Teema: ühiskonnale

Kunsti ja eetika teema alt leiate materjale nende kahe valdkonna kokkupuutepunktide kohta.

Filosoofilises keskkonnaeetikas on väärtusküsimused kesksel kohal.

Jätkusuutlikku arengut peetakse käesoleva sajandi märksõnaks.

Keskkonnaeetika sünni üks olulisi tõukejõude oli teatud keskkonnaprobleemide esilekerkimine 1960. aastatel.

1970-ndatel kerkis keskkonnaeetika vallas esile loomavabastusliikumine (animal liberation movement), mis tõi keskkonnaeetika-alastesse vaidlustesse küsimuse sellest, kuidas tuleks loomi kohelda.

Keskkonnaeetika kui omaette filosoofiline distsipliin sai alguse 1960. aastatel. Senise moraalifilosoofia peamiseks ülesandeks oli olnud üksnes inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine.

Hariduse juurde ei kuulu mitte ainult teaduslike teadmiste, keeleoskuse või näiteks kultuuriajalooliste faktide omandamine, vaid ka isiksuse moraalne areng.

Ühiskond on huvitatud oma liikmete kasvatamisest. Seetõttu pole haridus üksnes mõne kitsa huvigrupi, vaid kogu ühiskonna ja riigi asi.

Koolikultuur hõlmab koolis aktiivselt toimivaid väärtusi, reegleid ja struktuure, mis kujundavad suhteid, juhtimis- ja koostööviise ning õppetegevust.

Õpetajatöö mõned tunnused nõuavad pedagoogilt spetsiifilisemate moraalinõuete täitmist kui seda igapäevaelus tavakodanikult nõutakse.