Privaatsus ja jälgimine
Privaatsus on enese kehtestamise ja oma identiteedi loomise esmatähtis tingimus, niisiis kuulub see iga inimese fundamentaalsete õiguste hulka. Arvutitehnoloogia areng toob kaasa varasemast tõhusamad võimalused seda õigust rikkuda. Probleemid privaatsuse kaitsmisel kerkivad näiteks esile seoses riigi või ettevõtete vajadustega. Kas inimesed peaksid loobuma oma privaatsusest, et saavutada mõnd üldist hüve?
Meditsiiniliste ja kriminaalkaristuse kohta käivate andmete kogumine võib tuua ühiskonnale palju kasu, kuid kätkeb samal ajal ka ohte: problemaatiline on andmekogujate usaldusväärsuse tagamine, kuna alati esineb võimalus, et andmed lekivad. Millist tähtsust omab privaatsuse kui väärtuse seisukohalt asjaolu, et isik on andnud nõusoleku oma isiklike andmete säilitamiseks, teisisõnu, kas privaatsust rikutakse vähem, kui on olemas inimese luba tema andmeid andmebaasis hoida?
Iga telefonikõne, internetikülastus või pangakaardiga sooritatud makse jätab jäljed, mille abil võib kokku panna kuvandi inimese eelistustest, eluviisist, tema tegevusest. Nii jääb privaatsusest üsna vähe järele. Kas asutustel, mis omavad võimu niiviisi indiviide jälgida, on moraalne õigus seda teha? Kas õigustatus suureneks, kui jälgmine oleks põhjendatud näiteks riiklike julgeolekukaalutlustega?
Elektrooniline jälgimine võib aset leida ka näiteks asutusesiseselt, kui soovitakse hoida silma peal töötajate tegemistel ja harjumustel ning mõõta nii ettevõtte produktiivsust. Eetilises plaanis peaksid tekkima järgmised küsimused: kui suured on tööandja õigused töötajate tegevust jälgida; kas tööandja tohib lugeda töötaja e-kirju, uurida, mida töötaja arvutiekraanile tipib või milliseid veebilehti tööajal külastab; mida arvata tööandjast, kes lisaks tööga seotud elektroonilisele postile hoiab silma peal ka töötaja isiklikul kirjavahetusel ning jälgib väga täpselt, mida töötaja väljaspool tööaega ette võtab ning kellega suhtleb?
Lisaks
2007. aasta veebruaris keelas Saksamaa kohus jälgimistarkvara paigaldamise arvutitesse. Jälgimisseadmete paigaldamine oli üks abinõu, mille Saksa valitsus plaanis terrorismi vastu võitlemiseks kasutusele võtta. Kohtuotsuses kirjeldati, kuidas politseinikud kopeerisid salaja paigaldatud seadmetega terrorismis kahtlustatavate eraisikute arvutitest andmeid ning kasutasid neid uurimiseks ja analüüsiks. Edaspidi on kahtlusalustel õigus nõuda kaitsja kohalviibimist nende arvutiandmete läbiotsimisel.
Küsimusi:
- Kas kohus toimis privaatsust väärtustades õigesti?
- Kas praegust terrorismiohtu arvestades oleks seadus pidanud olema teistsugune?
- Kuigi igal inimesel on üldiselt õigus privaatsusele, kas on olemas tähtsamaid väärtusi, mis privaatsuse kõrvale võiksid tõrjuda?
- Kas on võimalik, et globaalsed ohud (terrorism, keskkonnakatastroofid) saavutavad nii suured mõõtmed, et valitsusepoolset elektroonilist jälgimist võiks pidada moraalselt õigustatuks?
Vaata veel näitejuhtumeid:
VÄITEKIRJAD JA UURIMUSED
Lõhmus-Ein, K. Eraelu ja selle elementide õiguslik kaitse. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2004
Šmidt, A. Ajakirjanduslik sõnavabadus ja vastutus eraellu sekkumise eest. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2005
Tikk, E. Informatsioonilise enesemääratlemise rahvusvahelis-õiguslik raamistik, sisustamine Eesti õiguses ja selle praktilisest kohaldamisest veebikeskkonnas. Magistritöö. Tartu Ülikool, õigusteaduskond, 2004
ARTIKLID
Kikkas, K. Inimene võrgus – mõned mõtted võrgusuhtluse erijoontest. A & A, 2001, nr. 3
Kooli, R. Seinteta telk keset Tammsaare parki. Eesti Päevaleht Online, 16.10.2007
Lamp, D. Blogi andis mulle pulmakleidi, aga viis ära peigmehe. Eesti Ekspress, 24.07.2008
Tamvere, L. Andmekaitse on patsiendi konfidentsiaalsuse tagamine. Quintessenz Eesti, 2000, nr 1
Tikk, E. Privaatsus internetis – kellele ja milleks? Arvutimaailm, 2001, nr 5
Töötajal tuleb lubada tööajal eraasjadega tegeleda. Postimees Online, 12.03.2007
Vabar, M. Kuidas hoiduda identiteedivargustest. Arvutimaailm, 2006, nr 2
Vare, J. Keegi luurab selja taga. Arvutimaailm, 1999, nr 10
Vare, J. Kiirus ja privaatsus ennekõike. Arvutimaailm, 1999, nr 10
Volberg, M.; Eenmaa, H. Tehnoloogia ja eetika. Simm, K. (koost), Praktilise eetika käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023.
VÕÕRKEELNE KIRJANDUS
Bennett, C. J. Privacy Advocates: Resisting the Spread of Surveillance. MIT Press, 2008
Burgess, P. J. Handbook of New Security Studies. Routledge, 2009
Carroll, J. M. Confidential Information Sources: Public and Private. Butterworth-Heinemann, 1991
Colarik, A. M. Cyber Terrorism: Political and Economic. IGI Publishing, 2006
DeCew, J. W. In pursuit of privacy: law, ethics, and the rise of technology. Ithaca: Cornell University Press, 1997
Ess, C. Digital Media Ethics. Polity, 2009
Freeman, L.; Peace, A. G. Information Ethics: Privacy and Intellectual Property. IGI Global, 2005
Inda, J. X. Targeting Immigrants: Government, Technology, and Ethics. Blackwell Publishing, 2005
Janczewski, L. J.; Colarik, A. Cyber Warfare and Cyber Terrorism. Information Science Reference, 2007
Leenes, R. E.; Hert, P.; Koops, B.-J. Constitutional Rights and New Technologies: A Comparative Study. Asser Press, 2008
Lyon, D. Theorizing Surveillance: The Panopticon and Beyond. Willan Publishing, 2006
Lyon, D. Surveillance as Social Sorting: Privacy, Risk and Automated Discrimination. Routledge, 2002
Lyon, D. Surveillance Studies: An Overview. Polity Press, 2007
Lyon, D.; Bennett, C. Playing the Identity Card: Surveillance, Security and Identification in Global Perspective. Routledge, 2008
Monahan, T. Surveillance and Security. Routledge, 2006
Mordini, E.; Green, M. Identity, Security and Democracy: The Wider Social and Ethical Implications of Automated Systems for Human Identification. IOS Press, 2008
Muller, B. Security, Risk and the Biometric State: Governing Borders and Bodies. Routledge, 2009
Pickering, S.; Weber, L. Borders, Mobility and Technologies of Control. Kluwer Academic Publishers, 2006
Pourciau, L. J. Ethics and electronic information in the twenty-first century. West Lafaytte: Purdue University Press, 1999
Nissenbaum, H. Privacy in Context. Stanford University Press, 2009
Prost, A.; Vincent, G. A history of private life, V. Riddles of identity in modern times. Cambridge; London, 1991
Rannenberg, K.; Royer, D.; Deuker, A. Future of Identity in the Information Society. Springer-Verlag, 2009
Rosenberg, B. C.; Garfinkel, S. RFID: Applications, Security, and Privacy. Addison-Wesley Educational Publishers, 2005
Rössler, B. Privacies: Philosophical Evaluations. Stanford: Stanford University Press, 2004
Salter, M. B. Politics at the Airport. University of Minnesota Press, 2008
Schaub, M. Y. European legal aspects of e-commerce. Groningen: Europa Law, 2004
Strandburg, K.; Raicu, D. Privacy and Technologies of Identity: A Cross-Disciplinary Conversation. Springer-Verlag New York, 2005
Subramanian, R. Computer Security, Privacy and Politics: Current Issues, Challenges and Solutions. IRM Press, 2008
Webb, M. Illusions of Security: Global Surveillance and Democracy in the Post-9/11 World. City Lights Books, 2006
Westin, A. F. Privacy and freedom. New York: Atheneum, 1968
Zureik, E.; Salter, M. B. Global Surveillance and Policing: Borders, Security, Identity. Willan Publishing, 2005
AJAKIRJAD
MUUD MATERJALID
CASPIAN, Position statement on the use of RFID on consumer products.
Papers, Please! - The Identity Project
Stanford Encyclopedia of Philosophy:
Search Engines and Ethics
Privacy and Information Technology
Marvet, Peeter Minu andmed on minu omad ettekanne 26.01.2007 toimunud konverentsil „Isikuandmete kaitse ja E-Riik“