Arvamusfestivalil räägime patsiendikesksusest ja laste vaimsest tervisest

Tartu Ülikooli eetikakeskus viib tänavusel Paide Arvamusfestivalil läbi kahte arutelu. Patsiendikesksuse ja laste vaimse tervise teemalised arutelud toimuvad 11. augustil.

Eetikakeskuse arutelupäeva avab „Helesinine unistus patsiendikesksest Eestist“ Arvamusfestivali Avastuste alal. Arutame koos erinevate osapooltega, mida täpselt patsiendikeskse tervishoiu loomiseks vaja läheb.

Üks arutelu lauajuhtidest, perearst Ruth Kalda leiab, et patsiendikesksus pole mitte aja, vaid suhtumise küsimus: „Aega, mis meil on patsiendiga suhtlemiseks planeeritud, saab kasutada erineval viisil- patsiendikeskselt või mitte. Teadusuuringud ei ole näidanud, et patsiendikeskne suhtlemine enam aega võtaks kui nn autoritaarne, arstikeskne lähenemine.“ Kalda nendib, et patsiendikeskse suhtlemise läbi võidavad kõik osapooled ravi lõpptulemuses. „Kui patsient on kaasatud igakülgselt tema ravi protsessi, siis saab ta sellest enam aru, tema ravisoostumus on parem ja rahulolu kõrgem,“ lisab Kalda.

Arutelu toimub koos arstitudengite, õdede, arstide ja patsientide esindajatega, et leida koos võimalikult mitmekülgne vaade tervishoiutöötajate ja patsientide suhete võimalustesse ja väljakutsetesse.

Teine arutelu „Laste vaimsest tervisest terviklikult – on see võimalik?“ toimub Tervise alal.  Arutelul püüame kõnetada laste vaimse tervise teemat kui tervikut. Lisaks pakume täiskasvanutele võimalust kaasa mõelda, kuidas nad oma lapsi nende arengus paremini toetada saaks.

Irja Ivarinen, Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku arst, soovitab täiskasvanutele lastekeskset lähenemist. „Kui laps kogeb, et teda mõistetakse ja väärtustatakse talle tähtsate inimeste poolt, on sellel tervendav mõju läbi kogu elu,“ sõnab Ivarinen. „See on üks Daniel Sterni tsitaat, mis mulle väga meeldib. See võtab lihtsalt kokku kõik väga olulise just lapse jaoks.“

Kliiniline psühholoog Ailen Suurtee esmane soovitus on, et täiskasvanu peaks enam uskuma, kui laps talle midagi kurdab või räägib: „Täiskasvanu ülesanne on luua usalduslik ruum, kus laps saab end julgelt väljendada, kui ta midagi väljendada tahab.“ Suurtee arvab, et vanemlik haridus on kõige alus, et lapsevanemana teha lapse vaimset tervist toetades parimaid valikuid. „Täiskasvanu ülesanne on ennast harida, lugeda ja teistega rääkida, et aru saada, milliseid erinevaid muresid tõepoolest ühel väikesel inimesel saab olla,“ lisab ta.

Arutelus vastavad eksperdid küsimusele, miks ei räägita laste vaimsest tervisest terviklikult? Kuidas kaotada ühiskondlik stigma laste vaimse tervise teemades ja normaliseerida neist kõnelemist?

Eetikakeskuse osalemist Arvamusfestivalil toetab Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ jätkuprogrammi 2015-2020 raames.

Täpsem info arutelude ja osalejate kohta SIIT
Arutelu „Helesinine unistus patsiendikesksest Eestist“ Avastuste alal reedel, 11. augustil kell 12.00-13.30.
Arutelu „Laste vaimsest tervisest terviklikult – on see võimalik?“ Tervise alal reedel, 11. augustil kell 14.00-15.30.