2020. aasta lõpus trükist ilmuvas Springeri kirjastuse uues käsiraamatus „Handbook of Research Ethics and Scientific Integrity“ on võimalik lugeda eetikakeskuse juhataja ja nooremteadurite artikleid informeeritud nõusoleku küsimisest ning eetikakoodeksitest.
Informeeritud nõusolekut peetakse eetilise teadustöö võtmekomponendiks, kuid teaduskogukonnas pole selget kokkulepet, millisena see piisav on. Teadusvaldkonnad on erinevad ning probleemid tekivad, kuna ühes valdkonnas (nt biomeditsiin) sobilik nõusoleku vorm ei sobi samal kujul mõnda teise valdkonda (nt kommunikatsiooniuuringud).
Artiklis „Informed Consent and Ethical Research“ kirjutavad prof Margit Sutrop ja eetika nooremteadur Kristi Lõuk, mis on informeeritud nõusolek, millest see koosneb ning millises vormis on võimalik seda küsida. Autorid analüüsivad, mis on informeeritud nõusoleku printsiibi järgmises muutusi põhjustanud: kui palju on seda mõjutanud teaduse ja tehnoloogia areng ning muutunud eetilised raamistikud. Samuti osutavad Sutrop ja Lõuk, miks on oluline informeeritud nõusoleku küsimisel lähtuda kontekstist, mis arvestab erinevate uuringuvaldkondade ja –meetoditega.
Professor Sutropi ning nooremteadurite Mari-Liisa Parderi ja Marten Juuriku artikkel „Research Ethics Codes and Guidelines“ annab ülevaate eetikakoodeksite kujunemisloost ning toob esile nendega seonduvaid kitsaskohti, kuid pakub ka lahendusi koodeksite koostamiseks ning rakendamiseks. Näiteks, nende koostamisprotsess peab olema kaasav ning inimeste kaasahaaramiseks on hea üheskoos lahendada päriselulisi juhtumeid, et väärtuste üle arutleda. Samuti osutavad autorid, et n-ö deklareeritud ja elatud väärtused peavad olema kooskõlas mitte üksnes juhi, vaid kogu organisatsiooni ja selle kultuuri tasandil.
Teadlaste eetikakoodekseid kirjutatakse sageli pärast väärkäitumise juhtumite ilmnemist. Teisalt, eetikakoodeksite laialdasem levik tuleneb ka sellest, et surve teadlastele on suurenenud ning nad seisavad silmitsi vastuoluliste kohustustega. Lahendus eetikakoodeksite paljususele – luuakse mõned universaalsed üldised koodeksid või kooskõlastatakse olemasolevaid dokumente – on samuti problemaatiline. Universaalne koodeks teeb sageli ohverdusi sisukuse arvelt, et olla rahvusvaheliselt vastuvõetav, kuid inimeste erinevad väärtused tekitavad siiski võimaluse dilemmadeks ja konfliktiks.
Käsiraamatu koostajad kirjutavad, et raamat annab põhjaliku koondülevaate teaduseetika hetkeseisust ning pakub kõige uuema informatsiooni näiteks privaatsuse, andmehalduse, informeeritud nõusoleku, petturluse või ka plagiaadi kohta. Käsiraamat „Handbook of Research Ethics and Scientific Integrity“ tuleb trükist novembris 2020.
Rohkem infot raamatu kohta leiab Springeri kodulehelt.