Osutada olulistele puudustele

Inimene tänavalt on kurja näoga ja kurva moega. Tal on oma käigud, oma tee. Ta ei taha, et keegi astuks talle ette, sõidaks temast mööda, oleks temast ilusam, rikkam või targem. Tal on kiire, aga tema jaoks on normaalne seista argipäeva keskpäeval pool tundi supermarketi kassa järjekorras, veeta kaks tundi päevas liiklusummikus; näha, kuidas vana naine pargipingil hinge vaagub, kuidas kasimata laps kommi varastab. Tema jaoks on normaalne võtta pangast kodu-, pere-, suur-, väike- ja SMS-laenu. Tema õnn on käia Hulludel-, Laada-, Mammuti-, Väikese Taksi- ja Ostu-päevadel. Tema illusioon on ajakirja-elu. Tal on üks elu ja üks tõde. Kõrvalekaldeid ta ei tee ja originaalsust jääb vajaka. Naabreid ta eriti ei salli ja prügi sorteerida ei viitsi. Ta on modernne inimene, sotsiaalturundus ja keskkonna-teemad on talle veel veidi võõrad.
22, üliõpilane

Kõik on muidugi tuttavad pressis pidevalt kajastatavate hirmulugudega sellest, kuidas 13-aastased lapsed pidudel amfetamiini kasutavad ja peale kaasõpilaste ka veel loomi piinavad. Suurim probleem on see, et enamus neist ei ole lihtsalt hirmulood – see on reaalsus. Ei mingit paisutamist või liialdamist, elu ongi nii jube. Lapsed on kaotamas oma humaansust ja täiskasvanud ei tea, mis toimub või mida teha. Kas Eesti riik on üldse olemas 100 aasta pärast?
9.kl õpilane, Tartu

Kui gümnaasiumi lõpuklassideni pole õpilastele võimalik olnud ühegi õppeaine raames sisuliselt selgitada hea ja halva, südametunnistuse, au, truuduse, kodu ja kodumaa, armastuse ja vastutuse mõisteid, siis on karta, et muu faktitulva kasutegur on kas väike või asjaolude halva kokkusattumuse korral toimib viitsütikuga pommina. Jääb veel lootus koduse kasvatuse peale, aga kui paljudel õpilastel on ettekujutus turvalisest ja harmoonilisest kodust koos mõlema oma vanemaga? Kui paljudel vanematel on endil need mõisted selged?
täiskasvanu

Kui inimesed oleksid üksteise vastu sõbralikud ja tähelepanelikud, suhtuksid teisesse inimesse nii, nagu nad tahaksid, et nendesse suhtutaks, teeks teisele seda, mida nad tahavad, et neile tehtaks, siis muutuks meie ümber elu palju paremaks. Kahjuks aga ei õpetata selliseid põhitõdesid ei koolis ega ka paljudes kodudes. Asi saab paremaks muutuda alles siis, kui nende probleemidega tegelema hakatakse.
7.kl õpilane, Pärnu

Elu vabaduses tähendab seega suurema osa jaoks meist seda, et me saame ja tahame - Eesti moodi hästi elada. Kurb on, et sealjuures unub sageli vend ja õde, kel seda, Eesti moodi hästi elamise võimalust veel niigi palju ei ole nagu paljudel meist.
täiskasvanu

Teine probleem tundub olevat hoolimatus ja egoism. Selle heaks indikaatoriks on näiteks liiklus, mis on väga närviline, kus reeglitest ei hoolita ja kehtib reegel, et tugevamal on eesõigus. Tekitades paralleeli igapäevaeluga, võib kohe näha, et suurt erinevust ei ole – inimesed kiirustavad hoolimatult oma eesmärkide, näiteks pangalaenude tasumise suunas, tallates kujundlikult väljendudes jalge alla kõik, kes ette jäävad.
gümnasist, Tartu

[A]astaid olen vaadelnud ja oodanud, et meil kasvaksid väärikad rikkad. Jõukal järjel inimesed, keda seisus kohustab ja kes hoomavad, et seisuse kohustus ei võrdu tarbimishullusega, veel vähem nõrgemate paljaksvarastamisega. Täna on selliseid kodanikke valusalt liiga vähe, et ühiskonda positiivselt mõjutada.
47, jurist-koduperenaine

Teise inimese õnne üle ei osata tunda rõõmu, vaid ainult kadedust. Populaarseks on saamas ütlus, et eestlase parim toit on teine eestlane. See ei tundu mulle normaalne ja on hakanud just viimasel ajal närvidele käima. Mida vanemaks ma saan, seda enam ma sellega kokku puutun, et kui midagi läheb hästi, siis kellelegi käib see ikka vastu karva.
gümnasist, Tallinn

Sisuliselt soovime riigilt suuri hüvesid – häid maanteid, kõrgeid toetuseid, tagatisi, ühiskondlikke hüvesid – oma praktikates aga palume madalamaid makse. Kust tulevad hüved, kui kogu raha maksta palgaks? Raha me armastame. Palk kulutatakse aga isiklikuks, mitte ühiskondlikuks tarbeks.
22, üliõpilane, Tallinn

 Ma ei usu peaaegu ühtki asja, mida nad [poliitikud] lubavad, sest nad ei täida lubadusi. Kui sõbrad niimoodi üksteisele lubadusi annaks, aga neid ei täidaks, siis ei oleks vist kellelgi sõpru.
11, õpilane, Sindi

Nüüd on Eesti valijal võimalus otsustada terve hulga erinevate kenasti retusheeritud meeste-naiste vahel. Ometi ei lähe paljud kodanikud valima, kahtlustades, et nende valikust ei olene tegelikult midagi. Kui valimistele järgnebki võimu ümberjagamine, harva on sellest abi tavakodanikul. Tema sipleb nagu kärbes nähtamatuis ämblikuniitides, mis kammitsevad käsist ja jalust.
48, vabakutseline, Tartu

Nii kurb, kui see ka poleks, on Eesti Vabariigis, kus peaks valitsema demokraatia, kogu poliitika üles ehitatud rahale. Kellel seda jagub, sellel on võim.
gümnasist, Tapa

Kahjuks pole pärast Euroliiduga liitumist Eesti välispoliitikast enam suurt midagi kuulda olnud. Aga just nüüd, Euroopa Liidus olles, peaksime suutma oma kohalolekust ka märku anda. Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimine oli küll tore tegu, kuid Eesti häält selle dokumendi koostamisel küll kuulda ei olnud.
70, matemaatik, Tartu

Ühiskondliku Leppe Sihtasutus korraldab foorumeid, mille raames toimub mõttevahetus Eesti arengu põhimõtteliste valikute üle ja sõlmitakse arengut tagavaid kokkuleppeid. Ühiskondliku leppega on liitunud 65 organisatsiooni, kuid nende hulgas ei ole kaht Eesti mõjukamat parteid – Reformierakonda ja Keskerakonda. Pean suure ohu märgiks, et Eesti kaks kõige võimukamat parteid ei pea lugu meie ühiskonna tasakaalustatud arengust, vaid seisavad eeskätt rikkurite huvide eest.
78, agronoom, Tartu

Kõige enam sooviksin muuta poliitikute suhtumist riiki ja rahvasse. Eesti poliitikud unustavad tihti oma eesmärgi. Nad hakkavad võimule saades mõtlema omakasule ning lükkavad rahva vajadused tagaplaanile. Minu meelest teevad vaid vähesed poliitikud praegusel ajal uuendusi ja otsuseid, mis tulevad Eesti arengule kasuks.
9.kl õpilane, Vinni

Mind teeb ettevaatlikuks see, kui on hakatud pidevalt vastu rinda taguma, et meil läheb väga hästi. Poliitikale peaksid siiski hinnangu andma ju inimesed. Kas mitte nendel lihtsatel inimestel – mitte poliitikutel – pole eelisõigust anda majanduses toimuvatale protsessidele hinnanguid? Kui ühel hetkel lihtsad inimesed hakkaksid kiitma meie riiki, siis usuksin, et Eestil läheb hästi. Muud hinnangud, kellegi teise poolt, jäävad alati kõlama kõrvus enesekiituse ja spekulatiivsusega.
20, üliõpilane, Tallinn

Oleks aeg kukutada võimult need ühed ja samad näod, kes kogu aeg poliitikute koorekihis oma kavalustega püsivad. Tuleks lasta peale uus põlvkond, kellel on uued ideed koos uute põhimõtetega. Vaid nii on loota ka mingisugust olukorra paranemist, sest vanale koerale ju uusi trikke ei õpeta, nagu ütleb rahvatarkus.
gümnasist, Tallinn

 Turvaliselt saame end tunda hoolivate omade seas, mitte ükskõiksete võõraste hulgas. Sest võõraid ei saa kõiges usaldada. Kus aga puudub usaldus, seal on platsis bürokraatia, sest tühiseimgi lepe ja liigutus peab olema fikseeritud must-valgelt paberil. Kui suure osa meie rahvatulust kulutavad usinad ametnikud ja bürokraadid oma arvututes büroodes, kontorites ja kantseleides, seda ei tea nähtavasti keegi.
48, vabakutseline, Tartu

Okupatsiooni tagajärgede kibedaid vilju maitseme aga eriti teravalt just praeguses Eestis – osal inimestest jääb vajaka patriotismitundest, ei hoolita oma kodumaast, ei austata lippu ega hümni, levib kõike eestilikku tõrjuv kosmopolitism. Märgatav osa rahvast on võõrandunud oma riigist, demokraatiast, ei huvituta poliitikast.
70, matemaatik, Tartu

Kodanike lootus, et las võimu juures pigem olla juba tuntud suli, sest ta on piisavalt enesele vara kantinud ja nüüd ehk lõpuks hakkab tegelema riigi huvidega, on vale ja põhjendamatu illusioon. Sulist ei kasva riigimeest, tal vaid kasvab isu. Mitte ükski varas ei ole teinud varastamisega lõpparvet põhjusel, et varanduse mõõt sai täis ja tema nüüd rohkem ei varasta.
Põhjendamatu on ka võimumeeste arvamus, et rahvas ei pane tähele, unustab kiirelt või on rahul riigivarguseskandaalide lõppakordiga "juriidiliselt on kõik korras".
47, jurist-koduperenaine
 

Ja üldse vajaks haridus kui selline rohkem tähelepanu, sest—piltlikult väljendudes, on tegemist ühiskonda kui organismi kooshoidva ja seda toetava luustikuga. Meie ühiskonnas aga vaatab meile vastu nõukogude okupatsiooni mõjudest puretud võõraslaps, kes oma õiget kohta ühiskonnas pole veel nagu leidnudki. Ja kahjuks pole ühiskond pidanud siin vajalikuks erilist probleemi näha ning nii näiteks sarnaneb õpetajate palgatõstmise aktsioon rohkem olukorraga, kus hea möödakäija otsustab kerjusele mõned mündid mütsi sisse poetada. See pole lahendus, sama edukalt võiksime me ju tulekahju nime all tulekollet lihtsalt ühest toast teise tõsta. Tegemist on hoopiski mentaliteedi ja suhtumise küsimusega. Tegelikult peaks hoopiski õpetaja olema see, kes riigis kõige suuremat palka saab.
69, filoloog, Tallinn

Me oleme oma haridussüsteemi projitseeritud kujutised tolmuses argipäevas – mihklid õppima kontrollimata fakte, arad ise mõtlema ja looma paremaid süsteeme, struktuure, visioone, teooriaid. Me ei julge arutleda, me tahame vastata – nii nagu koolis, nii ka elus. Ja vastame siis, kui küsitakse. Seega – haridussüsteemist tulenevalt ei ole kuigi suur tõenäosus, et väärtustaksime kodanikualgatust kui demokraatia üht alustala.
22, üliõpilane, Tallinn

Minu ema jutustas mulle, et kord algkoolis, kui poisid jälle matemaatikat ei osanud, viskas koolmeister end südametäiega tahvli ette pikali ja karjus: "Kui teie olete oinad, olen mina ka oinas!" Kui praegu midagi taolist juhtuks, oleks õpetajal kohe õpilaste solvamise tõttu koolist minek.
57, filoloog, Tartu

Ja muidugi, kuna Eestimaa on ainus paik maakeral, kus vabalt ja probleemideta saab suhelda-kõnelda-kirjutada eesti keeles, siis tasuks mõelda, kas ikka kulutada piiratud ressurssi uue aja Knicks-Marichenite üleskasvatamiseks, küllap need siginevad niisamagi.
48, vabakutseline, Tartu

Veel ideaalis, õppides gümnaasiumis, nägin ülikooli kohana, kus väärtustati individuaalselt inimest ja tema vaimset arengut. Õppides filosoofiat või ajalugu kujutasin ette, et õppejõududel on kanda tugev roll ja mõju üliõpilaste hilisemas eluski. Arvasin, et tekivad teatud erilised sidemed vaimsel tasandil ja kujunevad välja õpetajad, keda austad surmani. On selge, et ülikool on harituma ühiskonnakihi magnet või kogunemiskoht ja seeläbi ka hea riigi ideaalseim mudel. Reaalsus kujunes hoopis teiseks. Õppejõu ja üliõpilase suhe tundub anonüümset-laadi. Õppejõud meie isiksuse või vaimsearengu teel mingit erilist mõju ei oma, pigem on tihti naljade ja anektootide objektid. Loeng on muutunud üksikute üliõpilaste hobiks, sest ülejäänud viibivad samal ajal tööl ja seeläbi leevendavad ülekoormatud tööjõu probleemi.
20, üliõpilane, Tallinn

Riigieelarveliste kohtade arvu võiks suurendada, et rohkem inimesi saaks võimaluse õppida eriala, mis neid tõeliselt huvitab. Praegu valivad paljud lihtsalt sellise eriala, kus on väiksem konkurss sisseastumisel. Kui inimene teeb tööd, mis talle ei meeldi, satub ta depressiooni ja ei täida oma ülesandeid hästi. Niigi on meil kaks korda madalam tööviljakus, kui näiteks Soomes.
16, gümnasist, Vinni

Mis sellest, et ma olen 15 aastat elanud suures paneelmajas, ei ole ma kunagi näinud oma alumisi või ülemisi naabreid. Kuuldavasti on nad vene rahvusest. Ma ei tea, kuidas neile meeldib Eestis elada. Minu põlvkonnas ei ole eriti popp õppida vene keelt. Liftis me üksteist ei tereta.
22, üliõpilane, Tallinn

Rahvuslus, mis kord ühel ja miljonil häälel endale eluõigust ja vabadust nõudis, on tänaseks killunenud kibestunud ja pisut paranoiliseks marurahvusluseks ning pragmaatiliseks, Eesti moodi hästi elavaks, enamuseks.
täiskasvanu, Tallinn

[Tahaksin elada] Eestis, kus alati ja kõikjal saaksin rääkida emakeeles. Kus ka lõimunud kodanikud, kelle kodukeeleks on olnud mõni teine keel, tunneksid eneses piisavalt tahet omandada see mitte just kerge, aga ääretult kaunis soome-ugri keel. Soovin, et selle keele õpetamine oleks tehtud lihtsaks, haaravaks ja ajakohaseks. Tahaksin enam näha segarühmi lasteaias, et kõrvuti elavad lapsed suudaksid teineteisega omakeelset vestlust arendada.
34, nõustaja, Tallinn

Tuleks korraldada erinevaid keelepäevi ning üritusi, kus kokku viia ning omavahel sulatada kaks erinevat rahvust. Loota, et venelased meie maalt kaovad, ei ole mõtet, targem on hoopis praegu hakata mõtlema, kuidas me nendega paremini läbi saaks.
gümnasist, Tallinn

Häirivaim probleem on venelased, kes ise peavad ennast Eesti kodanikeks, kuid nende keeleoskus piirdub heal juhul sõnadega "Tere" ja "Head päeva" ning needki sõnad tulevad teinekord suure vaevaga. Eriti on see probleem vanade inimestega, kes tulid Eestisse elama Nõukogude Liidu ajal ning ongi siia jäänud. Tegelikult ei saa ka muidugi öelda, et ma poleks kohtunud nooremate inimestega, kellel on sama probleem.
7.kl õpilane, Tartu

Probleem on selles, et teadmatud eesti noored, kes ise selles minevikus pole elanud ning keda meedia kas siis kogemata või meelega mõjutab, nimetavad iga vene keelt kõnelevat inimest rumalusest ja suurest trotsist punaseks või kommunistiks.
gümnasist, Maardu

Metsa viiakse isegi vanad külmikud ja pesumasinad. Sellest ma aru ei saa, miks nii tehakse. Kas loodus ei olegi siis tähtis või on inimene nii rumal, et ta ei mõtle isegi oma laste peale? Mis meile on antud ja meie hoolde usaldatud, seda tuleb ka hoida. Minu arvates kõige jubedam viis rikastumiseks on looduse hävitamine ja surnud looduse osadega rikastumine. Paljud inimesed peaksid oma teguviisi muutma ja loodust paremini hoidma.
11, õpilane, Sindi

Kahjuks saastavad tööstusettevõtted ning soojuselektrijaamad loodust. Sooviksin, et energia tootmine oleks keskkonnasõbralikum. Selle saavutamiseks võiks ehitada näiteks rohkem tuuleparke või kasutada vee-energiat nii palju kui võimalik.
9.kl õpilane, Vinni

Muidugi loodan, et 10 aasta pärast poleks kogu elu koondunud linnadesse. 50 aasta pärast võiks Eestis olla sama palju rohelust nagu hetkel.
9.kl õpilane, Lääne-Virumaa

Ma loodan, et ma pole ainuke, kellele ei meeldi vaadata kohta, kus pole üldse rohelust, ei puid, ei põõsaid, või kui, siis ainult mõned autode tossuhaisu pilves. Väga tore oleks, kui linnades oleks rohkem rohelust. Alati ei pea ju puid maha võtma, et nende asemele maju ehitada. Ka puud võiksid oma koha säilitada. Ma väga loodan, et nende kahe väljatoodud teema puhul on oodata positiivseid muutusi!
õpilane, Tartu

Arvan, et inimesi tuleks juba lasteaiast saati õpetada loodust kaitsma ja hoidma. Nt tuleks lastega käia palju looduses, näidata neile mille järgi erinevatel puudel ja loomadel vahet teha ja õpetada neid armastama seda looduse ilu…. Kui meie riigis kõik suhtuksid metsa kui parimasse sõpra ja pühasse olendisse, jääks püsima rohelus. Ka metsa reostamise halbusest tuleks rääkida algklassides, tuleks käia nendega prügi korjamas ja neile seletada, miks prügi loopimine on halb. Kui laps on korjanud mitu tundi prügi, siis ei viska ta ise ka prügi maha. Selle kõige tulemus on aga puhas ja roheline Eesti.
16, õpilane, Rapla

Soovin, et keegi ei tapaks salaja inimesi ja loomi. Igal pool võiks kaamerad olla väljas, et turvamehed saaksid appi minna kui vaja.
algkooli õpilane, Sindi

Erakordselt palju on vange ja kriminaalkurjategijaid, no eks see ole vene aja moraalituse pärand. Siis veel see häda, et palju inimesi kihutab autoga end surnuks või paneb ennast põlema. Kahju tõesti, aga mis parata. Lõppude lõpuks on ju igaüks oma õnne sepp ning teeb ise oma valikud. Kes litsub purjakil peaga gaasipedaali või teeb voodis mõnusalt pikutades suitsu, see peab arvestama surma suht kiirema saabumisega.
39, insener, Rapla

Ma loodan, et hiljemalt 10 aasta pärast on kuritegevus, rasked liiklusõnnetused ja tulekahjud Eestis haruldased.
9.kl õpilane, Lääne-Virumaa

Tahaks näha piisaval hulgal normaalset palka saavaid politseinikke, kel oleks aega ka "pisiasjadele" tähelepanu pöörata - just sellised pisiasjad määravadki meie riigi jätkusuutlikkuse
70, matemaatik, Tartu

Mis puutub paljuräägitud kuritegevusse, siin on võõrdumus ja turvatunde puudumine muutunud lausa majanduse alustalaks. Mis toimuks Eestis siis, kui enam keegi ei tõstaks kätt kaasinimese ega tolle vara vastu? Rääkimata tõsiasjast, et siis tuleks töökohad leida praegu vanglates kinni peetavaile isikuile, kaotaksid praeguse ameti ka paljud politseinikud, kohtutöötajad, vangi- ja muud valvurid, turvatöötajad, vanglaehitajad, turvauste, salalukkude ja signalisatsiooni tarnijad, hulk kollaseid ajakirjanikke takkapihta. Kuhu kõik need vabanevad tööjõuressursid suunata?
48, vabakutseline, Tartu

Ma ei kavatse autojuhtimist selgeks õppida. Ma ei kavatse linnast maale kolida, olen linnainimeseks sündinud. Ma ei taha, et ma mõne aasta pärast oleksin AINULT pensionär. Tahan turvalist elu. Kas või kakskümmend minutit. Kuid kui paarkümmend minutit trollisõitu on turvalised, on küllap turvaline kõik muugi.
58, toimetaja, Tallinn

Alkoholi ja muude meelemürkide hellitav nimetamine mõnuaineteks (isegi kooliprogrammis!) nullib ohutunde ja meelitab proovima. Ööklubides ja tänavatel ongi olukord juba kontrolli alt väljumas.
22, sotsiaaltöötaja, Sillamäe

Narkootikume on aina kergem kätte saada. Väga suur osa kooliõpilasi on juba neid proovinud. Tuleks suurendada järelvalvet koolides ja võimaldada õpilastel muud teha, kui "hängida" ja sattuda halba seltskonda. Paraku paljudele tavapärane selgitustöö ei mõju. Narkosõltlastele on vaja rohkem kliinikuid, kus aidataks neil sellest pahest üle saada.
16, gümnasist, Vinni

Tahaksin elada suitsu-ja alkoholireklaamist, hasartmängudest ning igasugusest vägivallast vabas ühiskonnas.
70, matemaatik, Tartu

Valitseb raha võim, suurenemas on lõhe Esimese ja Teise Eesti vahel. Vaid raha eest saab kõike. Isegi haridus on tasuline, muutes selle pelgalt eesmärgiks,mis materiaalsete puuduste tõttu vähestel teostatav.
gümnasist, Maardu

Iseseisvas Eestis on tekkinud arvukas kodutute ja prükkarite kogukond. Olen näinud, kuis prükkar on rõõmus oma leiu üle ja hakkab sealsamas prühikonteineri najal pruukosti sööma. Seda on vaadatagi jube.
78, agronoom, Tartu

Osa inimesi saavad palka nii ülemääraselt palju, et neil pole oma suure rahahunnikuga enam midagi teha, samas kui teised võitlevad iga hinna eest, et kuidagi oma eluga toime tulla. Kuid sellisele ebavõrdsusele ei oska ma praegu kahjuks isegi mingit lahendust pakkuda.
7.kl õpilane, Tartu

Sellist olukorda võiks nimetada pealiskaudseks heaoluühiskonnaks – meeldiva näoga Tallinn on suunatud avalikkuse poole, samas kui Kopli ja Lasnamäe on Euroopa pilgu eest kaugele ära peidetud. Tekib küsimus – mis saab edasi, kas Eesti edasine areng jätkab kesklinna ja "prerifeeria" lõhestamist või hakkab Eesti tasapisi balanseeruma ning näilisest heaolust saab reaalsus, mis levib ka nii öelda getodesse ja maakohtadesse.
23, üliõpilane, Tallinn

Parimal juhul on meie rahvuslus, mis kunagi lubas vabaduse nimel kasvõi kartulikoori süüa, mandunud tänaseks lihtsalt – Eesti moodi hästi elamiseks. Kui aga Eesti moodi hästi elada ei saa või anna, siis on suur osa meist kohe valmis ka Iiri, Soome või Ameerika moodi hästi elama.
täiskasvanu, Tallinn

Enamasti on meil nii kiire, et väljendume sõnaohtralt ja suurejooneliselt, kuid oma tegudes jääme kidura idu tasandile.
22, üliõpilane, Tallinn

[M]eedias võib kurta, kritiseerida, paljastada kuis iganes, ainult et tulemust sel pole. Nähtavasti rahavoogudest juhitud karavanid kulgevad oma teed häirimatus rahus ning ajakirjanduse valvekoerad asuvad klähvima järgmise läheneva pahanduse peale, suutmata sedagi peatada. Hea seegi, kui aur saab välja lastud. Parafraseerides Kaplinski luuletust: kui ei jõutud hoida Sakalat, küllap variseb ka Nurmekund, asugu viimane või Soome lahes. Tunnen tõsist hirmu, et kui praegu keegi ettevõtja peaks soovima Virumaal fosforiiti kaevandada, hävitades sellega enamiku Eesti elanike joogiveest, ei leiduks siinmail jõudu tema tegevuse peatamiseks.
48, vabakutseline, Tartu

Arvan, et meil ei ole õigust isamaaliseks pateetikaks samal ajal, kui suur osa meie kaaslastest ja kaasmaalastest ei pea elu Eestis elamisväärseks ja siitsamast, meie maalt ja meie hulgast enesetapu läbi lahkuvad. Siin ei aita ega muuda miskit ka tipp-poliitikute või esimese Eesti dignitaaride haugutamine. Mida saaks ja annaks teha, et see nii ei oleks? Kindlasti on seegi esseevõistlus ennekõike üheks auru välja laskmise kohaks, sest reaaslset võimu ei ole ju ei presidendil ega ka kirjutajatel.
täiskasvanu, Tallinn

Põhiseaduse kohaselt on meil kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Tegelikus elus ta seda siiski ei ole, sest kodanikuühiskond toimib meil veel üsnagi vaevaliselt. Paljud kodanikud ei tunne end omal maal peremeestena ning seda on kohe varmad ära kasutama need, kelle maailm algab ja lõpeb vaid iseenda huvide rahuldamisega. Arvan, et riigi kestmise seisukohalt võttes on kodanike ja riigi vahelised suhted siiski võtmeküsimuseks ja see asjaolu väärib ülimat tähelepanu. Seda enam, et praegu on meie riigilaevuke tugevasti kreenis õiguste parda suunas. Kohustuste parda olemasolu ei tule nagu meeldegi, see aga tekitab teatavaid probleeme, sest tugevasti kreenis laevaga on tülikas ja raske navigeerida. Kui aga kreen ületab kriitilise piiri, siis pole enam vaja olla meremees, et teada, mis sel puhul laevaga juhtub. Ja ei suuda siis ka luksuskajut enam mingit garantiid pakkuda.
69, filoloog, Tallinn

Jah, iga riik on oma kodanikke väärt ja vastupidi. Võib küsida, kummalt poolelt peab algama läbimurdeline paranemine. Olen veendunud, et riigil on täna rohkem võimalusi mõjutamaks kodaniku suhtumisi, kui kodanikul riigi suunal. Ebaväärikalt käituvas ühiskonnas, kus semude vahel vara ja võimu jagatakse, ei kasva väärikaid kodanikke. Seaduste vastuvõtmisel ja rakendamisel peab olema eesmärk, mis õigusriigis saab olla vaid riigi ja kodanike huvide kaitse. Ebaeetiline on rääkida seaduslikkusest, kui tegemist riisumise või ametiseisundi väärkasutamisega ja murelikuks teeb, et "seaduslike väärtegude" suund on süvenev ja kasvav, mis omakorda teeb võimatuks üleminekuperioodi käigus toimunud paratamatust ebaõiglusest ülesaamise ning andestamise.
47, jurist-koduperenaine

Minu arvates kõige hirmsam asi, mis tänapäeval Eestis esineb, on just rahva passiivsus ning valitsuse poolt on vaja eelkõige seda haigust ravida.
19, gümnasist, Keila

Ma pole kunagi veel nii tõsiselt muret tundnud Eesti tuleviku pärast, kui ma teen seda praegu. Noored on kahtlemata meie riigi tulevik, aga milline saab see olema, kui juba praegu asjad niivõrd inetu pöörde on võtnud. Kas nad saavad tõesti millalgi täiskasvanuks ja võtavad aru pähe? Ma tõesti loodan, et ka Eesti võimuorganid hakkavad probleemiga rohkem tegelema, sest muud moodi pole selle lahendamine võimalik.
20, üliõpilane, Tartu

Treeningute ja huviringide maksud on kõrged ning paljudele üle jõu käivad. Riik peaks looma erinevaid asutusi, kus saaksid käia ka tagasihoidlikuma palgaga perede lapsed.
gümnasist, Tallinn

Riik peab rohkem üritama sõjaväge populariseerida, looma ajateenimisel olevatele meestele elamiseks head tingimused, proovida neile erinevates kohtades hinnalandust saada, et saaks endale lubada sama, mida saaks see ajateenija oma palga eest, kui ta teenimise asemel hoopis kuskil tööd rügaks teha.
gümnasist, Tallinn

Poliitikud võiksid muutuda rahva sõpradeks, aga mitte olla vaenlased nagu praegu. Valimiste eel lubatakse kõiksugu ilusaid ja häid asju, kuid need pole mõeldudki täitmiseks.
9.kl õpilane, Abja

Mina Pillena ei saa hetkel meie riigi heaks muud teha, kui ainult korralikult koolis käia, kuna meie riiki valitsevad täielikult poliitikud ja rahva arvamust ei küsi enam keegi. /---/ Kokkuvõttes tahan ma öelda teile, meie armsad poliitikud, et meie riigi saatus on teie kätes. Ainult teie saate muuta meie riigi kodanike elu paremaks.
6.kl õpilane, Virtsu

Teadupäraselt on poliitikud keskendunud materiaalse elu parandamisele, kuid katkiseid südameid pole keegi lubanud lappida. Tuleb tõdeda, et uhkete asjadeta suudame elada, kuid vaimse terviseta pole eksistents kaugeltki täisväärtuslik. Näiteks suurem osa suitsiide sooritatakse läheduse, mitte raha puudumise tõttu. Loomulikult oleks äärmiselt naiivne, lausa utoopiline oodata, et riigimehed kulutaksid oma kallist aega millelegi nii võimatule, nagu seda on hingehaavade parandamine, ent oleks paslik kas või veidi rohkem rõhku panna mittemateriaalsete vajaduste rahuldamisele.
17, gümnasist, Kohtla-Järve

Ja kupatagu [poliitikud] Eestist välja mängupõrgud, mis meie rahvast laostavad ja kuritegevust, kaasa arvatud riigivargust, soodustavad.
78, agronoom, Tartu

Kõik ruttavad ostma kalleid kingitusi, aga nemad, kellel pole ei raha, kodu, sooje riideid ega perekonda, neil on kurb, neil on külm ja nad on kergesti haavatavad. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Mina küll mitte! Aga keda me selles süüdistame? Ikka neid, kes kisuvad palgad miinimumini, neid, kes tõstavad kommunaalmaksud taevasse.
7.kl õpilane, Pärnu

Praegustel aegadel on võib-olla kõige suurem ja üldisem probleem see, et kõrgkoolide õppemaks on liiga suur ning noored peavad võtma õppelaenu, et seda tasuda. Seega on nad juba väga varases eas sunnitud võtma pangalaenu, mille tagasimaksmine võtab kaua aega ning sunnib üliõpilasi juba varakult mõtlema töökoha peale. Töö aga omakorda häirib nende õppeedukust, eriti juhul, kui nad asuvad tööle öösiti, näiteks ööklubidesse. Seega võiks Valitsus mõelda selle peale, et leida rohkem võimalusi õppemaksu tasumiseks ning toetada hariduse toetamise kaudu riigi järelkasvu.
7.kl õpilane, Tartu

Tundub, et enam ei ole sellist asja nagu ühtsus – võitlemine ühise eesmärgi nimel. Nüüd on vaid tähtis, milline erakond suudab üle trumbata teiste valimislubadused, mille õnge lihtsameelsed inimesed lähevad ning hiljem, kui valitsus on juba moodustatud, ei mäleta neid lubadusi enam keegi ning elu jätkub samamoodi nagu eelmised 4-5 aastat, kui just tingimused veel halvemaks ei muutu. /---/ Soovin, et tarku valikuid teeksid ka meie riiki juhtivad inimesed, siis elaksimegi ühel ilusal päeval juba paremas Eestis.
7.kl õpilane, Tartu

Kokkuvõtlikult tahan öelda, et Eesti peaks rohkem mõtlema oma elanike elu parandamisele ja võimalustele Eesti eluolu parandamiseks, mitte selle halvemaks muutmiseks nii tavalistele elanikele kui ka kodututele, kellel on ju ka vahetevahel head ideed. Parem Eesti kõigile!
6.kl õpilane, Virtsu

Eesti võiks olla tulevikus rohelisema eluviisiga. Arvestades seda, et tuuleenergia muutub järjest odavamaks, võiks Eesti investeerida tuumaelektrijaama asemel suurde tuuleparki. Erinevalt põlevkivist ei lõpe tuuleenergia otsa.
16, gümnasist, Vinni

Soovin, et inimesed suudaksid natukenegi vaadata üle sellest tarbimisühiskonna barjäärist ning näha elu tõelisi väärtusi. Soovin, et pered veedaksid koos rohkem aega ning vanemad täidaksid enam oma põhikohust – oma võsukeste kasvatamist. Kui need väikesed palved oleks täidetud, tekikski Eesti, milles just mina elada tahan.
20, üliõpilane, Tartu

Mulle meeldib, et inimesed ei uhkustaks ega lööks, narriks ja peksa ei annaks teistele.
8, õpilane, Tartu

Inimesed peavad vähem autoga sõitma, siis ei riku loodust.
9, õpilane, Tartu

Eestlane olla on rõõmus. Aga probleem on see, et inimesed on teineteise vastu pahad. /---/ Võiks muutuda see, et kõik inimesed ei viska prügi maha. Veel ei meeldi mulle see, et nad võtavad puid maha.
8, õpilane, Tartu

Inimesed tuletavad meelde minevikku ja heietavad seda kaua aega. Sellega hoiavad nad aga Eestit kinni. Keegi ei oska öelda, milline võiks Eesti välja näha 100 aasta pärast, kuid kui me hoiame minevikust nii kõvasti kinni, ei muutugi siin midagi. Inimesed peaksid mineviku unustama just Eesti nimel, milles meie lapsed ja nende lapsed kunagi kasvavad.
9.kl õpilane, Abja

Ka ajakirjandus võiks vähem mõelda pommuudise kommertslusele ja kajastada sündmusi adekvaatselt. Arvan,et oleme ühiskonnas nii mõnedki hädad kaela tõmmanud tänu üliagarale pressile.
58, õpetaja, Tartu

Mind häirib tänases Eestis see, et jäetakse mulje nagu kõik, mis on siin, on väike. Kusagil mujal on see tõeline maailm. Keskus. Seal toimuvad sündmused, mis peaksid jalust rabama meid kõiki, ja meie unistus on vaid sinna pääseda. Mõni moe-show on tähtsam kui vana-usulised Peipsi-ääres. Tunnen protesti sellise mõtteviisi vastu, mis kasvatab meeleolus, et andekamate ainuke "pääsetee maailma" on minna "sinna". Kalamaja on minu silmis kaunim kui Pariis ja vanaema kartulipõllu vihma-ootus tähtsam kui David Beckhami abielu. Ajakirjandus kannab ühiskonnas nii suurt ja vastutusrikast rolli, sest on suuremale osale meist kõrvade ja silmade eest, et kaaluvad üle vahel otsustajatki.
20, üliõpilane, Tallinn

Eesti meedia, olgu rääkiv või kirjutav, ei püüagi avalikku arvamust ja rahva hoiakuid tervendama asuda. Üldjuhul on tänased ajakirjanikud sama vähe võimelised olukorra ohtlikkust tajuma, nagu nende tänased õpetajadki, kes usuvad, et kõik toimuv on mittemõjutatav, pealegi määrab vaba inimene oma käitumise ise. Ei tulda selle pealegi, et enamus inimesi vajab juhtimist, eeskirju ja eeskujusid ja allub meelsasti distsipliinile, sest üksindusele eelistatakse kuuluda kollektiivi (gruppi) ja vähem vastutada.
8.kl õpilane, Sillamäe

Tahaksin, et rikkad ja väga rikkad inimesed sooviksid aidata edasi püüelda ka neil, kes oma võimaluste või haiguste tõttu ei saa iseseisvalt eluga hakkama. Tahaksin elada üksteisest hoolivas Eestis.
algkooli õpilane, Sindi

Kodu ja kodumaa jutu võtaksin kokku lühidalt nii: minu arvamist mööda ei saa ühelegi inimesele peale suruda ei kodu- ega kodumaatunnet – see peab kasvama välja inimese enda seest. Selleks ei saa midagi ära teha ei ükski riik ega kui iganes hästi läbi mõeldud poliitika. Küll aga võib läbimõeldud poliitikaga toetada inimeste kindlustunnet, mis omakorda saab olla aluseks patriotismitundele.
43, lasteaiakasvataja, Märjamaa vald

Soovin, et meedikud tunnetaksid vastutust, mida Hippokratese vande andmine neile pannud on. Teisalt aga sooviksin, et ühiskond mõistaks tõsiasja, et sõltumata meditsiini edusammudest võivad osad seisundid, tõved ja õnnetused kaasa tuua letaalseid tagajärgi. Ning et neid tagajärgi on kergem ennetada kui hiljem kurva faktiga silmitsi seista.
34, nõustaja, Tallinn

Meid ei päästa eskapistlik rännukihk või pealiskaudsed teadmised teistest kultuuridest ja ühiskondadest. Mis sellest, et reisil olles näeme enamasti ainult head. Peaksime tulema oma reisidelt tagasi sooviga muuta Eestit kodusemaks ja omanäolisemaks kohaks; mitte soovida minna ikka ja jälle, või veel halvem – minna jäädavalt. Selleks, et tahta tulla tagasi, vajame kodusoojust, ligimesearmastust ja tunnet, et Eestis on hea elada. Kindlust, et siin on head inimesed, head koolid, kenad linnad ja külad, puhas keskkond ja värsked ideed. Rahulik ja mõtestatud arukas elu.
22, üliõpilane, Tallinn

Kuid kui saada lahti kutsekoolide halvast mainest ja loosungist, nagu oleksid need koolid vaid kõige nõrgematele õpilastele, kellel puudub tahe või üldse võimalus ülikooli astumiseks, siis ehk tõuseks ka noorte poolne initsiatiiv ning kutsehariduse atraktiivsus. Selleks peaks nii ühiskond kui ka riik neid erialasid korralikult tunnustama, sest iga noor tahab ju korralikku palka ja prestiižset kohta ning heade eneseteostusvõimalustega töökeskkonda.
17, gümnasist, Keila

Meil kõigil on võimalik riiki muuta, alustades kas või oma linnas või vallas. Kaasata inimesi ja moodustada kindel grupp, kes võitlevad koos, ühtse suhtumisega, millegi ühise eest. Kindlasti on olemas inimesi huvitavate mõtete või ettepanekutega riigi muutmisel, ma pean silmas paremaks muutmisel. Kahjuks aga kas ei taheta või ei osata nendest lihtsalt rääkida.
9.kl õpilane, Tartu

Tark ja mõistlik inimene võiks olla meie jõud ja Nokia. Asjadekultuse võiksime jätta maha. Me ei tohiks olla üksteise vihased konkurendid, vaid sõbralikud eeskujud.
22, üliõpilane, Tallinn

Kui me õpiks suhtlema ka nendega, kes meile ei meeldi, nägema nende positiivseid külgi ning maha matma oma kättemaksusoovi, mis on üsna lapsik, läheksid ka sisepoliiilised pinged väiksemaks. Just nimelt suhtlust ja oskust aru saada neist, kes on erinevad, peaks õpetatama juba lasteaias. Keegi meist ei tahaks ju elada Eestis, mis on ebakindel, täis erinevate rahvuste rahutusi ja ähvardusi, kuid meist igaüks peab muutuma, muidu pole ka riigi muutumine paremuse poole võimalik.
17, gümnasist, Tallinn

Võib-olla oleks siiski aeg sellest valusast minevikust lahti lasta, mida ikka ja jälle meenutatakse. Unustada kasvõi hetkeks, kust me tuleme. Andestada, sest ainult andeks andes vabaneme mineviku painest. Kui me enam ei tunne, et see raske koorem meie õlgu rõhub, on lihtsam sammuda tuleviku teed mööda.
17, õpilane, Tõrva

Mida saaksime me teha, et Eestis oleks parem elada? Lootusetu oleks teha ettekirjutusi teistele, kuigi see tundub kõige kergem. Tegelikult peaksime vaatama üle väärtushinnangud iseenese sees. Räägime taga oma naabreid ning kurdame, et keegi ei hooli meist; sahkerdame endale veel paar korterit kena merevaatega, saadame inimesed välja ja kui tänaval mõnda kodutut näeme, möödume temast nina kirtsutades nii kiiresti kui võimalik; hurjutame riigijuhte, kuid ei mõtle sellele, et oma firmades või isegi perekonnas teeme samuti valesid otsuseid; pahandame noortega, kuid ei mõtle sellele, et meie alkoholilembus on neidki mõjutanud. Ühiskond ilma armastuseta on väga haige. Kui me püüaksime armastada teisi nii nagu iseennast, oleks kindlasti palju parem elada.
17, gümnasist, Tallinn

Kõik on meie teha. Demokraatlik ühiskond, mis annab igaühele õiguse otsustada, nõuab kriitilist analüüsi meie aja ja tegevuse suhtes. Tulevik kuulub võitjatele ja oleme otsustanud võtta väljakutse vastu. Meie roll ja kaasreisijate eesmärgid võivad olla üsna erinevad, seepärast nõuab see meilt pidevalt uuenemist ning innovatsiooni, et läbi näha neid arengusuundi, mis meid ootavad ees.
20, üliõpilane, Tallinn