Kust sai projekt „Hea kool“ alguse?
Hea kooli mudeli taustaks on Eesti haridusstrateegia 2012–2020 – mudeli loomise idee tekkis haridusstrateegia ettevalmistamise käigus. Hea kooli projekt tugineb haridusstrateegia esimesele punktile, milleks on liikumine arengut ja koostööd toetava kooli poole.
Hea kooli mudelit ajendas looma iga-aastane meediadiskussoon gümnaasiumi lõpueksamite pingeridade üle. Probleemiks on, et neid pingeridu loetakse nii, nagu kajastaks nad kooli headust, tegelikkuses kajastavad nad vaid õpilaste akadeemiliste teadmiste taset, näidates, millistes koolides õpivad akadeemiliselt kõige võimekamad õpilased.
Tuleb märkida, et osa koole saab valida, keda nad vastu võtavad, samuti ei võta pingeread arvesse õpilaste algtaset. Seetõttu pole võimalik eksamitulemuste pingeridade alusel öelda, kui palju on õpitulemused just kooli teene.
Teiseks jätavad riigieksamite edetabelid kõrvale põhikoolid. Ometi on paljud edukad gümnaasiumilõpetajad saanud tugeva põhja alla mõnes varju jäävas põhikoolis. Kuna haridusuuendused keskenduvad just põhikooli suuremale väärtustamisele, on meil vaja mõõdupuud ka põhikoolide headuse mõõtmiseks.
Kolmandaks takistab mainitud alustel koolide pingereastamine haridusparadigma vahetumist – õpilaste individuaalset arengut toetava kooli tekkimist. Sellest, kuidas ja mille alusel õpilaste arengut ning koolide edukust edaspidi hindama hakatakse, sõltub see, kas suudetakse minna üle tuupimiskoolilt väärtuspõhisele koolile.
Põhikooli ja gümnaasiumi uutes riiklikes õppekavades rõhutatakse, et koolil on nii hariv kui ka kasvatav funktsioon. Kool peab toetama iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, kriitilise mõtlemise, loovuse ja ettevõtlikkuse kujundamist – see aga eeldab õpetaja ja õppuri rollide ümbermõtestamist ning koostöö väärtustamist kõikidel tasanditel. Arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse elluviimisel ei saa õpetaja/juhendaja olla autoritaarne teadmiste edastaja.
Pigem on tema osaks olla suunaja ja toetaja, kes võimaldab õpilasel enesel võtta vastutuse õppeprotsessi juhtimise eest, luues tingimused igaühe individuaalsete võimete arenguks.
Teadmiste kõrval on olulised ka oskused ja väärtushoiakud. Laste kasvatamisel õnnelikeks inimesteks peavad koostööd tegema eri osapooled – kool, kodu, huvikoolid, noortekeskused ja omavalitsused ning riik. Sellise tegevuse hindamiseks pole paraku tehtud ühtegi edetabelit ega muud mõõdupuud. Mida aga ei mõõdeta, seda ka piisavalt ei väärtustata ja sellega ei tegelda.
Kui soovitakse õppeprotsessi tõeliselt ümber teha, tuleks muuta ka koolide hindamist. Ei piisa ainult sellest, et õpetajad on valmis toetama laste individuaalset ja sotsiaalset arengut, kui nende töö tulemuslikkust hinnatakse endiselt õpilaste akadeemiliste tulemuste alusel. Kuni koolide edukuse ainukeseks mõõdupuuks on pelgalt riigieksamite tulemused, puudub koolil piisav motivatsioon tegelemaks kõikide hea kooli aspektidega. On oluline, et koolirahvas ise, aga ka lapsevanemad ja koolipidaja mõistaksid hea kooli mõiste komplekssust ja seda, et headuse mõõtmiseks on vaja mitmekesiseid mõõdupuid või lausa erinevaid mõõteriistu.
Hea kooli mudeli protsessis osaleb 87 eksperti, nende seas haridusteadlased, koolijuhid, õpetajad, erinevate liitude esindajad, ministeeriumide ametnikud ja omavalitsuste esindajad.
Nele Punnar, Tartu Ülikooli eetikakeskuse hea kooli ja hea lasteaia projektijuht
Mida kujutab endast hea kooli ja hea lasteaia programm?
Hea kooli mudelit ajendas looma iga-aastane meediadiskussioon gümnaasiumi lõpueksamite pingeridade üle. Probleemiks on, et neid pingeridu loeb avalikkus eeldusega, et need kajastavadki kooli headust. Tegelikkuses näitavad need peamiselt õpilaste akadeemiliste teadmiste taset, osutades pigem, millistes gümnaasiumides õpivad akadeemiliselt kõige võimekamad õpilased. See jätab varju põhikoolide panuse ja pöörab tähelepanu tervikliku koolielu ning uue õpikäsitluse asemel (väärtuskasvatus, individuaalsete eripärade ja sotsiaalse arengu toetamine, koolikeskkond, suhted jne) üksnes teadmiste kontrollile.
Kuidas siis ikkagi hinnata kooli headust, kui lõpueksamite tulemused näitavad vaid kooli ühte külge? Et sellele küsimusele vastust leida, kutsus Tartu Ülikooli eetikakeskus 2012.–2013. aastal hea kooli ja hea lasteaia mudeli väljatöötamisel osalema koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid, õpilased, lapsevanemad, teadlased, täiendkoolitajad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja välishindamise osakonna töötajad – kokku 87 eksperti.
Arutelude ja rühmatööde käigus toodi välja koolielu tähtsamad aspektid, mis jagunesid neljaks valdkonnaks: õppe- ja kasvatustöö; koolikeskkond; juhtimine; koostöö ja head suhted. Lasteaias: õppe- ja kasvatustöö ning lapse arengu hindamine; kasvamist ja arengut toetav keskkond; juhtimine; koostöö ning head suhted. Kõik aspektid ja valdkonnad on omavahel seotud ning moodustavad ühtse terviku.
2017. aastal sai valmis ka „Hea kooli käsiraamat“, mis kirjeldab hea kooli ja lasteaia mudelit, annab ekspertide abiga ülevaate kooli ja lasteaia ees seisvatest ülesannetest ja proovikividest ning pakub võimalikke lähenemisviise. Raamatus on lisaks ekspertidele esindatud kõigi kooliga seotud osapoolte vaatenurk: sõna saavad õpetajad, õpilased, tugispetsialistid, koolijuhid, raamatukoguhoidja, lapsevanemad, koolitädi, huvijuht ja koolipidaja.
Mis kasu on hea kooli ja hea lasteaia mudelist?
Miks me saame väita, et mudelid tõepoolest kooli ja lasteaia headust näitavad? Need on suurepärased tööriistad, mida kasutada asutuse eneseanalüüsiks. Kattuvad ju valdkonnadki sisehindamisaruandega. Need koolid ja lasteaiad, kes on oma tegutsemist mudelite alusel analüüsinud, on tagasisides öelnud, et tegemist on väärtusliku abivahendiga, mis juhib tähelepanu nii tugevustele kui ka kitsaskohtadele, aidates nõnda kaasa pidevale arengule.
Koolielu ja haridus on dünaamilised protsessid. Seetõttu ei saa hea kooli ja hea lasteaia mudel kunagi lõplikult valmis. Tartu Ülikooli eetikakeskus on seda koolitustel ja seminaridel alati rõhutanud; kõigil soovijail on võimalik mudeli arendamisesse panustada. Olgu siis lihtsalt sõnastuse parandamise või sisulise ettepaneku teel.
Kuidas toetavad tunnustusprogrammid hea kooli ja hea lasteaia mudeli elluviimist?
Et toetada koole ja lasteaedu hea kooli ja hea lasteaia mudeli elluviimisel ja oma igapäevatöö analüüsimisel, korraldab eetikakeskus igal aastal tunnustusprogramme „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“. Osalema on oodatud kõik koolid ja lasteaiad, kes tunnevad huvi väärtuskasvatuse ja väärtuspõhise juhtimise vastu.
Miks tasub tunnustusprogrammis osaleda?
Tunnustusprogrammide eesmärgiks on edendada koolide ja lasteaedade pädevust väärtuskasvatuse alal ning tunnustada, koguda ja levitada häid kogemusi ja praktikaid.
Iga-aastastel programmides „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ osalemine aitab kooli- ja lasteaiaperel eneseanalüüsi ja sellele järgneva tagasisidestamise ning nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookused.
Osalemiseks ei pea näitama suurepäraseid tulemusi kõigis hea kooli ja hea lasteaia mudeli aspektides. Oluline on soov oma tegevusi analüüsida ja mõtestada: seada uusi eesmärke, panna tähele, kus saaks paremini ja kavandada edasisi tegevusi. Eneseanalüüsi protsess aitabki näha ja aru saada, mida ja kuidas teha, et saada paremaks.
|
Hea lasteaia mõtestamine aitab süveneda lasteaiaelu igapäeva pisiasjadesse – ehk kuidas me tegelikult loome lastele heaolu, rõõmu ja turvatunnet. Saab mõelda lapsest lähtuvalt ehk pöörata pilk arengukava suurtelt visioonidelt ja eesmärkidelt hoopis nendele tegevustele, mis last otseselt igapäevaselt puudutavad – õpetaja meeleolu, pilk, puudutus jm. Just selliste, lasteaiatöö sisuliste asjadega tegelemine, toob ka töötajatele tõelise rõõmu, mõtestatuse ja tahte luua igal hommikul taas lapse jaoks parem maailm. Külvi Teder |
|
Osalemine annab suurepärase uue rakursi, et mõtestada ja mõista, miks me oleme lasteaeda kokku tulnud, kelle jaoks ja kuhu me jõuda tahame. Tunnustusprogrammi kaudu eneseanalüüsi koostades saab lasteaed justkui uue hingamise ja inspiratsiooni edasi tegutseda. Karolin Kabanen |
|
Endassevaatamine on tarkuse kool. Kuigi öeldakse, et me õpime midagi tehes, siis tegelikult õpime analüüsides seda, mida oleme teinud. Väärtuskasvatuse kooli programm on hea võimalus heita sügavam pilk oma kooli tegemistesse ja justkui korraks sammu kõrvale astudes veenduda, kas see suund, kuhu liigutakse, on ikka see, kuhu tahetakse välja jõuda. Karin Lukk |
Kes saavad eneseanalüüsi koostamises osaleda?
Analüüsi koostamisse võiks lisaks koolijuhile, õpetajatele ja tugispetsialistidele kaasata ka õpilased, lapsevanemad ning miks mitte ka hoolekogu, koolipidaja ja kogukonna. Analüüsitavate aspektide valikul tasub lähtuda sellest, millised arendus- või parendustegevused on hetkel kõige olulisemad ja millised eesmärgid õppeaastale on seatud.
Kuidas tunnustusprogrammi esitatud eneseanalüüsi hiljem kasutada?
Eneseanalüüsi saab kasutada näiteks sisehindamise aruande, õppeaasta kokkuvõtva analüüsi, uue arengukava sisendi vms koostamiseks.
|
Meie õppeaasta eesmärkide sõnastamine on muutunud läbi hea kooli koolituste ja töö kirjutamise efektiivsemaks. Me alustame eesmärkide püstitamisega õppeaastast kokkuvõtteid tehes. Sel kevadel kasutasime analüüsi tööriistana hea kooli mudelit, mis toob kitsaskohad selgelt välja. Kitsaskohad on aluseks uute eesmärkide püstitamisel. Sõnastamisel lähtume samuti hea kooli aspektidest ja kirjutame juurde ka tegevused – mõõdikud, mis meile järgmisel aastal näitavad, kuidas oleme eesmärgi täitmisega hakkama saanud. Sellel suvel sõnastasime meeskonnaga õppeaasta eesmärgid meie põhiväärtuste põhiselt, lähtudes hea kooli mudelist – see on meie jaoks juba taas uus tase! Haapsalu linnavalitsus aktsepteerib eneseanalüüsi sisehindamisaruandena – seega on analüüsi kirjutamine toetudes hea kooli mudelile meie tegemiste loomulik osa. Malle Õiglas, Merle Moumets |
Aga kui me peaksime eneseanalüüsi kirjutamisega hätta jääma?
Koolide ja lasteaedade eneseanalüüsi koostamist toetavad ja nõustavad eetikakeskuse väärtusarenduse nõustajad ehk kriitilised sõbrad. Kriitiline sõber aitab koolil ja lasteaial märgata oma tugevusi ja välja selgitada nõrku kohti, analüüsida ning hinnata väärtusarenduslike tegevuste mõju ning tulemuslikkust.
Alates 2013. aastast on eetikakeskuse projektijuhid koos kriitiliste sõpradega käinud koolides ja lasteaedades külas, et kohtuda meeskonnaga personaalselt, näha keskkonda ja silmast silma analüüsitöö üle arutleda. Kohtumistel saavad osalejad nõu ja toetust, millele tähelepanu pöörata ja kuidas liikuda tõenduspõhise analüüsi poole: st milliste andmete põhjal saan kinnitust, et meie tegevused on tulemuslikud. Aastate jooksul saadud kogemus on näidanud, et tuge ja head sõpra, kellega arutleda ja kellelt oma tööle peegeldust saada, vajatakse juba kirjutamise käigus.
Tänaseks toetame analüüsiprotsessi lisaks kohtvisiidile ka kirjaliku tagasiside näol kahes erinevas etapis. Lisaks esmasele tagasisidestamisele on osalejatel võimalus saada kriitiliste sõprade meeskondlikku tagasisidet ka üsna analüüsi kirjutamise lõpufaasis. See on osalejatele pigem hea võimalus kui kohustus.
Koolid ja lasteaiad, kes tegid koostööd kriitilise sõbraga, on hiljem märkinud, et peamiselt oldi seni harjunud pigem kontrollimise kui dialoogiga, ning üllatus oli suur, et keegi ei kritiseerinud, vaid arutleti ja otsiti koos võimalikke lahendusi, jagati kogemusi ja häid praktikaid. Mõnede koolijuhtide sõnul jõudis sellisel kujul toetav tagasiside kooli üldse esmakordselt.
Mitte võistlus, vaid arenguprotsess
Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Tänaseks on see kasvanud osalejate jaoks arendus- ja arenguprotsessiks. Iga osalev kool ja lasteaed on protsessis toetatud ja tunnustatud eneseanalüüsi keerulise tee jalge alla võtmise eest.
Programmis osalevad lasteaiad ja koolid ei ole konkurendid, vaid osa suurest kogukonnast, mille liikmed saavad alati üksteiselt nõu ja toetust.
Ootame oma perre uusi koole ja lasteaedu!