Autor:
/Unsplash

Tõerääkimine

Igal elualal on oma ideaal või üldine eesmärk, mis annab sellele elualale identiteedi. Ajakirjanduse ideaal on tõe edastamine ja vahendamine.

Vahetu suhtlemisega võrreldes seisneb meedia eripära selles, et eemal asuvad ja kultuuriliselt erinevad vaatajad-kuulajad võivad meedia edastatavat informatsiooni tõlgendada erinevalt. Tõerääkimine ei eelda sellises olukorras enam üksnes häid moraalseid omadusi nagu ausus, vaid ka oskust tõde ära tunda ja võimalikult väheste moonutustega edasi anda.

Tõerääkimise nõudmine meedialt toetab demokraatia ideed – informatsiooni levik aitab rahval valitsuse toimimist kontrollida, tõde kindlaks teha ja kokkulepeteni jõuda. Samuti osutub see praktilises mõttes kasulikuks: kedagi solvamata laia publikut säilitades suureneb väljaande müügi- ja reklaamitulu.

Tõde on aegade jooksul mitmel viisil defineeritud: tõde on see, mis on mäletamist väärt; mis jääb võistlevate tõdede seas võitjaks; mis on tõestatav ja universaalne; see, mida autoriteetne institutsioon ütleb, või see, mida üksikisik tõeks peab. Ajakirjandus taotleb objektiivsust, mistõttu ajakirjandus tõstab esile fikseeritud, inimmeelte abil tajutavat, kultuurikontekstist sõltumatut ja faktilist tõde. Objektiivsus on mehhanism, mis aitab ajakirjanikul eristada fakti arvamusest: faktide, oletuste ja arvamuste selge eristamine on ka ajakirjanike eetikakoodeksite tavaline nõue. Ideaalne objektiivne vaatleja ei lase ennast mõjutada kultuurilistest arusaamadest ega isiklikest või oma organisatsiooni tunnetest ja vaadetest. Kuid kas sellise positsiooni saavutamine on võimalik?

Pragmaatiline maailmavaade seab objektiivsuse aluseks oleva tõekontseptsiooni kahtluse alla: tõde oleneb sellest, kuidas seda uurida ja kes uurib; tegelikkus varieerub vastavalt psühholoogilisele, sotsiaalsele, ajaloolisele või kultuurilisele kontekstile. Ajakirjanduse kontekstis tuleks küsida, kas tõde sõltub allikast, sõnumi taustast ja vastuvõtjast.

Ajakirjanduseetika väärtustab objektiivset selgust, ausust, andmete kontrollimist ja erapooletust. Ilmselt ei saa eeldada, et ajakirjanikul poleks oma väärtushinnanguid. Kuid saab nõuda, et ajakirjaniku töömeetod oleks erapooletu (esitades võrdsel määral eriarvamusel olevate osapoolte seisukohti) ja et ta ei taotleks oma sõnumiga teatud hinnangu võidulepääsemist.

Valetamise kui tõerääkimise vastandi avaldumisviise on mitmeid – tõsiasjade moonutamine, ilustamine või lihtsustamine, juhtunu või öeldu esitamine selgitava kontekstita, erinevate infokildude esitamine eksitavas kombinatsioonis ja faktide võltsimine. Selle loetelu hulka kuuluvad näiteks väljamõeldud sündmuste ja tegelaste esitamine uudise sisuna ning laim – halvustava valeinfo levitamine. Tõemoonutusi võib põhjustada hooletus ja teadmatus, kuid ka mõne asjaosalise kasutaotlemine.

Keerulisem on hinnata mahavaikimist: kuidas suhtuda tõe varjamisse, mis ei sisalda otsest valet; kuidas hinnata olukorda, kus ajakirjaniku käsutuses on oluline avalikku huvi puudutav info, kuid ta jätab selle tervenisti või osaliselt avaldamata. Need probleemid seostuvad küsimusega, kuidas toimida siis, kui tõde võib kedagi oluliselt solvata või kahjustada; kas on teisi väärtusi, mis võivad ka meediatöös tõe üles kaaluda.


*Patterson, P; Wilkins, L. (eds). Media Ethics: Issues & Cases. Boston (etc): McGraw Hill, 2005

Lisaks

Üks tuntumaid valetamisjuhtumeid ajakirjanduses on ajalehe The Washington Post ajakirjaniku Janet Cooke’i oma: ta kirjutas 1980. aastal mõjuva loo 8-aastasest narkootikume tarvitavast Jimmyst, esitledes seda kui tegelikult toimunu kajastust. Artikkel tõi autorile Pulitzeri preemia.

Kajastatu tõetruudus sattus aga kahtluse alla, kui kirjeldatud poisile kaasatundvatel linnaametnikel ei õnnestunud poissi üles leida. Edasine uurimine näitas, et reporteri tõendid olid võltsid. Cooke tunnistas üles, et ta oli sündmused ja intervjuud ise välja mõelnud. Oma tegu põhjendas ta sellega, et ajalehe toimetus avaldas tugevat survet löövate lugude kirjutamiseks ning ta oli saanud vihjeid Jimmy kohta. Kuid kuna ta ei suutnud poissi leida, mõtles ta loo välja. Ajakirjanik jäi ilma oma tööst ja tunnustavast auhinnast.

  • Kelle huvisid selle artikli avaldamine kahjustas?
  • Cooke tõi oma artiklis esile tegeliku tõsise sotsiaalse probleemi ja saavutas laia vastukaja. Kas see võiks õigustada loo üksikasjade väljamõtlemist?

Vaata veel näitejuhtumeid:

14.03.2010 Gruusias puhkes telesaate tõttu sõjapaanika (Postimees)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Ajakirjaniku meelespea: Baltimaade ja teiste uusdemokraatlike riikide tegevajakirjanikele: koostatud Ameerika Ühendriikide ja Euroopa tegevajakirjanike ühistööna. International Research & Exchanges Board, Washington: IREX, 1995.

Eesti ajakirjanduseetika koodeks. Tallinn: Eesti Ajalehtede Liit, 1998.

Harro, H. (koost). Ajakirjanduse regulatsiooni kursuse kompendium. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.

Harro, H. Ajakirjanduse õiguslik regulatsioon Eestis aastail 1918-1940 ja 1990-1993. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1994.

Harro, H. Ajakirjandusvabadusest kommunikatsioonivabaduse poole: võrdlev ülevaade erinevate maade ajakirjandustavadest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.

Harro, H., Loit, U. (koost). Toimetulek ajakirjandusega. Tallinn: Avaliku Sõna Nõukogu, 1998.

Hennoste, T. (koost, toim). Meediaõpetus: materjalide mapp gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.

Hennoste, T. Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja serveerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.

Kalmus, V.; Lauristin, M.; Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikool, 2004.

Lasn, K. Kultuuritõkestus: Ameerika naeruvääristamine. Tõlkinud S. Vatalin. Tallinn: Tänapäev, 2005.

Loit, U. (toim). Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Seminar Olümpia hotellis 29. oktoobril 1998. Tõlkinud T. Loit. Tallinn: Eesti Ringhäälingute Liit, 1999.

Lõhmus, M. Toimetamine: kas looming või tsensuur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999.

Oone, K. Teabeõigus. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2002.

Paju, T. (koost). Meedia omandus ning selle mõju ajakirjandusvabadusele ja pluralismile. Kokkuvõte 18 Ida-Euroopa riiki hõlmanud uurimusest. Direktor ja Partnerid, Tallinn: ETPV Trükikoda, 2005.

Peegel, J. (koost, toim). Ajaleht: õppevahend ajakirjanike kvalifikatsiooni tõstmise kursustele. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1968.

Pinn, V. Punane terror ja Läänemaa. 6, Totalitarismi põrgus, 1. jagu. Haapsalu: Haapsalu Trükikoda, 1992.

Uuriv ajakirjandus: juurdepääs avalikule informatsioonile. Seminar Rahvusraamatukogus, 12. veebruaril 1998. Tallinn, 1998.

Vihalemm, P. (koost). Avalik arvamus: kompendium Peeter Vihalemma loengukursusele. Tartu: Tartu Ülikool, 2000.

ARTIKLID

Adams, J. Kuidas me ennast vabaks lugesime. Kloostrist Internetini, Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents. Tartu, 2001, lk 189–201.

Alaküla, A. Korruptsiooni käsitlemine ajakirjanduses. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 47–48.

Arme, L. Sõnumid sõnade taga: kollaboratsiooni ilmingutest ajakirjanduses 1970ndatel aastatel. Kultuur ja Elu, 1999, nr 4, lk 11–12.

Harro-Loit, H. Mis jääb ridade vahele? Haridus, 2003, nr 5, lk 25–27.

Harro-Loit, H.; Juurik, M. Kommunikatsiooni, meedia ja ajakirjanduse eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Kägi, K. Press kajastab maksuasju läbi halva kommertsliku uudise. MaksuMaksja, 2001, nr 1, lk 14–15.

Laas, M. Kas ajakirjandus teeb haigeks? Tervis, 1999, nr 1, lk 16–18.

Lauk, E;Mälk, M; Pallas, A. (koost). Eesti ajakirjanduse arengujooni XX sajandi algusest 1930. aastate lõpuni. Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost 19001940. Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2000.

Lehis, L. Maksualaste kohtuasjade kajastamine meedias seadusega kooskõlla. MaksuMaksja, 2001, nr 1, lk 17.

Marthoz , J.-P. Korruptsioon ja meedia: kakskümmend vihjet, kuidas käsitleda korruptsiooni ning seejuures ellu jääda. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 39–46.

NTV ja Vene päevapoliitika: riikliku poliitika kajastamisest televisioonis. SAT-Meedia ja Elektroonika, 1999, nr 11/12, lk 12.

Parmasto, E. Eesti infomaastiku kõrbelaikudest. Eestile mõeldes: Vabariigi Presidendi Akadeemiline Nõukogu 19942001. Tallinn, 2001, lk 150–152.

Pulver, A. Manipuleerimise tehnoloogia: massipsühholoogiast. Kodutohter, 2000, nr 11, lk 57–60.

Puura, Erik Pseudoteadus ja maailmalõpp. Eesti Päevaleht, 29.04.2009

Raag, I. Tsunftikõne. Eesti Ekspress, nr 1, aprill, 2004, lk A11.

Raag, I. Tähtsam kui faktid. Sirp, 16. aprill 2004, lk 12–13.

Raudla, H. Heast ja halvast propagandast. Riigikogu Toimetised, 2001, nr 4, lk 76–83.

Rogatši, I. Vene riik versus ajakirjanik. Luup, 1999, nr 5 (114), 6. märts, lk 24–26.

Rõtov, I. Ärieetika ja meedia seostest. Ärieetika olemusest ja arengust Eestis: rahvusvahelise seminari materjalid, 25.26. mai 1999, Tallinn = Creating a sense of business ethics in Estonia: materials of the International Seminar, Tallinn, May 2526, 1999. Toim Kooskora, M., Karing, T.; tõlkinud E. Joon. Tallinn: Eesti Kõrgem Kommertskool, 1999 TÜ euroteaduskond.

Rüütel, I. Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias. Meedia. Folkloor. Mütoloogia. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvausundi töörühma väljaanne. Toim Kõiva, M., 2000, nr 3, lk 170–179.

Tammerk, T. Kohaliku tasandi ajakirjanduse võimalused ja takistused korruptsioonivastases tegevuses. Korruptsiooni võimalikkusest avalikus sektoris: valik artikleid. Tallinn, Jaan Tõnissoni Instituut: Multico, 2001, lk 81–86.

Tarand, K. Korruptsioon ajakirjanduse sees: moraalsest rikutusest, ajakirjanike koolitusest. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 32–38.

Vaarik, D. Tõde, manipulatsioon ja osalusmeedia. Sirp, 16. aprill 2004, lk 11–12.

Vahendid ohtlike olukordade lahendamiseks: nõuandeid ajakirjanikele korruptsioonist kirjutamisel. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 53–56.

Vahter, A. Arvuti ja sõda: Kosovo sündmuste kajastamisest Internetis. Arvutimaailm, 1999, nr 5, lk 54–56.

Voika, I. Eesti koht Euroopa ja maailma korruptsioonikaardil. Uuriv ajakirjandus: korruptsiooni kajastamine. Tallinn, 1999, lk 18–21.

UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD

Artma, I. Koolilehe võimalused õpilaste ettevalmistamisel eluks demokraatlikus ühiskonnas. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond, 2001.

Jaakson, T. Objektiivsuse nõude täitmine Eesti Televisioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1997.

Kalda, I. Alaealiste kuritegevuse kajastamine Eesti ajalehtedes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1997.

Kook, U. Arvamusliidrite representatsioon Eesti Päevalehes ja Postimehes. Bakalaureusetöö, juhendajad Lauristin, M., Vihalemm, P. Tartu ÜIikool, sotsiaalteaduskond, 2000.

Kuusik, E. Aheldatud kirjasõna: pahempoolsete parteide ja rühmituste illegaalsete väljaannete levik Eestis 19. sajandi viimasest veerandist 1907. aastani. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 2001.

Linnutaja, P. Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tegevusest ja selle kajastumisest ajakirjanduses. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1993.

Lõhmus, M. Toimetamine kui maailmapildi kujundamine: looming või tsensuur – Eesti Raadio toimetamispraktika 19801984. Magistritöö. Tartu Riiklik Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1996.

Märk, K. Lihula mälestusmärgi juhtum avaliku arutelu objektina. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2005.

Puusepp, M. Alaealiste kuritegevuse kajastamine Eesti ajalehtedes. Diplomitöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 1994.

Tikk, E. Informatsioonilise enesemääratlemise rahvusvahelis-õiguslik raamistik, sisustamine Eesti õiguses ja selle praktilisest kohaldamisest veebikeskkonnas. Magistritöö, juhendaja Narits, R. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2004.

Uudelepp, A. Propagandateooria ja -tehnikate areng 20.sajandil. Doktoritöö. Tallinna Tehnikaülikool: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2005.

Valner, S. Eesti tähtsamate päevalehtede poliitilised eelistused 1992. aasta teisel poolel. Diplomitöö. Tartu Ülikool, 1993.

Vaniko, M. Kultuuriajakirjanduse nõukogustamise ja kontrollimise algus Eestis: Sirbi ja Vasara näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2001.

Vare, P. Eesti päevalehtede esiküljed aprillis 1997 ja 1998 – kriitiline või kommertslik lähenemine. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 1999.

Visnapuu, M. Tarbijaajakirjanduse väljakujunemine ja areng Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, 2002.

Žurakovskaja, K. Väljendusvabaduse liberaalsed kontseptsioonid ja nende kajastumine rahvusvahelises ning siseriiklikus õiguses. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2006.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Bakir, V.; Barlow, D. M. Communication in the Age of Suspicion: Trust and the Media. Basingstoke: Palgrave Macmillan,2007.

Belsey, A.; Chadwick, R. (eds). Ethical issues in journalism and the media. London; New York: Routledge, 1992.

Bivins, T. Mixed media: moral distinctions in advertising, public relations, and journalism. Mahwah (N.J.); London: Lawrence, 2004.

Black, J.; Steele, B.; Barney, R. Doing ethics in journalism: a handbook with case studies. Society of Professional Journalists, Boston: Allyn and Bacon, 1995.

Bok, S. Lying: Moral Choice in Public and Private Life. New York: Vintage Books, 1999.

Chadwick, R. (ed). The concise encyclopedia of ethics in politics and the media. San Diego: Academic Press, 2001.

Christians, C. G.; Rotzoll, K. B.; Fackler, M. Media ethics: cases and moral reasoning. New York; London: Longman, 1991.

Hooker, B. (ed). Truth in Ethics. Blackwell Publishing, 1996.

Keeble, R. Ethics for journalists. London; New York: Routledge, 2001.

Kieran, M. (ed). Media ethics. London; New York: Routledge, 1998.

Kivikuru, U.; Varis, T. (eds). Approaches to international communication: textbook for journalism education. Helsinki: Finnish National Commission for UNESCO, 1987.

Kämppi, A. Eettinen harkinta uutisjournalismissa: haastattelututkimus sanomalehtitoimittajien eettisistä ongelmista ja periaatteista. Tampere: Tampereen yliopisto, Tiedotusopin laitos, 1990.

Künne, W. Conceptions of truth. Oxford (etc.): Clarendon, 2005.

Lambeth, E. B. Committed journalism: an ethic for the profession. Bloomington; Indianapolis: Indiana University Press, 1992.

Medina, J.; Wood, D. (eds). Truth: engagements across philosophical traditions. Malden (etc.): Blackwell, 2005.

Meyer, P. Editors, publishers and newspaper ethics: a report to the American Society of newspaper editors. Washington: American Society of Newspaper Editors, 1983.

Nordenstreng, K.; Hannikainen, L. The mass media declaration of UNESCO. Norwood (N.J.): Ablex, 1984.

Nordenstreng, K. Reports on media ethics in Europe. Tampere: Tampereen yliopisto. Tiedotusopin laitos, 1995.

Patterson, P.; Wilkins, L. (eds). Media ethics: issues & cases. Boston (etc): McGraw Hill, 2005.

Pippert, W. G. An ethics of news: a reporter's search for thruth. Georgetown: Georgtown University Press, 1989.

Press Councils and similar bodies in Africa. Lagos: Nigerian Press Council, 1996.

The problems of journalistic ethics: materials from the Unesco supported conference of the young journalists of Baltic States, Vilnius, 25-28 February 1997. Vilnius: Lithuanian Journalism Centre, 1997.

Sanders, K. Ethics and journalism. London: Sage, 2003.

Schockenhoff, E. Zur Lüge verdammt? Politik, Justiz, Kunst, Medien, Medizin, Wissenschaft und die Ethik der Wahrheit. Freiburg: Herder, 2000.

Sonnenberg, U.; Thomass, B. (eds). Journalistic decision-taking in Europe: case by case. Maastricht: European Journalism Centre, 1997.

Tester, K. Compassion, morality and the media. Buckingham; Philadelphia: Open University, 2001.

Wheeler, T. H. Phototruth Or Photofiction? Ethics and Media Imagery in the Digital Age. Lawrence Erlbaum Associates, 2002.

Багерстам, Э. Свобода прессы в демократическом обществе: настольная книга по этике прессы по заказу Союза журналистов Эстонии. Тарту; Вяллингби, 1992.

Päisefoto: Claudio Schwarz, unsplash.com

Illustratiivne visuaal

Kommunikatsiooniarengute kõrval on oluline rääkida eetilisest suhtlemisest

Illustratiivne visuaal 2023. aasta väärtuskasvatuse konverentsilt. Saalis istuvad iimesed.

16. väärtuskasvatuse konverents „Väärtusruum - koos loome ja hoiame oma“

Arutelumängu "Eesti rahva sada valikut" mängukaardid ja raamat

Vabamüüki jõudev ja digiteeritud arutelumäng seob teadlaste töö argieluliste dilemmadega