Noorsootöötaja eetikakoodeks
Noorsootöötaja eetikakoodeksi eesmärk on piiritleda noorsootöötajate professionaalne väärtusruum Eestis. Koodeks väljendab nii noorsootöötaja professionaalseid väärtusi kui ka tegevuspõhimõtteid, aidates tal vastata küsimusele, mida noorsootöötajana teha ja milline noorsootöötaja olla.
Eetikakoodeks on mõeldud kõigile Eesti noorsootöötajatele (noorsootöötajad noortekeskustes, huvijuhid, KOV noorsootöö spetsialistid, laagrikasvatajad jt). Koodeksi rakendusala võib laieneda ka teistele noortevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajatele (vabatahtlikud noortejuhid, huviringide juhendajad, noorteorganisatsioonide eestvedajad, noortevaldkonna eest vastutavad juhid jt).
Noorsootöötaja eetikakoodeks aitab kujundada noorsootöötaja professionaalseid väärtusi ja hoiakuid: võimaldab arendada eetikapädevust, toetab professionaalset arengut ja eneseanalüüsi ning suunab noorsootöötaja rolli väärtuskasvatajana. Koodeks on aluseks noorsootöötaja igapäevatöös esinevate olukordade ja eetiliste küsimuste analüüsimisel. Juhtumianalüüs võimaldab käsitleda praktikaid eetiliste valikute perspektiivist, tuvastada olulisi kaalutlusi ning leida põhjendatud lahendusi. Koodeksile tuginev juhtumianalüüs aitab arendada noorsootöötajate ja teiste valdkonna osapoolte eetilist tundlikkust ning toetab väärtuspõhise organisatsioonikultuuri kujunemist noorsootööasutustes ja noorsootöö valdkonna esindusorganisatsioonides.
Noorsootöötaja eetikakoodeksi kaaskiri
Noorsootöötaja eetikakoodeksi (2026) ajakohastamise protsess käivitati 2025. aasta sügisel. Varasemalt oli Eestis noorsootöö valdkonnas käibel Noorsootöötaja kutse-eetika (2002), mis sõnastas seitse noorsootöö kutse-eetika põhiteesi. Eetikakoodeksi ajakohastamise algatas Haridus- ja Teadusministeerium noortevaldkonna esindajate ettepanekul, et üle vaadata senine väärtusraamistik ning mõtestada noorsootöötaja kutsetöö aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid.
Noorsootöötaja eetikakoodeksi ajakohastamiseks moodustati paljude noorsootöö valdkonna katuseorganisatsioonide osavõtul töörühm, toimusid töörühma kohtumised, avalikud foorumid ja tagasiside protsess, mille tulemusel eetikakoodeks valmis.
Töörühma kuulusid: Piret Eit (Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia), Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia), Asso Viiding (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Helen Siska (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Elizaveta Cheremisina (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Uku Visnapuu (Eesti täiskasvanute koolitaja eetika töörühm), Ilona Kivisik (Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA), Theresa Press (Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing), Birgit Villum (Tartu Ülikooli Narva kolledž), Jaanika Griin (Jõgeva Valla Noortekeskus), Kristina Masen (Eesti Noorsootöötajate Kogu), Eve Aasa (Saaremaa Noorsootöö Keskus), Kerttu Brandmeister (Tallinna Haridusamet), Krista Dreger (Pirita Vaba Aja Keskus), Annika Kallasmaa (Noorteühing Eesti 4H), Monika Kuuba (Võru Valla Kultuuri- ja Noorsootöökeskus), Kadi Laaneots (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus), Airi Park (Haridus- ja Teadusministeerium), Mehis Peegel (Muhu Noortekeskus), Teini Piibemaa (Nõmme Vaba Aja Keskus), Mai Pitsner (Haridus- ja Noorteamet / Tallinna Ülikool), Triin Sooäär (MTÜ Lastekaitse Liit), Anne-Ly Suvi (Harku vallavalitsus), Liis Särg (Viljandi Valla Noortekeskus, Eesti Noorsootöötajate Kogu), Kaarel Taimla (Haridus- ja Teadusministeerium), Helene Kristine Viita (Eesti Noorteühenduste Liit), Lianne Teder (Arengutoetajate ühing), Halliki Harro-Loit (Tartu Ülikooli eetikakeskus), Carmen Helene Raudmets (Tartu Ülikooli eetikakeskus), Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskus), Katrin Velbaum (Tartu Ülikooli eetikakeskus) ja Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskus).
Noorsootöötaja eetikakoodeksi ajakohastamist koordineeris Tartu Ülikooli eetikakeskus Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.
Tutvu seminaride teemade, materjalide ja lisainfoga.
Noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad kogunesid märtsi lõpus Tartus, et jätkata noortevaldkonna eetikapõhimõtete ja kokkulepete sõnastamist. Kohtumisel koguti tagasisidet valdkonna töörühmade senisele tööle ja katsetati, kuidas eetikadokumendid aitavad lahendada noorsootöö või huvihariduse valdkonna eetilisi dilemmasid.
Haridus- ja Teadusministeeriumis toimunud noortevaldkonna foorumi fookuses oli noorsootöö ja huvihariduse eetika. Foorum oli osa valdkonna eetikadokumentide loomise protsessist, mis algas 2025. aasta septembris. Tänaseks on valminud mõlema valdkonna eetikadokumentide mustandid ja avalikul foorumil koguti tagasisidet, kas ja kuidas sõnastatud printsiibid ja tõlgendused kõlavad kokku praktikute kogemustega.
Septembri lõpus kogunesid Tartusse noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad, et aidata kaasa valdkonna eetikakoodeksite loomisele ja otsida vastuseid igapäevatöös ettetulevatele eetilistele väljakutsetele.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel ja koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldatud seminaril „Eetikakoodeksid, nende loomine, tõlgendamine ja rakendamine“ kohtusid praktikud ja eksperdid. Arutleti selle üle, kuidas võiksid väärtused ja põhimõtted toetada noorte arengut väljaspool kooli ning millisel moel saab seejuures keeruliste olukordade lahendamisel abiks olla eetikakoodeks. Ühiselt arutati muu hulgas vastutuse jaotumist formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, väärtuskonfliktide lahendamist ning töö- ja eraelu piiride hoidmist.
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop tõi välja, et ühiskond on sisenemas uude ajastusse, kus kutse-eetika on pea kõigis valdkondades uuenemas. „Tähtis on mõista, et eetika tähendab ennekõike refleksiooni: kes me tahame olla ja kellena paista. See hõlmab ka vastastikuste ootuste sõnastamist õppijatega, pigem mitte üle riigi, vaid just õppeasutustes või klassis. Õpilased võiksid panna kirja oma ootused õpetajale ja õpetajad õpilastele; sama võiks teha ka lapsevanematega. Ja siis need koos läbi arutada.“ sõnas Sutrop.
Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ja mõtteid Tartu Ülikooli eetikakeskuse eksperdid ning aruteludes osalesid noorsootöö ja huvihariduse võtmeorganisatsioonide esindajad. Paneeldiskussioonis kõlasid seisukohad Eesti Kunstikoolide Liidu, Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Noorsootöötajate Kogu, Muusikakoolide Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatelt. Arutelu modereeris professor Halliki Harro-Loit Tartu Ülikoolist.
Maarja-Liisa Lepsalu (Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus) nimetas noorsootöötajat noore usaldusväärseks arengupartneriks – sageli üheks vähestest, keda noor üldse usaldab. Tema sõnul võib noortekeskusest saadud väljund anda jõu jätkata haridusteed ka siis, kui koolis motivatsiooni napib.
Kristel Kallau (Eesti Kunstikoolide Liit) märkis, et võrdväärne kohtlemine tähendab iga lapse vajadustega arvestamist ja vastava toe pakkumist. Ta võrdles huvihariduse õpetajat tsirkuseartistiga, kes peab pidevalt kohanema ja otsustama, kuhu edasi liikuda.
Regina Suik (Eesti Muusikakoolide Liit) tõi esile, et noorsootöös tuleb alati lähtuda lapse vajadustest. Ta näeb suurt potentsiaali eetikakomisjonide loomises koolide või katuseorganisatsioonide juurde, sest need võiksid pakkuda tuge keeruliste olukordade lahendamisel.
Helene Kristine Viita (Eesti Noorteühenduste Liit) rõhutas, et alustavatele noorsootöötajatele on suurimaks väljakutseks piiride leidmine. Kui noorsootöötaja on olnud hiljuti ise koolikaaslane, võtab aega, et noored hakkaksid võtma teda spetsialistina. Kutse-eetika saab siin pakkuda toetavat raamistikku.
Eilika Mätas (Eesti Noorsootöötajate Kogu) kirjeldas noorsootöötajat kui kaasteelist, kelle üks tähtsamaid ülesandeid on turvalise ruumi pakkumine. Ta rõhutas, et kui noor vajab lihtsalt aega ja ruumi olemiseks, peab ka see olema lubatud.
Haridus- ja Teadusministeeriumi huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas rõhutas eetikakoodeksi tähtsust õppeprotsessis. Tema sõnul puudutab teema nii õpetaja ja õpilase rolli kui ka sobivate metoodikate valikut ning küsimust, kas õpikeskkond tagab kõigi osapoolte heaolu, nii emotsionaalse, vaimse kui ka füüsilise.
Arutelus eetikapõhimõtete ja nende rolli üle mitteformaalses hariduses tõi Kotkas välja võimupositsioonide erinevuse: „Täiskasvanuna oleme paratamatult võimupositsioonil. Küsimus on selles, kas püüame teadlikult olla õpipartnerid või asetame lapse madalamale positsioonile. Professionaalina on meil kohustus näidata, kuidas õpiteekond võiks kujuneda, ja selgitada, miks me midagi teeme – ka siis, kui see tundub ebamugav. Õpilane ei ole objekt, vaid subjektne asjaosaline. Lisaks on iga noorsootöötaja ja huvikooli õpetaja eetiline kohustus end täiendada, oma professionaalsuse eest hoolitseda ja aeg-ajalt peeglisse vaadata: kas see, mida teen ja kuidas käitun, on tõesti see, mida tahan.“
Päeva võtsid kokku noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate eraldi arutelud oma valdkondade juhtumite ja neis sisalduvate eetiliste dilemmade üle.
Seminar toimus Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Üritust rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.
31.03.2026 Noortevaldkonna foorum keskendub noorsootöö ja huvihariduse eetikale
09.10.2025 Noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad arutasid Tartus eetikakoodeksi üle
07.09.2025 Algas noortevaldkonna töötajate eetikakoodeksite uuendamine, Haridus- ja Teadusministeerium
