Autor:
/Unsplash

Haridus ja ühiskond

#ühiskonnale

Ühiskond on huvitatud oma liikmete kasvatamisest. Seetõttu pole haridus üksnes mõne kitsa huvigrupi, vaid kogu ühiskonna ja riigi asi.

Ühiskond loob hariduse andmiseks võimalused ja annab ressursid, kuid mõjutab ka hariduse sisu. Seega kerkivad eetilises plaanis esile järgmised küsimused:

  • Millised on ühiskonnas kokku lepitud hariduse eesmärgid?
  • Millistele väärtustele on haridussüsteem üles ehitatud?
  • Kas haridust antakse autonoomsete isikute kasvatamiseks, majandusedu saavutamiseks, laste kohandamiseks ühiskonnaga või nende vanemate soovide elluviimise jätkamiseks?
  • Kes peaks hariduse eest maksma?
  • Kas kooli saab pidada teenindusasutuseks?
  • Millised ohud toob endaga kaasa hariduse turumajanduslik korraldus?
  • Kuidas peaks haridussüsteem reageerima majanduslike huvide survele?
  • Mis on hariduses tähtis, kas akadeemilised saavutused, sotsiaalne toimetulek või lapse heaolu?
  • Milliseid teadmisi ja oskusi riiklikus õppekavas eelistada?
  • Kas taotleda koolide ühtlust või mitmekesisust?
  • Kes peaksid tegema otsuseid nende eesmärkide ja põhimõtete kohta ning kooli tegevust kontrollima, kas lapsevanemad, vastava haridusega professionaalid või poliitikud?
  • Kuidas suhtuda koolijuhtide kuulumisse poliitilistesse erakondadesse?

Haridussüsteem avaldab omakorda mõju ühiskonnale, mängides olulist rolli sotsiaalse õigluse tagamisel ja kujundades kehtivaid arusaamu. Seega tuleb küsida:

  • Kuidas tagada erinevate sotsiaalsete gruppide võrdne ligipääs haridusele?
  • Kuidas tagada neile võrdne kohtlemine ja valikuvõimalused?

Vastused neile küsimustele sõltuvad suuresti ühiskonna väärtustest ja arusaamadest õigluse kohta, olles seega ühtlasi ka eetikaküsimused.

Lisaks

Koolikatsed ja sotsiaalne ebavõrdsus

2005. aasta alguses puhkes diskussioon koolikatsete üle. Arutati, kas on õige lapsi esimesse klassi katsete alusel vastu võtta või tuleks koolikatsed kaotada.

Mõned väited koolikatsete säilitamise poolt:

  • laste selekteerimine annab andekatele paremad võimalused oma eelduste väljaarendamiseks;
  • koolikatsete ja eliitkoolide kaotamisega seataks latt keskpäraste järgi ja võrdsus tähendaks võrdset keskpärasust;
  • tänu laste selekteerimise õigusele kõrge taseme saavutanud eliitkoolid on teenäitajad teistele koolidele;
  • säilib hariduse kõrge kvaliteet;
  • eliitkoolide olemasolu annab vanematele ja lastele rohkem valikuvõimalusi.

Mõned väited koolikatsete vastu:

  • võistlemine on väikestele lastele liiga pingeline;
  • 7-aastaste laste anded ja huvid ei ole veel välja kujunenud, selekteerimine toimub liiga vara;
  • katsed on eksitavad, tulemusi on võimalik saavutada püüdliku dresseerimisega;
  • eliitkoolide katsed ei eralda andekaid lapsi andetutest, vaid "kasulikke" andeid "kasututest";
  • katsete tulemused sõltuvad mitte üksnes lapse andekusest, vaid ka sellest, kui palju on vanematel olnud aega pühenduda lapse ettevalmistamisele (jõukamatel lapsevanematel on rohkem võimalusi laste ettevalmistamiseks);
  • katsed annavad võimaluse eelkõige lapsevanema unistuste, mitte lapse soovide realiseerimiseks;
  • ühiskonna arengu seisukohalt peaks õpilaste koosseis koolis olema läbilõige ühiskonnast;
  • erineva intellektiga lapsed peaksid koos õppima sellepärast, et nõrgema toetamist ja erisuse aktsepteerimist tuleb õppida juba koolieas;
  • need lapsed, kes käivad eliitkoolis, saavad ühisest (riigi) rahakotist rohkem kui teised (paremad õpetajad, süvaõpe, rohkem tähelepanu, paremas korras koolihooned jne);
  • koolikatsete abil eliitkoolide arengu võimaldamine süvendab koolide kihistumist.

Küsimused:

  • Milliseid argumente võiks veel koolikatsete poolt ja vastu esitada?
  • Kuidas mõjutab katsete kaotamine hariduse kvaliteeti?
  • Kas katsete kaotamine aitab ennetada sotsiaalset kihistumist ja edendada õiglust?
  • Millist süsteemi võiks katsete asemele pakkuda?

Artikleid koolikatsete kaotamise ja eliitkoolide teemal:

Postimehe online-väitlus: kas 1. klassi katsed on põhjendatud? 18.05.2011

Liisa Pakosta. Kuum kartul nimega koolikatsed. Liisa Pakosta kooselublogi, 14.01.2010.

Indrek Raudne. Era- ja eliitharidusest ilma müütideta. Postimees, 27.01.2005.

Priit Pullerits. Käed eemale eliitkoolidest! Postimees, 27.01.2005.

Külli-Riin Tigasson. Mida teha eliitkoolidega? Eesti Päevaleht, 01.02.2005.

Minister Maimets tahab keelata katsed põhikooliklassidesse. Postimees, 11.02.2005.

Anu Mõttus. Viimast korda eliitkoolidest. Õpetajate Leht, 18.02.2005.

Margit Sutrop. Eliitkoolid on defitsiidiaja pärand. Postimees, 22.02.2005.

Toivo Maimets. Katsemeetod kui eksitaja. Postimees, 25.02.2005.

Urve Läänemets. Eesti moodi demokraatia hariduses. Õpetajate Leht, 04.03.2005.

Ene-Margit Tiit. Milline kool sobib Eestile kõige paremini? Postimees, 18.03.2005.

Daniele Monticelli. Milline kool sobib Eestile kõige paremini? Postimees, 18.03.2005.

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Babanskaja, T. Avastusõpe üldhariduskoolis ja koolieelses lasteasutuses. Eetika. Moraal. Kõlblus. Õpilaste isikuomaduste kujundamine õppeainete tundides ja klassivälises töös: konverentside ettekannete kogumik = Эвристическое обучение в общеобразовательной школе и дошкольном учреждении. Этика, мораль и нравственность. Narva: Tartu Ülikooli Kolledž, 2007.

Glenn, C. L.; de Groof, J. Haridusvabadus: väljakutse isikukesksele ühiskonnale - kaasaegse demokraatia eeltingimus. Tallinn: Eduardo Frei Rahvusvahelise Solidaarsuse Fond Socires, 2005.

Grauberg, E. (koost). Hariduse kavandamise kultuur-filosoofilistest lähtealustest. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1991.

Jüriso, V. (koost). Hariduse roll Eesti ühiskonna arengu kujundajana: ettekannete ja sõnavõttude kogumik. Tallinn, 1999.

Kraav, I.; Kala, U.; Pedastsaar, T. (toim). Haridus muutuste ja traditsioonide keerises: artiklikogumik. Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, 2005.

Kraav, I.; Mikk, J. (toim). Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas: artiklite kogumik. Tartu: Tartu Ülikool, 1999.

Kukemelk, H. ... jt. Kasvatus ja aated: artiklite kogumik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. Tartu Ülikooli pedagoogika osakonna väljaanne 11.

Loogma, K.; Sarv, S. (koost). Eesti ühiskond ja haridus - 2015. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, 1998.

Nummert, M.-L.; Mihkelsoo, I.; Jürimäe, M. (koost). Avatud algus: valik retsepte mitmekultuurilise lasteaia kujundamiseks. Eesti Pagulasabi, Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2018.

Sarv, E.-S. Demokraatiast ja humanismist õpetajale: Eesti haridusuuendus - hariduse demokratiseerumine ja humaniseerumine. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997.

Sutrop, M.; Toming, H.; Kõnnussaar, T. (koost). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2016.

Vikat, M. (koost). Lapsekeskne kasvatus haridusreformis: konverentsi ettekanded. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool; Hea Alguse Koolituskeskus, 2000.

ARTIKLID

Kiilas, K. Murtud põlvkond. Luup, 2002, nr 5, lk 28-29.

Kuurme, T. Kooli humaniseerimise dilemmad. Akadeemia, 1997, nr 6, lk 1261-1270.

Leino, M. Alternatiividele pole alternatiivi: liigne akademism kui praeguse haridussüsteemi suurim tasakaaluhäire. Eesti 21. sajandil. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999, lk 179-181.

Ruus, R.-V. Distsipliin ja vabadus: etüüd hariduse käibivast ja utoopilisest diskursist. Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 2000, lk 128-168.

Sepp, S. Kas akadeemiline doping peaks olema keelatud? Novaator, 01.10.2009

Talts, L. Laste ebavõrdsed võimalused, milles need avalduvad? Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris: konverents. Tartu: Tartu Ülikool, 2000, lk 89-92.

Uibo, M. Hariduspoliitika roll hariduse ja avatud ühiskonna juhtimisel. Haridus ja majandus 2003: rahvusvahelise teaduskonverentsi materjalid. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2003, lk 123-126.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSTÖÖD

Holm, J. Haridusõiguse tagamine kohustusliku hariduse tasemel ja sellele järgnevatel haridustasemetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusinstituut, 2005.

Tillmann, Ü. Haridusuuendustest Eestis: Üldhariduskoolide arengukavad 2000-2004. Magistritöö. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, 2005.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

 

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Apple, M. W. Ideology and curriculum. New York; London: RoutledgeFalmer, 2004.

Avis, J. Education, Policy and Social Justice. Learning and Skills. Continuum, 2009.

Bagnall, R. G. Cautionary Tales in the Ethics of Lifelong Learning Policy and Management: A Book of Fables. Berlin: Springer, 2004.

Bergier, B. et al. Éducation et valeurs: approches plurielles: Descartes et Kant, Alain et Pestalozzi, Durkheim et Weber, Freud et Piaget. Paris: Anthropos, 1996.

Berka, W.; De Groof, J.; Penneman, H. (eds). Autonomy in education. The Hague (etc): Kluwer Law International, 2000.

Bottery, M. The ethics of educational management: personal, social and political perspectives on school organization. London; New York: Cassell, 1992.

Boylan, M. A. (ed). The Ethics of Teaching. Aldershot: Ashgate, 2006.

Brighouse, H. School Choice and Social Justice. Oxford University Press, 2003.

Brighouse, H. On education. London; New York: Routledge, 2006.

Burnet, J. Aristotle on Education. Cambridge University Press, 1967

Clayton, M. Justice and Legitimacy in Upbringing. Oxford University Press, 2006.

Curren, R. (ed). A companion to the philosophy of education. Malden (etc.): Blackwell, 2006.

Curren, R. (ed). Philosophy of education: an anthology. Malden: Blackwell, 2007.

Dahlberg, G.; Moss, P. Ethics and politics in early childhood education. London: RoutledgeFalmer, 2006.

Dewey, J. The school and society. The child and the curriculum. Mineola, New York: Dover Publications, 2001.

Dewey, J. Democracy and Education. Stilwell: Digireads.com, 2005.

Fenner, D. Ethics in Education. London; New York: Routledge, 1998.

Freire, P. Pedagogy of the Opressed. Penguin Books, 1996

Gereluk, D. Education and community. London: Continuum, 2006.

Green, A.; Preston, J.; Janmaat, J. G. Education, Equality and Social Cohesion: A Comparative Analysis. Basingstoke; New York: Palgrave Macmillan, 2006.

Gutmann, A. Democratic Education. Princeton University Press, 1999.

Haldane, J. (ed). Values, Education and the Human World. Exeter; Charlottesville: Imprint Academic, 2004.

Hammarberg, T. A school for children with rights: the significance of the United Nations Convention on the Rights of the Child for modern education policy. Florence: UNICEF Innocenti Research Centre, 1998.

Hansen, D. T. (ed). Ethical Visions of Education: Philosophy in Practice. Teachers College Press, Teachers College, Columbia University, 2007.

Haydon, G. Education, Philosophy and the Ethical Environment. London: Routledge, 2006.

Hinno, K. Bildung und Sozialstruktur: das Fallbeispiel Estland. Marburg: Tectum, 2004.

Hude, H. L'éthique des décideurs. Paris: Presses de la Renaissance, 2004.

Inglis, F. Education and the good society. Basingstoke; New York: Palgrave Macmillan, 2004.

Illich, I. Deschooling Society. Boyars, 2004.

Kant, I. On Education. Dover, 2003.

Katz, M. S.; Noddings, N.; Strike, K. A. Justice and Caring: The Search for Common Ground in Education. New York: Teachers College Press, 1999.

Katz, M. S.; Verducci, S.; Biesta, G. (eds). Education, Democracy, and the Moral Life. Springer, 2009.

Kuurme, T.; Priimägi, S. (eds). Competing for the future: education in contemporary societies: contributions of the Colloquium of the European Forum for Freedom in Education. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus, 2002.

Küng, H.; Kuschel, K.-J. (Hr). Wissenschaft und Weltethos. München, Zürich: Piper, 2001.

Lechner, J.-J. Ethik und Pädagogik. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2005.

Leicester, M.; Modgil, C.; Modgil, S. (eds). Politics, education and citizenship. London; New York: Falmer Press, 1999.

Leicester, M.; Modgil, C.; Modgil, S. (eds). Systems of education: theories, policies and implicit values. London; New York: Falmer Press, 1999.

Martusewicz, R. A. Seeking Passage: Post-structuralism, Pedagogy, Ethics. New York: Teachers College Press, 2001.

Nelson, J. L.; Palonsky, S. B.; McCarthy, M. R. Critical Issues in Education: Dialogues and Dialectics. McGraw-Hill, 2007.

O'Brien, J.; Macleod, G. The Social Agenda of the School. Dunedin Academic Press, 2010.

Olssen, M.; Codd, J.; O'Neil, A.-M. Education policy: globalization, citizenship and democracy. London (etc): SAGE, 2004.

Rust, V. D.; Knost, P.; Wichmann, J. Education and the Values Crisis in Central and Eastern Europe. Peter Lang, 1994.

Satterthwaite, J., et al (eds). Trust in education. Truths and values. Trentham Books, 2011.

Swain, A. (ed). Education as social action: knowledge, identity and power. Basingstoke; New York: Palgrave Macmillan, 2005.

Zajda, J.; Majhanovich, S.; Rust, V. (eds). Education and Social Justice. Berlin: Springer, 2006.

Terzi, L. Justice and equality in education: a capability perspective on disability and special educational needs. London; New York: Continuum, 2008.

Walker, M.; Unterhalter, E. Amartya Sen's Capability Approach and Social Justice in Education. Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2007.

White, J. (ed). Rethinking the school curriculum: values, aims and purposes. London; New York: RoutledgeFalmer, 2004.

Woessmann, L.; Peterson, P. E. (eds). Schools and the Equal Opportunity Problem. Cambridge: MIT Press, 2007.

Vaata ka: väärtusarendus

 

Päisefoto: Kelli Tungay, unsplash.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt