Autor:
Pexels.com

Õpetaja eetika

#ühiskonnale

Õpetajatöö mõned tunnused nõuavad pedagoogilt spetsiifilisemate moraalinõuete täitmist kui seda igapäevaelus tavakodanikult nõutakse. Õpetajaametit võib kitsamas mõttes pidada professiooniks, millele seatavaid kõrgemaid nõudmisi saab õigustada asjaoludega, et õpetaja töö eesmärgiks on avalik hüve, mitte aga tema enda kasu; et see töö nõuab erilisi teadmisi ja väljaõpet; et teised isikud – eelkõige lapsed – on õpetaja suhtes nõrgemal positsioonil (õpetajal on nende üle võim) ning teatud ajani ei saa isikud koolis käimise või mittekäimise küsimuse üle ise vabalt otsustada.

Et vanemad saaksid oma lapsed rahuliku südamega kooli võõraste inimeste hoole alla saata, peavad nad õpetajaid usaldama. Nimetatud põhjustel on õpetajatel sageli eetikakoodeks, mis oma muude funktsioonide kõrval annab märku ka õpetajate heast tahtest.

Enamik hariduse ja eetika rubriigi teiste alateemade alla paigutatud materjalist puudutab kaudselt samuti õpetaja eetikat. Nii näiteks on õpilastevahelise vägivalla probleem ühtlasi ka õpetaja kutse-eetika küsimus, kui vaatleme seda probleemi õpetaja toimimise kontekstis.

Kutse-eetikast laiemalt saab lugeda „Kutse-eetika“ alateema alt.

Lisaks

Keemiatund ja plahvatus

Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud.

Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli kellelgi ligipääs kemikaalidekapile.

Mitte keegi klassis ei võtnud süüd omaks. Mõned õpilased olid tegelenud oma tööga ja polnud midagi märganud. Samas oli ilmne, et osa õpilastest teab väga hästi, kes plahvatuse korraldas. Õpetaja Sütiste otsustas kogu klassi karistada. Ta jättis nad kuuks ajaks peale tunde ning andis ülesandeks kirjutada 30-leheküljeline referaat plahvatuste keemiast, kui süüdlane välja ei ilmu.

Järgmisel päeval leidis õpetaja Sütiste laualt paberilipaka, kuhu oli kirjutatud, et plahvatuse korraldas Aleksi-nimeline õpilane. See tundus usutav, kuna Aleks oli üle kooli tuntud vigurivänt, pealegi oli tema isa lukksepp. Ent Aleks ei võtnud süüd omaks. Ehkki õpetaja Sütistel rohkem tõendeid polnud, otsustas ta poissi siiski karistada. Aleks pidi peale tunde jääma kogu ülejäänud õppeaastaks, lisaks alandati tema keemia hinnet kahele. Õpetaja Sütiste tahtis, et see oleks teistele õpetuseks. Ta vastutas ju ometi kogu klassi turvalisuse eest ja pidi kõigile selgeks tegema, et plahvatused pole naljaasi.

  • Kas õpetaja Sütiste käitus õiglaselt? Ühest küljest ei paistnud õpilased sugugi taipavat, et tegemist on tõsise asjaga, ning see tuli neile kuidagi selgeks teha. Teisest küljest, tervet klassi karistades karistas õpetaja ka neid, kes asjast midagi ei teadnud.
  • Kas Aleksi karistamiseks oli õpetajal piisavalt tõendeid?
  • Kas hindeid, mis on mõeldud ikkagi teadmiste taseme näitamiseks, võib kasutada ka karistamiseks?

(Refereeritud raamatust Strike, K.; Soltis, J. F. The Ethics of Teaching. New York and London: Teachers College Press, 1998, lk 21–25)

Vaata veel näitejuhtumeid:

22.10.2010 Heleriin Adelbert. Õpetaja suhet õpilasega võib pidada töölepingu rikkumiseks (Postimees)

20.08.2010 Kas õpetaja peaks õpilastega Facebookis sõbrustama? (Tarbija24)

13.01.2009 Ministeerium: eksamivalikut mõjutav õpetaja käitub ebaeetiliselt (Postimees)

ÕPPEMATERJALID

„Väärtuste mäng“ õpetajatele

Jaan Mikk. Õpetaja kutse-eetika alused

Eesti Õpetajate Liit: Konverents "Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast"

RAAMATUD JA KOGUMIKUD

Babanskaja, T. Avastusõpe üldhariduskoolis ja koolieelses lasteasutuses. Eetika. Moraal. Kõlblus: õpilaste isikuomaduste kujundamine õppeainete tundides ja klassivälises töös: konverentside ettekannete kogumik = Эвристическое обучение в общеобразовательной школе и дошкольном учреждении. Этика, мораль и нравственность. Narva: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2007.

Harro-Loit, H.; Hirsnik, H.; Punnar, N. (koost). Väärtusarenduse analüüs edasijõudnutele. Käsiraamat koolidele ja lasteaedadele. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2021

Harro-Loit, H.; Kõnnussaar, T.; Nummert, M.-L.; Sutrop, M. (koost). Tagasiside. Käsiraamat õpetajale, lapsevanemale, koolijuhile. Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2019.

Krips, H. Suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.

Krull, E. Eesti õpetaja pedagoogilised arusaamad, arvamused ja hoiakud millenniumivahetusel: küsitluse "Töö klassis õpetaja pilguga" tulemused ja põhijäreldused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002.

Pellika, I.; Vienola, V.; Nuutinen, P.; Niikko, A. Arutlusi õpetaja kutse-eetikast. Tõlkinud J. Luuri. Tallinn: Ilo, 2006.

Schihalejev, O. Väärtuskasvatus õpetajakoolituses. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011.

Sutrop, M.; Toming, H.; Kõnnussaar, T. (koost). Hea kooli käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2016.

Sutrop, M. (koost). Väärtuspõhine kool. Eesti ja maailma kogemus. Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Sutrop, M.; Valk, P.; Velbaum, K. Väärtused ja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2009.

Talts, L. Kasvatus põhikooli algastmes: raamat klassiõpetajale ja klassiõpetaja eriala üliõpilastele. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997.

Tuulik, M. Õpetaja kutse-eetika. Tallinn: M. Tuulik, 2005.

Tuulik, M. Õpetaja eetika. Tallinn: M. Tuulik, 2008.

Vöörman, R.; Helemäe, J. Õpetajad: kas maa sool või kraadiga spetsialistide ametigrupp. TPÜ Kirjastus, 2004

Walton, F. X. Kuidas saavutada laste poolehoid?: käsiraamat õpetajatele, nõustajatele, koolijuhtidele ja lastevanematele. Tõlkinud K. Aus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.

Walton, F. X. Kuidas saavutada teismeliste poolehoid nii kodus kui ka koolis: käsiraamat lastevanematele, õpetajatele, nõustajatele ja koolijuhtidele. Tõlkinud K. Aus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.

 

Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER.

Hariduse ja eetika alaseks otsinguks soovitame veel märksõnu: koolivägivald, kiusamine, õpetaja-õpilase suhe, õpetajad, kutse-eetika, professionaalsus, eetikakoodeksid, kool, koolid, koolipedagoogika, pedagoogika, pedagoogid, haridusfilosoofia, kasvatusfilosoofia

 

ARTIKLID

Andresen, L. Õpetaja kutse-eetika 1920. aastatel. Haridus, 2004, nr 4, lk 9-11.

Ginter, J. Õpetaja õigused ja kohustused. Lapsevanem ja õpetaja lapse arengu toetajana - mõtteid lapsevanematele ja õpetajatele. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2008, lk 16-24.

Krips, H. Õpetaja hoolivust väljendavatest käitumisviisidest klassiruumis. Rahvuslik ja rahvusvaheline Eesti hariduses. Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, 2006, lk 38-45.

Krips, H. Õpilaste hinnangutest õpetaja suhtlemisele. Haridus, 2007, nr 11-12, lk 53-57.

Krull, E. Changes in teachers' attitudes and beliefs depending on their school experience. Didacta Varia, 8(1), 2003, lk 47-62.

Pilli, E. Religiooniõpetaja eetikast läbi professionaalsuse prisma. Kristlik Kasvatus, nr 3, 2005.

Pilli, E. Miks vajab eesti õpetaja eetikakoodeksit? Haridus, 2004, nr 4, lk 5-8.

Tuulik. M. Õpetaja eetika. Õpetajate Leht, 26.09.2008.

VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED

Elias, K. Õpetajate väärtusorientatsioonidest Eesti koolis. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool, kasvatusteaduste teaduskond, 2001.

Lilles-Sula, S. Õpetaja professioon ja eetikakoodeksi roll selles. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, filosoofateaduskond, 2007.

Martin, L. Eripedagoogilise töö eetiline eripära. Sissejuhatus eripedagoogide kutse-eetikasse. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, haridusteaduskond, 2008.

Siivelt, P. Väärtushinnangutest ja väärtuste teadvustamisest koolis, lähtudes nii koolijuhtimise kui väärtuskasvatuse aspektidest. Kutsemagistritöö. Tartu Ülikooli haridusteaduskond, 2005.

Säre, M. Õpimotivatsioon ja isiksuse väärtushinnangud õpetajakoolituses. Magistritöö. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, 1996.

OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Loogma, Ruus, Talts, Poom-Valickis (2009)

VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

Atjonen, P. Pedagoginen etiikka koulukasvatuksen karttana ja kompassina. Turku: Suomen Kasvatustieteellinen Seura, 2004.

Baptiste, N. E.; Reyes, L.-V. Understanding Ethics in Early Care and Education. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2005.

Block, A. A. Ethics and teaching: a religious perspective on revitalizing education. New York: Palgrave Macmillan, 2009.

Boylan, M. A. The Ethics of Teaching. Aldershot, Burlington: Ashgate, 2006.

Buzzelli, C. A.; Johnston, B. The Moral Dimensions of Teaching: Language, Power, and Culture in Classroom Interaction. New York, London: Routledge, 2002.

Campbell, E. The Ethical Teacher. Maidenhead; Philadelphia: Open University Press, 2003.

Curren, R. (ed). Philosophy of education: an anthology. Malden: Blackwell, 2007.

Education pour la santé et éthique. Saint Denis: Inpes, 2001.

Goodlad, J. I.; Soder, R.; Sirotnik, K. A. (eds.). The moral dimensions of teaching. San Francisco: Jossey-Bass, 1990.

Higgins, C. The Good Life of Teaching. An ethics of professional practice. Wiley-Blackwell, 2011.

Howe, K. R.; Miramontes, O. Ethics of Special Education. New York: Teachers College Press, 1992.

Howe, W. A.; Lisi, P. L. Becoming a Multicultural Educator: Developing Awareness, Gaining Skills, and Taking Action. Los Angeles [etc.]: Sage, 2014.

Jacob, S.; Hartshorne, T. S. Ethics and Law for School Psychologists. San Francisco: Jossey-Bass, 2006.

Keith-Spiegel, P.; Ware Balogh, D.; Whitley, B. E. Jr; Perkins, D. V.; Wittig, A. F. The Ethics of Teaching: A Casebook. Lawrence Erlbaum Associates, 2002.

Lechner, J.-J. Ethik und Pädagogik. Hamburg: Verlag dr. Kovač, 2005.

Meirieu, P. Le Choix d'éduquer. Ethique et pédagogie. Paris: EME Editions Sociales Françaises, 1999.

Pilli, E. Teacher's professional ethics: the Estonian case. - Developing teacher education in Estonia. Turku, 2002, lk. 46-55.

Rocheleau, J.; Speck, B. W. Rights and Wrongs in the College Classroom: Ethical Issues in Postsecondary Teaching. San Francisco: Jossey-Bass, 2007.

Samier, E. A.; Mihailova, K. (eds). Ethical foundations for educational administration: essays in honour of Christopher Hodgkinson. London; New York: Routledge Falmer, 2003.

Sockett, H. The Moral Base for Teacher Professionalism. New York: Teachers College Press, 1993.

Strike, K.; Soltis, J. The Ethics of Teaching. New York; London: Teachers College Press, 1998.

Tirri, K. Opettajan ammattietiikka. Helsinki [etc.]: WSOY, 1999.

Перцев, А. В. Толерантность как практическая философия педагогики. Екатеринбург: Полиграфист, 2005.

 

Vaata ka: publitseerimine ja institutsioonid, väärtusarendus, klassijuhataja eneseanalüüsi juhend

 

Päisefoto: Oleksandr Pidvalnyi, pexels.com

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tekstiformaatidest lähemalt