1970-ndatel kerkis keskkonnaeetika vallas esile loomavabastusliikumine (animal liberation movement), mis tõi keskkonnaeetika-alastesse vaidlustesse küsimuse sellest, kuidas tuleks loomi kohelda.
Keskkonnaeetika kui omaette filosoofiline distsipliin sai alguse 1960. aastatel. Senise moraalifilosoofia peamiseks ülesandeks oli olnud üksnes inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine.
Hariduse juurde ei kuulu mitte ainult teaduslike teadmiste, keeleoskuse või näiteks kultuuriajalooliste faktide omandamine, vaid ka isiksuse moraalne areng.