Autor:
Pexels.com

Teadlase eetika

#ühiskonnale

Teadlase eetika tegeleb teadlase professiooniga seotud eetiliste normidega. Teadlase eetika põhiküsimus on, milliseid eetilisi norme ja väärtusi teadlane oma töös peaks järgima.

Kuna tänapäeva ühiskondlike institutsioonide areng ei pruugi suuta teaduse ja tehnika arenguga sammu pidada, on teadlase isikliku vastutuse ja eetika küsimused muutunud eriti olulisteks. Selleks, et teadus saaks areneda, peab ühiskonnal ja teistel teadlastel olema võimalik usaldada, et teadlased on ausad ja teadustulemused tõesed. Teadlase eetika käsitleb nii teadlaste omavahelisi suhteid kui suhteid ühiskonnaga ning teadlase rolli õpetaja, õpilase ja eksperdina.

Teadlane juhindub oma töös headest teadustavadest. Ta seisab hea selle eest, et ühiskond teadust väärtustaks. Oluline on pöörata tähelepanu märksõnadele nagu ausus ja konfidentsiaalsus, kompetentsus ja professionaalsus. Loomulikult on keelatud andmete võltsimine ja meelevaldne või omakasupüüdlik tõlgendamine. Teadusloome on jätkuv protsess, niisiis peab teadlane suhtuma kriitiliselt oma teadustöö tulemustesse ning olema valmis uute asjaolude valguses oma varasemaid saavutusi ümber hindama.

Suhetes teiste teadlastega peaks teadlane suhtuma oma kolleegidesse tolerantselt ja tervitama teiste edu. Teise teadlase pädevuse võib kahtluse alla seada ainult argumenteeritud tõestuse põhjal. Teadlane peab lähtuma võrdõiguslikkuse printsiibist, igasugune diskrimineerimine rassilisel, rahvuslikul, poliitilisel, soolisel vm alusel on lubamatu. Juhendaja või näiteks laborijuhatajana ei tohi teadlane oma positsiooni ära kasutada, ta peab suhtuma oma õpilastesse (ja õpetajatesse) lugupidamisega. Teadlane ei tohi esitada õpilaste uurimistulemusi või ideid enda omadena, ta peab innustama õpilaste iseseisvat kriitilist mõtlemist ning austama nende õigust avaldada vaba arvamust. Eksperdina võib teadlane esineda vaid oma pädevuse piirides ning teostada iga ekspertiisi erapooletult ja vastutustundega.

Teadlane vastutab moraalselt oma tegevuse eest, mis võib oluliselt mõjutada inimkonna, keskkonna, riigi või üksikute sotsiaalsete institutsioonide arengut. Kui vähegi võimalik, on teadlase kohus kindlustada, et tema uurimistöö tulemusi kasutatakse ühiskonna ja keskkonna huvides.

* Kokkuvõte põhineb Eesti teadlaste eetikakoodeksil.

Lisaks

NÄITEJUHTUM

Jüri töötas 20 aastat keemiafirmas, kuid otsustab lõpuks töökohta vahetada. Uus tööandja pakub paremat palka ning sobib Jürile ka asukoha mõttes. Üsna varsti pärast uuele ametipostile asumist leiab ta end töötamas sarnase projekti kallal kui eelmises töökohas. Mõne nädala pärast jääb projekt toppama, sest meeskond ei suuda lahendada probleemi, millele Jüri eelmises töökohas oli leitud üsna lihtne ja odav lahendus. Jüri ei taha endise kolleegi ideed varastada, kuid juhatus avaldab tema meeskonnale üha enam survet. Hiljuti on mainitud koguni koondamisi, kui küsimust lahendada ei õnnestu. Jüri meeskond on muutumas meeleheitlikuks. Kas Jüri peaks oma meeskonnale avaldama, kuidas eelmises töökohas antud probleem lahendati? Kui mitte, siis kas ta võiks lahendusele vihjata, suunata meeskonda seda ise avastama, lastes nii kellelgi teisel leida vastus, mida ta ise tegelikult juba tunneb?

Allikas: Kovac, Jeffrey. The Ethical Chemist. Professionalism and Ethics in Science. Pearson Education, 2004, lk 56.

Vaata veel näitejuhtumeid:

22.09.2011 Tiit Kändler. Teadlase vastutus ja kodaniku vastutus (EPL)

ÕPPEMATERJALID

Professional Ethics for Scientists, Annotated Bibliography (Towsoni Ülikooli teaduseetika kursuse jaoks)

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003.

Mittelstrass, J. Wissenschaft und ethische Masse: Aulavortrag [am] 17. September 2001 = Teadus ja eetilised mõõdupuud: aulaloeng 17. septembril 2001. Tõlkinud Marju Luts. Tartu: Tartu Ülikool, 2002.

ARTIKLID

Aaviksoo, J. Teadlaste ja teadmiste usaldusväärsus. Postimees, 19.11.2007.

Ilmjärv, M. Teadlase eetika. Postimees, 07.05.2008.

Lõuk, K., Sutrop, M. Teaduseetika ja teadlase eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023

Pesti, M. Teadlane olgu moraalne. Eesti Ekspress, 22.06.2003.

Rüütel, I. Tõde ja eetika visuaalses antropoloogias. Folklore

Sootak, V. Teadlased eetiliste valikute vahel. Universitas Tartuensis, 21.09.2001.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Berendes, J. (Hrg). Autonomie durch Verantwortung: Impulse für die Ethik in den Wissenschaften. Paderborn: Mentis, 2007.

Elliott, D.; Stern, J. E. (eds). Research Ethics: A Reader. Hanover, London: University Press of New England, 1997.

Geissler, E.; Haynes, R. H. (eds). Prevention of a biological and toxin arms race and the responsibility of scientists. Berlin: Akademie-Verlag, 1991.

Karlsson, F. E. N. Setälä vaarallisilla vesillä: tieteellisen vallankäytön, käyttäytymisen ja perinteen analyysi. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2000.

Korenman, S. G.; Shipp, A. C. Teaching the responsible conduct of research through a case study approach: a handbook for instructors. Washington: Association of American Medical Colleges, 1994.

Macfarlane, B. Researching with Integrity: The ethics of academic research. Routledge, 2008.

Macrina, F. L. Scientific integrity: text and cases in responsible conduct of research. Washington: ASM Press, 2005.

Palavestra, P. (ed). Responsibility of contemporary science and intelligentsia: symposium organized by the Serbian Academy of Sciences and Arts and the swedish Royal Academy of Letters, History and Antiquities. Belgrade: Serbian Academy of Sciences and Arts, 1992.

Pauwels, E. Ethics for researchers: facilitating research excellence in FP7. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2007.

Penslar, R. L. Research ethics: cases and materials. Bloomington; Indianapolis: Indiana University Press, 1995.

Plehn, G. (red). Ethos der Forschung = Ethics of research: Ringberg-Symposium, Oktober 1999. München: Max-Planck-Gesellschaft, 1999.

Resnik, D. B. The ethics of science: an introduction. London; New York: Routledge, 1998.

The responsibility of the scientist to science and society. London: Academia Europaea, 1990.

Scientific Research Society. Ethics, values, and the promise of science: forum proceedings, February 25-26, 1993. San Fransisco: Sigma Xi, 1993

Scientist's code of ethics: accepted at the meeting of the Senate of the Latvian Academy of Sciences on 4 November 1997 (resolution No. 49.2) and at the meeting of the Latvian Council of Science on 11 November 1997 (resolution No. 11-4). Riga, 1998.

Shamoo, A. E.; Resnik, D. B. Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2003.

Shrader-Freshette, K. Ethics of scientific research. Lanham: Rowman & Littlefield, 1994.

Societas Ethica (Hrsg). Research and responsibility = Forschung und Verantwortung. Erlangen, 2006 Wetenschap en ethiek. Amsterdam (etc.]: Noord-Hollandsche, 1995.

 

Päisefoto: Chokniti Khongchum, pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt