxford University Press, 2002
Dawson, A.; Verweij, M. (eds). Ethics, Prevention, and Public Health. Oxford University Press, 2007
De Vries, R.; Turner, L.; Orfali, K.; Bosk, C. L. (eds). The View from Here. Bioethics and the Social Sciences. Wiley-Blackwell, 2007
Didier, N. L'évolution de la pensée en éthique médicale. Paris: Connaissances et Savoirs, 2005
Downie, R. S. Health promotion: models and values. Oxford: Oxford University Press, 1995
Downie, R. S.; Calman, K. C. Healthy respect: ethics in health care. London: Faber and Faber, 1989
Düwell, M.; Neumann, J. N. (Hg). Wie viel Ethik verträgt die Medizin? Paderborn: Mentis, 2005
Evans, T.; Whitehead, M.; Diderichsen, F.; Bhuiya, A.; Wirth, M. (eds). Challenging Inequities in Health: From Ethics to Action. Oxford University Press, 2001
Farmer, P. Pathologies of Power: Health, Human Rights, and the New War on the Poor. University of California Press, 2003
Feuillet-Le Mintier, B. et al. Philosophie et droit de l'éthique médicale. Paris: Presser Universitaires de France, 1997
Fisher, L. M.; Gormally, L. Healthcare Allocation: An Ethical Framework. London: Linacre Center, 2002
Fuenzalida-Puelma, H. L. Health care reform in Central and Eastern Europe and the former Soviet Union: a literature review. Budapest, 2002
Fulford, K. W. M. et al (eds). Healthcare Ethics and Human Values. An Introductory Text with Readings and Case Studies. Malden, MA: Blackwell, 2002
Gabriel, K. (Hg). Gesundheit - Ethik - Politik. Münster: Aschendorff, 2006
Garrett, T. M.; Baillie, H. W.; Garrett, R. M. Health Care Ethics: Principles and Problems. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2001
Goold, I.; Kelly, C. (eds). Lawyers' medicine: the legislature, the courts and medical practice, 1760-2000. Oxford; Portland: Hart, 2009
Gostin, L. O. (ed). Public Health Law and Ethics. A Reader. Berkeley: University of California Press, 2002
Green, J.; Labonte, R. Critical Perspectives in Public Health. Routledge, 2007
Gross, M. L. Bioethics and Armed Conflict: Moral Dilemmas of Medicine and War. Cambridge: The MIT Press, 2006
Gunning, J.; Holm, S. (eds). Ethics, Law and Society, Volume I. Aldershot: Ashgate, 2005
Hanson, M. J.; Callahan, D. (eds). The Goals of Medicine. The Forgotten Issues in Health Care Reform. Washington, D.C.: Georgetown University Press, 1999
Henderson, G. E et al. (eds). The Social Medicine Reader, Vol. 2: Social and Cultural Contributions to Health, Difference, and Inequality. Duke University Press, 2005
Holland, S. Public Health Ethics. Polity, 2007
Illingworth, P.; Parmet, W. Ethical Health Care. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2006
Isomäki, V.-P. Terveydenhuollon priorisoinnin potilaslähtöiset perusteet. Kuopio: Kuopion yliopisto, 1998
Jesse, M. et al Health care systems in transition: Estonia. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe, 2004
Knoepffler, N.; Haniel, A. (Hg). Menschenwürde und medizinethische Konfliktfälle. Stutttgart: S. Hirzel Verlag, 2000
Leathard, A.; McLaren, S. (eds). Ethics: Contemporary Challenges in Health and Social Care. Policy Press, 2007
Mappes, T. A.; DeGrazia, D. (eds). Biomedical Ethics. New York (etc): McGraw-Hill, 2005
Mcdonough, M. J. Can a Health Care Market Be Moral?: A Catholic Vision. Georgetown University Press, 2007
McLean, S. A. M. (ed). First Do No Harm: Law, Ethics and Healthcare. Aldershot: Ashgate, 2006
Mossialos, E. (ed). Funding health care: options for Europe. Buckingham: Open University Press, 2002
Moulinier-Brogi, L.; Nicoud, M. (ed). Ethique et pratiques médicales aux derniers siècles du Moyen Age. Presses Universitaires de Vincennes, 2004
Overberg, K. Ethics and AIDS: Compassion and Justice in Global Crisis. Lanham: Rowman & Littlefield, 2006
Pava; M. L.; Primeaux, P. (eds). Symposium on Health Care Ethics. JAI Press, 2000
Pellegrino, E. D.;Thomasma, D. C. For the Patient's Good. The Restoration of Beneficence in Health Care. Oxford University Press, 1988
Pence, G. Classic Cases in Medical Ethics: Accounts of Cases That Have Shaped Medical Ethics, with Philosophical, Legal, and Historical Backgrounds. New York (etc): McGraw-Hill, 2003
Pencheon, D.; Guest, C.; Melzer, D.; Muir Gray, J. A. (eds). Oxford Handbook of Public Health Practice. Oxford University Press, 2001
Pierce, J.; Jameton, A. The Ethics of Environmentally Responsible Health Care. Oxford University Press, 2001
Powers, M.; Faden, R. Social Justice. The Moral Foundations of Public Health and Health Policy. Oxford University Press, 2006
Price-Smith, A. T. The health of nations: infectious disease, environment change, and their effects on national security and development. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2002
Ravitsky, V.; Fiester, A.; Caplan, A. L. (eds). The Penn Center Guide to Bioethics. Springer, 2009
Rehbock, T. Personsein in Grenzsituationen: Zur Kritik der Ethikmedizinischen Handelns. Paderborn: Mentis, 2005
Rhodes, R. et al. (eds). Medicine and Social Justice. Essays on the Distribution of Health Care. Oxford: Oxford University Press, 2002
Rhodes, R.; Francis, L.; Silvers, A. (eds). The Blackwell Guide to Medical Ethics. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Richman, K. A. Ethics and the Metaphysics of Medicine. Reflections on Health and Beneficence. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2004
Rowan, F.; Moreno, J. D. (eds). In the Wake of Terror: Medicine and Morality in a Time of Crisis. Cambridge: The MIT Press, 2003
Salek, S.; Edgar, A. (eds). Pharmaceutical Ethics. Hoboken: Wiley, 2002
Seedhouse, D. Ethics: The Heart of Health Care. Hoboken: Wiley, 2007
Selgelid, M.; Battin, M.; Smith, C. B. Ethics and Infectious Disease. Oxford, Malden: Blackwell Publishing, 2006
Sen, G. et al (eds). Engendering International Health. The Challenge of Equity. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2002
Shore, D. A. Trust Crisis in Healthcare: Causes, Consequences, and Cures Oxford University Press, 2006
Shrader-Frechette, K. Taking Action, Saving Lives: Our Duties to Protect Environmental and Public Health. New York Oxford University Press, 2007
Steinbock, B.; Arras, J. D.; London, A. J. (eds). Ethical Issues In Modern Medicine. New York (etc): McGraw-Hill, 2002
Teays, W.; Purdy, L. M. (eds). Bioethics, justice, and health care. Belmont; London: Wadsworth/Thomson Learning, 2001
Ubel, P. A. Pricing Life. Why it's time for Health Care Rationing. Cambridge, Mass.: The MIT Press, 2001
Veach, R. M. The Foundations of Justice: Why the Retarded and the Rest of Us Have Claims to Equality. New York: Oxford University Press, 1986
Veatch, R. M. Case Studies in Medical Ethics. Harvard: Harvard University Press, 2007
Wallner, J. Ethik im Gesundheitssystem: Eine Einführung. Wien: WUV, 2004
Weisstub, D. N.; Diaz Pintos, G. (eds). Autonomy and Human Rights in Health Care: An International Perspective. Springer, 2007
Wright Edelman, M.; Levy, B. S.; Sidel, V. W. (eds). Social Injustice and Public Health. Oxford University Press, 2005
Wunenburger, J.-J. Imaginaires et rationalité des médecines alternatives. Paris: Les Belles Lettres, 2006
Гиппократ. Этика и общая медицина. Санкт-Петербург: АЗБУКА, 2001
Яровинский М. Я. Медицинская этика (биоэтика). Москва: Медицина, 2006
AJAKIRJAD
American Journal of Public Health
Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics
Journal of Public Health (Springer)
Journal of Public Health (Oxford)
Medicine, Health Care and Philosophy
INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Rahvatervishoiu raamatukogu: digitaalne raamatukogu, mis koondab Eesti rahvatervishoiu materjale
Euroopa Liidu tervishoiuportaal
Markkula Center for Applied Ethics: Bioethics
The Guardian, Ethics: Eetikauudised maailmast
Vaata ka: sotsiaaleetika, ärieetika, õigus ja eetika, globaalne õiglus, jätkusuutlikkus ja keskkonnapoliitika
Päisefoto: Total Shape, pexels.com