Autor:
Pexels.com

Kultuurikorraldus ja -kaitse

#ühiskonnale

Sellest alavaldkonnast leiate viiteid ja materjale teatrite, muuseumide, raamatukogude ja muude asutuste kohta, mille ülesandeks on korraldada kultuuritegevust; planeerida ja kehtestada vastavaid põhimõtteid; kaitsta, säilitada ja eksponeerida kultuuriväärtusi.

Nii käivad siia hulka otsused, mis tuleb teha füüsilise elukeskkonna planeerimisel – arhitektuurikunsti ja ühiskonna vajaduste kokkupuutepunktis –, muinsuskaitse piiride määratlemisel, eheda teose puutumatuse kaitsmisel või selle muutmise võimaldamisel.

Puudutatakse kutsealaseid eetikaküsimusi, mis võivad ette tulla kultuuriga seotud elukutsete esindajate, kultuuriametnike, raamatukoguhoidjate, muuseumitöötajate, kriitikute, tõlkijate jt töös, aga ka eraviisilises tegevuses, näiteks kunsti kogumisel.

Kultuurikorralduse ja -kaitse teemasse kuuluvad küsimused äri ja kunsti vahekorrast, kunstiväärtuste kuuluvusest ja seega autori või teiste huviliste õigusest nende saatuse üle otsustada ning moraalsest vastutusest kultuuriväärtuste kaitsmisel ja säilitamisel.

Spordiga seotud küsimustega tutvumiseks vaadake spordieetika valdkonda.

Lisaks

Värvitud altar

Vigala kirikuõpetaja otsustas kiriku välimust värskemaks ja rõõmsameelsemaks muuta ning laskis vana altari üle värvida, jättes aga muinsuskaitsespetsialistidega nõu pidamata. Värvimiseks kasutati samas kirikus varemgi tarvitatud värve ja püüti silmas pidada altari autori teiste teoste toone. Muinsuskaitsjad, pahandades ebasobiva värvitüübi kasutamise üle, nimetasid tegu kultuuriväärtuste rikkumiseks; restauraatorid kurvastasid, et altari taastamine osutub keeruliseks. Õiguslikust vaatepunktist on kogudus seadust rikkunud, tehes parandusi järelvalveorgani loata.

Vigala kiriku altarit on aja jooksul mitmeid kordi üle värvitud. Kuid Krista Kodrese sõnul on muinsuskaitse üks põhimõtteid mitte sekkuda seni, kuni see on hädavajalik objekti säilimiseks - väärtuslikku teost ei tohi põhjuseta häirida.* Lugu on aga keerulisem kui üksnes kultuuriväärtuse kaitsmine. Koguduse jaoks on kirik eriline koht, mille kaunistamine ja korrastamine kuulub sealsete rituaalide hulka. Seega on tegemist väärtuste konfliktiga (kas väärtuslik on vana või ilus või vajalik või veel midagi?). Kellel on antud juhul õigus kõrgemaks peetava väärtuse üle otsustada?

Üks blogipidaja (Ebalogaalne 18.11.2005: Puud või mets? - ei ole enam veebis kättesaadav) kutsus skandaali algusnädalatel üles mõtlema järgmiste küsimuste üle:

  • Mis tähendus on altaril?
  • Mille jaoks altar olemas on?
  • Kelle jaoks on altar?
  • Mis tähendus on kirikul?
  • Kelle jaoks on kirik?
  • Mis tähendus on altaril kirikus?

Vaata ka:

Rein Sikk. Särav altar tõi musta masenduse. Eesti Päevaleht, 07.11.2005

Tuuli Koch. Vigala altar on lõplikult rikutud. Postimees, 18.11.2005

*Krista Kodres. Vaene Vigala. Eesti Kirik, 23.11.2005

 

Vaata veel näitejuhtumeid:

13.11.2008 Karin Bachmann: linnaehituslikud rehad ehk emal oli õigus (Postimees)

14.04.2008 Tallinna leht: multifilmi tõlge õhutab vaenu eestlaste ja venelaste vahel (Postimees)

01.11.2007 Muuseum võitleb rassismi levitamise süüdistustega (EPL)

20.11.2007 Sihtasutus teatris võib kaasa tuua poliitilise sõltuvuse (EPL)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Eesti Rahva Muuseumi 42. konverents „Kultuuri uurimise eetika“ Tartu, 9.-10.04.2001: ettekannete kokkuvõtted. Toim Toivo Sikka et al. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2001

Schweitzer, A. Kultuur ja eetika. Tõlkinud M. Sirkel. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.

Vägivald ja propaganda (näitus); Emergency Biennale; Kunstnike moraalsed valikud kultuurikonfliktides: lisandusi Eesti kultuuriloole (ettekannete päev). Koost. J. Saar. Tallinn: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2006.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

ARTIKLID

Karulin. O. Teatrikriitika eetika. Sirp, 08.06.2007.

Kurg, A. Kole ilus arhitektuur. Kunst.ee, 2000, nr. 1, lk. 47-53.

Loog, A. Kriitika võim ja võimatus. Esteetilise totalitarismi ja esteetilise konformismi vastu (teatri) avalikus retseptsioonis. Teater. Muusika. Kino, aprill 2007, lk 34-47.

Mark, Ü. Igal arhitektil oma roll, vastutus ja staatus. Sirp, 27.04.2007.

Raus, U. "Manifesta" ja kultuuripoliitika. Sirp, 02.07.2004.

Volt, M. Kunstieetika. Simm, K. (koost). Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Kozlov, A. Tõlke-eetika normide võrdlus tõlkijaühingute eetikakoodeksite näitel. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2007

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Bergmann, S. (ed). Architecture, Aesth/Ethics, and Religion. Raritan: Transaction Publishers, 2005.

Besnoy, A. Ethics And Integrity In Libraries. Routledge, 2009.

Braun, K. Theater Directing: Art, Ethics, Creativity. Ceredigion, New York: Edwin Mellen Press, 2000.

Caicco, G. (ed). Architecture, Ethics, and the Personhood of Place. Lebanon: University Press of New England, 2007.

Edson, G. Museum Ethics. London, New York: Routledge, 2005.

Ethics in cultural studies. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2002.

Fox, W. Ethics and the Built Environment. London, New York: Routledge, 2000.

Golany, G. Ethics and Urban Design: Culture, Form, and Environment. Hoboken: Wiley, 2001.

Howe, E. Acting on Ethics in City Planning. Raritan: Transaction Publishers, 1994.

King, E. A.; Levin, G. (eds). Ethics and the visual arts. New York: Allworth Press, 2006.

McMenemy, D. A handbook of ethical practice: a practical guide to dealing with ethical issues in information and library work. Oxford: Chandos, 2007.

Owen, G. Architecture, Ethics and Globalization. Routledge, 2009.

Papanek, V. Ecology and Ethics in Design and Architecture. London: Thames & Hudson, 1995.

Paquot, T.; Younès, C. Ethique, architecture, urbain. Paris: La Découverte, 2000.

Preer, J. Library Ethics. Westport, London: Libraries Unlimited, 2008.

Read, A. Theatre and Everyday Life: An Ethics of Performance. London, New York: Routledge, 1993.

Read, H. Art and society. New York: Schocken Books, 1966.

Samek, T. Librarianship and human rights: a twenty-first century guide. Oxford: Chandos, 2007

Sorell, T. Art, society and morality. O. Hanfling (ed). Philosophical aesthetics. Oxford: Blackwell; Walton Hall: Open University, 1995, pp 297-347.

Spector, T. The Ethical Architect: the dilemma of contemporary practice. Princeton Architectural Press, 2001.

Wasserman, B.; Sullivan, P. J.; Palermo, G. Ethics and the Practice of Architecture. Hoboken: Wiley, 2000.

Worthen, W. The Idea of the Actor: Drama and the Ethics of Performance. Princeton University Press, 1984.

Библиотечная этика в странах мира. Сборник кодексов. Санкт-Петербург: Издательство Российской национальной библиотеки, 2002.

Мелентьева, Ю. П.; Трушина, И. А. (Сост). Современные проблемы библиотечной и информационной этики. Санкт-Петербург: Издательство Российской национальной библиотеки, 2006.

Столович, Л. Н. Жизнь - творчество - человек: функции художественной деятельности. Москва: Политиздат, 1985.

Vaata ka: intellektuaalne omand ja autorikaitse, kliendid ja tooted, ametnikueetika, kutse-eetika, kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid, teaduseetika

 

Päisefoto: Francesco Ungaro, pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt