2.TEADUSTÖÖ TEGEMINE

Tagasi esilehele

Teadustöö tegemine hõlmab peale andmete kogumise ja analüüsi ka ohutuse, turvalisuse ning kaasatud isikute ja loomade heaolu tagamise küsimusi. Samuti tuleb arvestada uuringusse kaasatud inimeste õigusi ja huve.

TEADLASE VASTUTUS

2.1 Kuidas kohelda uuringusse kaasatud isikuid?

2.1.1 Teadlane austab uuringusse kaasatavate vaba tahet, tagab nende autonoomia, inimväärikuse, privaatsuse ja heaolu kaitse, hoidudes nende kahjustamisest.

2.1.2 Teadlane küsib inimeste vahetul uurimisel ja neilt isikuandmeid kogudes eelnevalt teavitatud nõusolekut ning tagab, et nõusolek on teadlik ja vabatahtlik. Erandkorras on lubatud nõusoleku küsimine pärast andmete kogumist, kui eelnev nõusoleku küsimine takistab uurimiseesmärkide saavutamist, ent pidades silmas, et selline andmekogumine ei kahjustaks uuringusse kaasatuid ja sellel oleks eetikakomitee eelnev kooskõlastus.

2.1.3 Teadlane teavitab uuringusse kaasatuid sellest, mis on teadustöö eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes uuringut rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes andmetele ligi pääsevad, kuidas ja kui kaua neid hoitakse ning kuidas toimitakse juhuleidudega.

2.1.4 Teadlane teavitab uuringusse kaasatavaid nende õigusest uuringus mitte osaleda ja nõusolek igal ajal tagasi võtta ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada uuritava nõusolekut uuringus osaleda.

2.1.5 Teadlane koormab uuringusse kaasatavaid ja sellega seotud rühmi võimalikult vähe.

2.1.6 Teadlane hindab kaasatavate isikute ja sotsiaalsete rühmade uurimisel nende haavatavust ning riske, kaitstes neid võimaliku häbimärgistamise, marginaliseerimise või huvide kahjustamise eest. Teadlane seisab hea selle eest, et uuritavate heaolu pärast teadustöös osalemise lõppu uuringus osalemise tõttu ei väheneks.

2.1.7 Teadlane jagab teadustööst tulenevaid hüvesid õiglaselt kõigi uuringusse kaasatutega, kelle osaluse või traditsiooniliste teadmisteta ei oleks teadustöö hüved ellu viidud. Ta seisab hea selle eest, et teadustööst tulenevad positiivsed mõjud haavatavatele gruppidele oleksid ellu viidud.

2.1.8 Arengumaades tehtava teadustöö puhul lasub teadlasel kohustus tagada, et sellest tulenevad hüved jõuavad ka kogukonnani.

2.2 Millised on andmete teadusliku töötlemise põhimõtted?

2.2.1 Teadlane ei võltsi andmeid, ei täienda puudulikku andmestikku meelevaldselt ega mõtle andmeid välja.

2.2.2 Teadlane on andmete kasutamisel kriitiline, ei tee nende alusel põhjendamatuid järeldusi ega anna alusetuid hinnanguid, ei esita näiteid valikuliselt ega kasuta andmete analüüsi kallutatult.

2.2.3 Teadlane protokollib võimalikult täpselt andmete kogumist ja analüüsimist ning tagab nende töötlemise läbipaistvuse, et andmete kvaliteeti saaks kontrollida ja vajaduse korral analüüsi korrata.

2.2.4 Teadlane kirjeldab ja vormindab kogutud andmeid nii, et oleks tagatud nende võimalikult avatud ja laialdane kasutus, ning viitab kasutatud andmetele korrektselt.

2.2.5 Teadlane järgib teadustöös isikuandmete kaitse põhimõtteid ja regulatsioone.

2.2.6 Teadlane tagab võimalikult laialdase ligipääsu andmetele, kaaludes, millised on põhjendatud ligipääsupiirangud, võttes arvesse nii isikuandmete kaitse vajadust, uuritavatele antud lubadusi kui ka teadushuvi.

2.2.7 Teadlane säilitab koostöös teadusasutusega teadusandmeid võimalikult kaua, võttes säilitusaja määramisel arvesse andmete teaduslikku väärtust, oma teadusvaldkonna tavasid, teadusasutuse füüsilisi ja tehnilisi võimalusi ning uuritavate või andmevaldajatega tehtud kokkuleppeid. Isikustatud kujul andmeid säilitab teadlane nii kaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

2.2.8 Teadlane tagab andmete talletamisel ja kasutamisel nende terviklikkuse ja turvalisuse ning vajaduse korral hävitab need ohutult ja nõuetekohaselt.

2.2.9 Teadlane seisab hea selle eest, et teaduslikud andmed oleksid võimalikult lihtsalt leitavad ja kasutatavad.

2.3 Kuidas tagada teadustöö ohutus?

2.3.1 Teadlane tagab teadustöö raames enda ja kõigi teiste teadustöös osalejate ning teadustööga seotud isikute tervise ja heaolu kaitse.

2.3.2 Teadlasel lasub kohustus hinnata teadustöö tegemisega kaasnevaid riske ning teadvustada ja välja töötada meetmed riskide maandamiseks. Võimalikest ohtudest ja turvariskidest teavitab ta ka oma kolleege ning teadusasutust.

2.3.3 Kui ilmnevad uued riskid ja ohud, hindab teadlane, kuivõrd on võimalik teadustööd endisel kujul jätkata kellegi tervist ja heaolu kahjustamata, ning vajaduse korral muudab teadustöö läbiviimist.

2.3.4 Teadlane vastutab töökeskkonna turvalisuse eest ning tagab, et ligipääs ohtlikele ainetele, seadmetele ja organismidele ning konfidentsiaalsele teabele on kõrvalistele isikutele piiratud.

2.3.5 Teadlane austab uuritava looduskeskkonna ning vaimse ja ainelise pärandi terviklikkust ning eemaldab uuritavaid objekte nende algupärasest keskkonnast vaid põhjendatud juhtudel.

2.3.6 Teadlane hoidub looduskeskkonna ja kultuuripärandi kahjustamisest. Juhul, kui uuritakse ohustatud liike, kaitsealuseid mälestisi või piirkondi, taotleb ta teadustööks vajalikud load ja kooskõlastused.

2.4 Mida loomkatsete puhul silmas pidada?

2.4.1 Teadlane tagab uuringus osalevate loomade heaolu ning lähtub loomkatsete kavandamisel ja läbiviimisel 3V printsiibist: kasutab loomkatseid ainult siis, kui loomi mittekasutav alternatiiv on kättesaamatu ehk võimaluse korral vahetab loomkatsed alternatiivsete tehnikate vastu, kahandab loomade arvu vähima vajaliku hulgani ning viimistleb teadustöö toiminguid, et vähendada loomade praegusi ja tulevasi kannatusi ning valu. Kui võimalik, kasutab teadlane vähem valutundvaid liike.

2.4.2 Teadlane hoolitseb selle eest, et katseloomadel oleksid head elutingimused ja et nende võimalikult maksimaalne heaolu oleks tagatud nii katsete ajal, aretuses, pidamises kui ka transportimises.

2.4.3 Teadlane teeb loomkatseid ainult vajalike lubade olemasolul.

 

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

2.5 Kuidas tagada teadustöö ohutus?

2.5.1 Teadusasutus tagab, et kõigil ohtlike materjalide, organismide ja seadmete käsitsejatel on vajalikud teadmised, oskused ning vahendid ohutuks teadustööks.

2.5.2 Teadusasutus teavitab tõsise ohu ilmnemisel avalikult kõiki ohustatud isikuid ja tegutseb võimalikult kiirelt, et oht likvideerida.

2.6 Kuidas toetada teadusandmete haldamist?

2.6.1 Teadusasutus toetab andmete ja uurimisainese vastutustundlikku haldamist vajaliku taristu, väljaõppe ning juhistega.

2.6.2 Teadusasutus seisab hea selle eest, et andmete kasutamise piirangud oleksid põhjendatud ja õiglased ning et teave asutuse valduses olevate andmete kasutatavuse ja seonduvate intellektuaalomandi õiguste kohta oleks hõlpsalt kättesaadav.

2.6.3 Teadusasutus tagab, et olulise mõjuga andmed ühiskonna või looduskeskkonna kohta säilivad ja on kättesaadavad võimalikult kaua.

 

 

 

Tagasi esilehele

 

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi

Fotol inimesed Riigikogus lippude taustal seismas

Patsiendi elulõpu tahteavalduse töörühm annab oma kolme aasta tööviljad üle Sotsiaalministeeriumile

Pildil on arutelumängu mängukaardid- ja raamat.

sTARTUp Day’l on esindatud ka humanitaarvaldkond