Teadustöö eetika
Teadustöö eetika üldine eesmärk on rakendada eetika aluspõhimõtteid teaduslikule uurimistööle.
Küsimuse all on näiteks:
- kuidas korraldada inim- või loomkatsetega seotud teadustööd;
- mida võtta ette teadusliku väärkäitumisega (nt plagiaat, väljamõeldud andmed sabotaaž või muud sorti petmine);
- kuidas suhtuda vihjeandmisse (whistleblowing).
Iga teadlane puutub uurimistöö kõigis etappides kokku eetiliste probleemidega ning juba uurimisteema valik kujutab endast eetilist otsust.
Teadustöö eetikat on siiani kõige rohkem rakendatud biomeditsiinilise uurimistöö juures, kuid eetika on oluline ka teistel aladel. Näiteks sotsiaal- ja humanitaarteadustes võivad esile kerkida veidi teistsugused küsimused kui reaal- või loodusteadustes, kuna uurimisobjektid ning -meetodid on distsipliiniti erinevad. Niisiis on teadustöö eetika tihedalt seotud teadlase eetikaga, teadustööd tehes peab teadlane arvestama valdkondlike erisustega.
Andmete kogumine
Kogudes uurimisobjekti kohta teadustööks vajalikku informatsiooni, ei tohi osalisi kahjustada. Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui uurimisobjektiks on inimene. Tähelepanu tuleb pöörata märksõnadele nagu ausus, privaatsus, anonüümsus, konfidentsiaalsus. Igas inimuuringutega kokku puutuvad valdkonnas (nt sotsioloogia või psühholoogia) tuleb uuritavaid informeerida kõigest, mis uuringu jooksul toimub või mis võib juhtuda, ning uuritav peab olema vabatahtlikult nõus uuringus osalema. On selge, et haavatavate inimestega manipuleerimine või usalduse kurjasti ära kasutamine pole lubatud.
Uurimismeetodid
Oluline on ka meetodi valik. Kuna pole olemas läbinisti häid või halbu meetodeid, tuleb õigesti otsustada, milline meetod on milliste andmete hankimiseks kõige sobivam. Nii intervjuud läbi viies, juhtumianalüüsi kasutades kui ka fookusgruppidega töötades tuleb tähelepanu pöörata eetilistele aspektidele. Ajalooteaduses on oluline roll tõlgendamisel, mistõttu võib väita, et objektiivset ajaloolist tõde ei eksisteerigi, kuid sellest hoolimata peab õiglane ajaloolane looma sellise tõlgenduse, mis arvestab allikatega võimalikult mitmekülgselt ja tasakaalukalt. Ka eksperimentide korraldamine, mis on mitmetes distsipliinides laialdaselt levinud, võib osutuda problemaatiliseks, kuna on vaja otsustada, kui kaugele võib tehislike olukordade tekitamise ning nende põhjal järelduste leidmisega minna.
Omaette alavaldkonna moodustavad uurimislaborites esile kerkivad eetilised probleemid, näiteks kuidas käsitleda ohtlikke aineid või millised peaksid olema laboris tegutsevate teadlaste või ka üliõpilaste omavahelised suhted. Sarnased küsimused võivad esile tulla ka näiteks humanitaarteadlaste hulgas, kuid eriliseks muudab siinkohal olukorra just asjaolu, et laboratooriumis võivad turvariskid olla suured ning mõtlematute sammude tagajärjed seetõttu väga tõsised.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata arvutikeskkonnas läbiviidavate uuringutega seotud eetilistele küsimustele. Antud teema on oluline, kuna vaid väga väheste uuringute teostamisel ei kasutata tänapäeval arvutit.
Lisaks
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus
Euroopa andmekaitse seadus (GDPR)
Euroopa parlamendi ja ELi Nõukogu regulatsioon nr 536/2014 (kliinilised uuringud)
Euroopa komisjoni direktiiv 2005/28/EC (kliinilised uuringud)
Euroopa Liidu põhiõiguste harta
UNESCO inimõiguste ülddeklaratsioon
Euroopa Liidu Nõukogu regulatsioon nr 428/2009 (kahesugune kasutus turvalisuse/levitamise kontekstis: ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks)
Keskkonnakaitse ja turvalisus Euroopa Liidus: direktiiv 2000/54/EC (töötajate kaitse bioloogiliste mõjurite eest töökohal); direktiiv 2001/18/EC (geneetiliselt muundatud organismide sihipärane vabastamine keskkonda); direktiiv 2009/41/EC ja 98/81/EC (geneetiliselt muundatud microorganismide kontrollitud kasutamine); regulatsioon EC nr 1946/2003 (GMO piirideülene liikumine); direktiiv 2008/56/EC (merekeskkonna hoid); nõukogu direktiiv 92/43/EEC (metsikute liikide loodusliku elukoha säilitamie); nõukogu regulatsioon nr 338/97 (metsikute liikide kaitse)
EESTI TEADUSEETIKA KOMITEED
Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee
Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
ORGANISATSIOONIPÕHISED EETIKAKOMITEED
Eesti Arstide Liidu eetikakomitee
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee
Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee
European Group on Ethics in Science and New Technologies
International Network of Engineers and Scientists for Global Responsibility (INES)
Scientists for Global Responsibility
The Hinxton Group, an International Consortium on Stem Cells, Ethics and Law
Poynter Center for the Study of Ethics and American Institutions, Indiana University
The Research Ethics Association (UK)
Centre for Research Ethics & Bioethics, Uppsala Universitet
European Network of Research Integrity Offices
European University Association
American Association for the Advancement of Science (AAAS)
The Association of Academies of Sciences in Asia
Federation of American Scientists
League of European Research Universities
Filmisoovitus
„Eksperiment“ (Das Experiment, Saksa 2001)
Režissöör Oliver Hirschbiegel
20 meest palgatakse mängima psühholoogilises eksperimendis vange ja valvureid. Osad jagatakse juhuslikult arvuti abil. Eksperiment algab rahulikult, kuid ühel hetkel väljub katse kontrolli alt. Vangid peavad võitlema oma elu eest, püüdes jagu saada valvurite terrorist. Kuigi olukord on kohutav, ei nõustu katset läbi viiv professor eksperimenti lõpetama. Ta väidab, et tegemist on tavalise psühholoogilise reaktsiooniga – tugevamad peavadki nõrgemaid rõhuma. Katse jätkub, valvurid muutuvad üha raevukamaks ja vangid meeleheitlikumaks. Kas professori otsust võiks pidada õigustatuks? Kui kaugele võib tehisolukordade loomisel minna? Mida teha, kui mängureeglite ületamine muutub ohtlikuks?
Filmi kohta veel:
Das Experiment (2001) – Internet Movie Database
Kelomees, Raivo. Eksperiment, mäng, tegelikkus – Sirp, 12.07.2002
RAAMATUD JA KOGUMIKUD
Eesti Rahva Muuseumi 42. konverents „Kultuuri uurimise eetika“: Tartu, 9.–10.04.2001: ettekannete kokkuvõtted / [toimetus: Toivo Sikka (peatoimetaja), Art Leete, Ivi Tammaru; tõlge: Gordon Leman ... jt.]. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2001.
Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2003.
Laherand, M.-L. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn, 2008.
Ülaltoodud kirjanduse laenutamiseks palun teha otsing raamatukogude andmebaasi ESTER
ARTIKLID
Helm, A. Tõsi tõuseb, vale vajub: pettusest ja sohist teaduses. Vale teooria : [XXXI teoreetilise bioloogia kevadkooli artiklite kogumik]. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 2005.
Ernst, R. Enne võidujooksu tuleb leida õige suund. Horisont: Inimene. Loodus. Universum, 2002, nr 2, lk 29–32.
Etverk, I. Isiklik arvamus: olen vastu. Miks?: [uurimismeetodist, mille käigus süüdatakse metsi]. Eesti Mets, 2001, nr 3, lk 12–13.
Kutsar, K. Eetilise ja teadusliku tõe ühtsus. Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 2, lk 3–4.
Kutsar, K. Teadustöö eetilised vaatekohad. Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 8, lk 3–5.
Kutsar, K. Maailma Teaduskonverents (Budapest, 26. juuni–1. juuli 1999) „Teadus kahekümne esimeseks sajandiks – uued kohustused“: deklaratsioon teadusest ja teadustulemuste kasutamisest. Eesti Arstide Liidu Teataja, 1999, nr 12, lk 18.
Lindau, I.; Martinson, I.; Kuusk, P. Sohk ja füüsika. Sirp, 02.03.2012.
Lõuk, K., Sutrop, M. Teaduseetika ja teadlase eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
Mittelstrass, J. Teadus ja väärtushinnangud (tõlkinud N. Näripä). Akadeemia, 2012, nr 1, lk 3–18.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Allaste, A.-A. Investigating youth and drugs: methods, problems and ethical considerations. – Mixed methods in youth research. [Helsinki]: Finnish Youth Research Society, 2005.
Alver, B. G. et al. Research ethics in studies of culture and social life. Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia, 2007.
Armbruster, H.; Laerke, A. Taking Sides: Ethics, Politics, and Fieldwork in Anthropology. Berghahn Books, 2008.
Babbie, E. R. The basics of social research. Belmont: Thomson/Wadsworth, 2008.
Barber, N. Encyclopedia of ethics in science and technology. New York: Facts on File, 2002.
Barbour, I. G. Ethics in an age of technology. San Francisco: HarperSanFrancisco, 1993.
Berendes, J. (hrg). Autonomie durch Verantwortung: Impulse für die Ethik in den Wissenschaften. Paderborn: Mentis, 2007.
Bradley, W. J.; Schaefer, K. C. The uses and misuses of data and models: the mathematization of the human sciences. Thousand Oaks (etc.): Sage, 1998.
Bretag, T. (ed). Handbook of academic integrity. Singapore: Springer Reference, 2016.
Callahan, D.; Jennings, B. (eds). Ethics, the social sciences, and policy analysis. New York, London: Plenum Press, 1983.
Carr, D. Ethics of History. Northwestern University Press,U.S., 2004
Chadwick, R. (ed). The concise encyclopedia of the ethics of new technologies. San Diego (etc.): Academic Press, 2001.
The changing moral focus of newborn screening. Washington: President's Council on Bioethics, 2008.
Clark, S. R. L. Biology and christian ethics. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 2000.
Defila, R.; Di Giulio, A. (hrg). Transdisziplinär forschen - zwischen Ideal und gelebter Praxis: Hotspots, Geschichten, Wirkungen. Frankfurt; New York: Campus, 2016.
Dobmeier, G. (hrg). Angst vor der Technik - Vertrauen in die Schöpfung?: Techniker und Theologen im Dialog. München: Pfeiffer, 1991.
Durbin, P. T. Broad and narrow interpretations of philosophy of technology. Dordrecht (etc.): Kluwer, 1990.
Eakin, P. J. The Ethics of Life Writing. Cornell University Press, 2004.
Ethics of science and technology: international symposium organised by The Lebanese National Commission for UNESCO in cooperation with The Division of Human Sciences, Philosophy and the Ethics of Science and Technology UNESCO. Beirut: The Lebanese National Commission for UNESCO, 2003.
Ethics of synthetic biology. The European Group on Ethics in Science and New Technologies to the European Commission. Opinion No 25. Brussels, 2009.
The European Group on Ethics in Science and New Technologies to the European Commission. General report on the activities of the European Group on Ethics in Science and New Technologies to the European Commission: 2000-2005. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2005.
Fleddermann, C. Engineering Ethics. Prentice Hall, 2008.
The future of genetic diagnosis - from research to clinical practice: opinion. Berlin: Deutscher Ethikrat, 2013.
Ganthaler, H. et al. (hrg). Aktuelle Probleme und Grundlagenfragen der medizinischen Ethik. Sankt Augustin: Academia, 2013.
Gethmann, C. F. et al. Interdisciplinary research and trans-disciplinary validity claims. Cham (etc.): Springer, 2015.
Glasa, J. Ethics of human genetics: challenges of the (post) genomic era. Bratislava: Charis, 2002.
Gullveig Alver, B. Research ethics in studies of culture and social life. Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia, 2007.
Görman, U. et al. (eds). Creative creatures: values and ethical issues in theology, science and technology. London, New York: T & T Clark International, 2005.
Hallamaa, J. et al. (toim). Etiikkaa ihmistieteille. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2006.
Hastedt, H. Aufklärung und Technik: Grundprobleme einer Ethik der Technik. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1991.
Hausen, H. zur. Genom und Glaube: der unsichtbare Käfig. Berlin (etc.): Springer, 2001.
Hermerén, G.; Sahlin, K.; Sahlin, N.-E. (eds). Trust and confidence in scientific research. Vitterhets historie och antikvitets akademien, 2013.
Hocking, B. A. (ed). The Nexus of Law and Biology: New Ethical Challenges. Ashgate, 2009.
Hubig, C. Technik- und Wissenschaftsethik: ein Leitfaden. Berlin (etc.): Springer, 1995.
Human-animal mixtures in research: opinion. Berlin: Deutscher Ethikrat, 2011.
Irish Council for Bioethics. Ethical, scientific and legal issues concerning stem cell research: opinion. Dublin: 2008.
Isaksson, P. Kumma kuvajainen: rasismi rotututkimuksessa, rotuteorioiden saamelaiset ja suomalainen fyysinen antropologia. Inari: Puntsi, 2001.
Human biobanks for research: opinion. Berlin: Deutscher Ethikrat, 2010.
Jenkins, K. Why history?: ethics and postmodernity. London, New York: Routledge, 1999.
Jonas, H. Das Prinzip Verantwortung: Versuch einer Ethik für die technologische Zivilisation. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1984.
Kovac, J. Ethical Chemist. Prentice Hall, 2003.
Kutschmann, W. Naturwissenschaft und Bildung: der Streit der "Zwei Kulturen". Stuttgart: Klett-Cotta, 1999.
Kuula, A. Tutkimusetiikka: aineistojen hankinta, käyttö ja säilytys. Tampere: Vastapaino, 2006.
Lekha Sriram, C.; King, J. C.; Mertus, J. A.; Martin-Ortega, O.; Herman, J. Surviving Field Research: Working in violent and difficult situations. Routledge, 2009.
Lenk, H. Macht und Machbarkeit der Technik. Stuttgart: Reclam, 1994.
Lenk, H; Ropohl, G. (hrg). Technik und Ethik. Stuttgart: Reclam, 1993.
Levy, N. Neuroethics. Cambridge: Cambridge University Press, 2007.
Luppicini, R.; Adell, R. (eds). Handbook of Research on Technoethics. IGI Publishing, 2008.
Martin, M. W. Creativity: ethics and excellence in science. Lanham (etc.): Lexington Books, 2008.
Mertens, D. M.; Ginsberg, P. E. (eds). The Handbook of Social Research Ethics. Sage Publications, 2008.
Miller, D. J.; Hersen, M. (eds). Research fraud in the behavioral and biomedical sciences. New York: Wiley, 1992.
Olson, S. Shaping the future: biology and human values. Washington: National Acad. Press, 1989.
Pauwels, E. Ethics for researchers: facilitating research excellence in FP7. Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities, 2007.
Plehn, G. (red). Ethos der Forschung = Ethics of research: Ringberg-Symposium, Oktober 1999. München: Max-Planck-Gesellschaft, 1999.
Preimplantation genetic diagnosis: opinion. Berlin: Deutscher Ethikrat, 2011.
Rollin, B. E. Science and Ethics. Cambridge University Press, 2006.
Said, H. M. (ed). New Researches in biology and genetics: problems of science and ethics: proceedings of the International Symposium Islamabad, December 8-13, 1979. Karachi: Hamdard Academy, 1980.
Scarre, C.; Scarre, G. (eds). The ethics of archaeology: philosophical perspectives on archaeological practice. Cambridge: Cambridge University Press, 2006.
Shamoo, A. E.; Resnik, D. (eds). Responsible conduct of research. Oxford (etc.): Oxford University Press, 2015.
Shrader-Freshette, K. Ethics of scientific research. Lanham: Rowman & Littlefield, 1994.
Schuler, H. Ethical problems in psychological research. New York (etc.): Academic Press, 1982.
Scott, D. (ed). Values and Educational Research. London: Institute of Education, University of London, 1999.
Spier, R. E. (ed). Science and technology ethics. London, New York: Routledge, 2002.
Studies in Research Ethics: Royal Society of Arts and Sciences in Gothenburg. Centre for Research Ethics. Göteborg.
Ten Have, H. A. M. J. (ed). Nanotechnologies, ethics and politics. Paris: UNESCO Publishing, 2007.
de Vaus, D. Social surveys 2. Volume 1, History, ethics and criticisms. Los Angeles (etc.): Sage, 2007.
Vesilind, P. A. The right thing to do: an ethics guide for engineering students. Woodsville: Lakeshore Press, 2006.
Vesilind, P. A.; Gunn, A. S. Engineering, ethics, and the environment. Cambridge (etc.): Cambridge University Press, 1998.
Welland, T.; Pugsley, L. (eds). Ethical dilemmas in qualitative research. Aldershot, Hants, Burlington: Ashgate, 2002.
Whiteford, L. M.; Trotter, R. T. II. Ethics and Anthropological Research and Practice. Waveland, 2008.
Winston, M.; Edelbach, R. Society, ethics, and technology. Belmont (etc.): Wadsworth, 2003.
Wyschogrod, E. An Ethics of Remembering. The University of Chicago Press, 1998.
AJAKIRJAD
HYLE: International Journal for Philosophy of Chemistry
Philosophy of the Social Sciences
Science and Engineering Ethics
Science, Technology & Human Values
VEEBIMATERJALID, INFOVÄRAVAD JA MUUD MATERJALID
Genire: põlvkonnad ja põlvkondade vahelised suhted kujunevas infoühiskonnas
UNESCO Ethics of Science and Technology
Euroopa Komisjon: Research and Innovation
CODEX - rules and guidelines for research: About research ethics
Research Ethics, Resource Center for science teachers using Sociology, History and Philosophy of Science (SHiPS)
Online Ethics Center, National Academy of Engineering (USA)
Research Methods Knowledge Base
Stanford Encyclopedia of Philosophy: Internet Research Ethics (E. A. Buchanan, M. Zimmer), Ethics of Stem Cell Research (A. Siegel)
EU Grants juhend “How to complete your ethics self-assessment”
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD)
Juhend informatsiooni nõuetele ja keemilise turvalisuse hindamine (REACH, sisaldab infot nanomaterjalide kohta)
TRUSTi juhend “Global Code of Conduct for Research in Resource-Poor Settings”
Euroopa Komisjoni juhend "Ethics guidelines for trustworthy AI"
Juhendmaterjal “Eetika sotsiaal- ja humanitaarteadustes” (inglise keeles)
Juhendmaterjal “Eetika ja andmekaitse” (inglise keeles)
Juhendmaterjal “Research with an exclusive focus on civil applications”
Juhendmaterjal “Research involving dual-use items”
Juhendmaterjal “Teaduse väärkasutamine” (inglise keeles)
Juhendmaterjal “Põgenikke, asüülitaotlejaid ja migrante puudutav teadustöö”
Päisefoto: Pixabay/ pexels.com