Autor:

Pexels.com

Spordikorraldus ja finantseerimine

Spordikorralduse ja finantseerimise eetika puudutab eelkõige spordiga kaudselt seotud ettevõtteid ja institutsioone, mis tegelevad spordiala korraldusega või sponsoreerimise ja finantseerimisega.

Kuna professionaalne sport pole inimeste isiklik eralõbu, vaid on seotud suurte rahade ning kasumi teenimisega, tekivad mitmed eetilist laadi küsimused. Eelkõige on probleeme siis, kui kasumi teenimine hakkab varjutama sportimist ning sportimise võimalusi. Näitena võib tuua olukorra, kus olulisest võistlusest osavõtmine maksab sportlas(t)ele liiga palju, samas teenitakse ürituse organiseerimise pealt kasumit. Kui spordis peavad kõigil olema võrdsed võimalused, siis kuidas tagada, et mõni kõrvaline asjaolu sportlase saavutusvõime kõrval ei takistaks karjääri tegemast.

Lisaks

SEADUSED

Spordiseadus

Euroopa Nõukogu dopinguvastse konventsiooni ratifitseerimise seadus

Rahvatervise seadus

Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni ratifitseerimise seadus

Huvikooli seadus

Eesti Kultuurkapitali seadus

MÄÄRUSED JA REGULATSIOONID

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord

Riiklike spordistipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord

KOODEKSID

Euroopa spordieetika koodeks

Alaealiste huvide kaitse spordis ja üleminekute hea tava

Treenerite eetikakoodeks

Professional Golfers Associationi eetikakoodeks

Eesti Korvpalliliidu eetikakoodeks

Eesti Jalgratturite Liidu kohtuniku käitumiskoodeks

Eesti Jalgratturite Liit: ausa mängu põhimõtete järgimine

Eesti Jalgratturite Liidu kohtuniku käitumiskoodeks

Eesti Tantsuspordi Liidu hea tava

Ülevaade Eestis kasutuses olevatest eetikakoodeksitest

MUUD REGULATSIOONID

Eesti Spordi Harta

Euroopa Spordi Harta

Eesti Olümpiakomitee: Hartad ja koodeksid

Eesti Olümpiakomitee

Eesti Paraolümpiakomitee

Eesti Olümpiaakadeemia

Eesti Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus

Eesti Akadeemiline Spordiliit

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus

Spordimeditsiini Sihtasutus

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni kompetentsikeskus

Reklaamiseaduse §28 lg 3 p 2 ja lg 4 sätestavad, et alkohoolse joogi reklaam ei tohi sisaldada „joonis- ja nukufilmi ning lastekirjanduse tegelaste kujutisi“ ja et „[a]lkoholi reklaamis ei tohi matkida ega kasutada üldtuntud näitlejat, sportlast, muusikut, meelelahutustegelast või teisi üldtuntud isikuid, samuti nende pilti, häält, kujutist või viiteid nendele isikutele“. Saku Õlletehas reklaamis väliplakatitel suusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpalu pildiga alkoholivaba õlut. Ehkki alkoholivaba õlu ei kvalifitseeru alkohoolse joogina, taunis tarbijakaitse reklaami, kuna see, et tegemist on alkoholivaba õllega, polnud reklaamplakatil piisavalt selgelt esil.

Vt ka:

Õlletootjate Liidu eetikakoodeks

Tarbijakaitse keelas Veerpalu õllereklaami - Postimees 06.07.2005

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Eesti Antidopingu Keskus. Sportlase antidopingu käsiraamat. Tallinn, 2005.

Eesti Olümpiakomitee. Spordimõte 2002: V Eesti spordi kongress, seminar „Ausa mängu nimel“. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee, 2003.

Eesti Spordi Keskliit. Euroopa spordi harta. Spordi eetika koodeks. Tõlkijad H. Kolk, I. Petrova. Tallinn: Eesti Spordi Keskliit, 1993.

Eesti Spordimuuseum. Mängud ja sport: projekti „Soome-ugri rahvaste traditsioonilised spordialad ja rahvamängud“ kogutud materjale = Games and sport: collected materials of the project „Traditional sports and games of Fenno-Ugric nations“. Tõlkija A. Sillastu. Tartu: Eesti Spordimuuseum, 1998.

Harris, H. A. Vana-Kreeka sportlased ja sport. Tõlkija R. Toming. Tallinn: Eesti Raamat, 1979.

Hackenschmidt, G. Valitseda elu. Tõlkija K. Ligi. Tartu: Ilmamaa, 1997.

Huizinga, J. Mängiv inimene: kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Tõlkija M. Sirkel. Tallinn: Varrak, 2004.

Jalak, R. Doping spordis. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee: Spordimeditsiini Sihtasutus, 2003.

Jalak, R.; Ööpik, V.; Mardna, M. Teadmisi sportlase toitumisest. Tallinn: Spordimeditsiini Sihtasutus, 2001.

Kuuseok, E. (tõlk, toim). Psühholoogia tippspordis.Tallinn: Spordimeditsiini Sihtasutus, 2002.

Lukk, A. (tõlk). Ausa mängu (Fair play) deklaratsioon. Tallinn: Rahvusvaheline Spordi ja Kehakultuuri Nõukogu, 1996.

Mardna, M. (koost). Doping spordis. Tallinn: Eesti Olümpiakomitee, 2003.

Savi, T. (koost). Dopingu ABC. Tallinn: Inreko Press, 1993.

Volt, M. Spordieetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.

Whiter, B. (koost). Mängude entsüklopeedia. Tõlkija M. Pöial; toimetaja H. Arak. Tallinn: Tänapäev, 2005.

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER

UURIMUSED JA VÄITEKIRJAD

Juursoo, M. Spordi normatiivne regulatsioon ja eetika. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, riigi- ja haldusõiguse õppetool, 2002.

Järvela, M. Kas tippsportlasel on rohkem põhjust moraalne olla kui tavainimesel? Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofia- ja semiootika instituut, 2017. Loetav DSpace'is.

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Boxill, J. Sports Ethics: An Anthology. Malden: Blackwell, 2002.

L' europe garante de l'éthique sportive? Pessac: Maison des sciences de l'homme d'Aquitaine, 2002.

Miah, A. Genetically Modified Athletes: Biomedical Ethics, Gene Doping and Sport. London; New York: Routledge, 2004.

Morgan, W. J.; Meier, K. W. (eds). Philosophic inquiry in sport. Champaign: Human Kinetics, 1995.

Morgan, W. J. et al. (eds). Ethics in sport. Champaign: Human Kinetics, 2001.

Sabock, R. J.; Sabock, M. D. Coaching: A Realistic Perspective. Lanham: Rowman & Littlefield, 2005.

Simon, R. L. Fair Play: The Ethics of Sport. Oxford: Westview, 2004.