Eksperdid arutlevad eetikakoodeksite vajalikkuse üle

Homme, 14. juunil esitleb Tartu Ülikooli eetikakeskus Tallinnas raamatut „Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad“, mis on 2007. aastal ilmunud käsiraamatu teine, täiendatud trükk. Raamatuesitlus toimub Eesti Rahvusraamatukogus Milleri salongis algusega kell 14.00.

Esitlusel kõneleb eetikakoodeksitest USAs professor Elisabeth Hildt Illinoisi Tehnoloogia instituudist. Paneeldiskussioonis arutlevad eksperdid ja koodeksite kasutajad, miks organisatsioonid ja kutseühendused eetikakoodekseid vajavad ning milliste väljakutsetega tuleb nende koostamisel silmitsi seista. Diskussioonis osalevad Heiki Sibul, Agris Peedu, Priit Hõbemägi ja Steven-Hristo Evestus, diskussiooni juhib Aive Pevkur.

Kuigi arstide eetikakoodeks on juba loodud, leiab Agris Peedu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees, et ka Regionaalhaiglale tuleks oma terviklik heade tavade kogumik kasuks.  Peedu sõnul on PERH oma eetikakoodeksi koostamisega poolel teel. Ta rõhutab, et koostamisprotsess peab kindlasti olema terviklik: „Üksnes eetikakoodeksi koostamisest ei piisa; oluline on töötajaid koolitada ja tagada, et töötajad saaksid ka tegelikkuses koodeksile toetuda."

Steven-Hristo Evestus, Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör nendib, et 2013. aastal jõustunud uuest prokuröride eetikakoodeksist on palju abi olnud. „Eetikakoodeks aitab meie organisatsiooni liikmetel jõuda prokuröride ametieetikale ja käitumisele esitatavates nõuetes ühistele arusaamadele ning kujundada väärikat käitumist,“ sõnab Evestus. Ta lisab, et koodeks aitab taunitavaid seisukohti kolleegidele või avalikkusele ka sisuliselt ja arusaadavalt põhjendada.

Ametniku eetikakoodeksist räägib paneeldiskussioonis Heiki Sibul, Eesti Interneti Sihtasutuse juht. „Mõnedki elukutsed ja tegevusalad on spetsiifilised ja mõjutavad teisi ühiskonnaliikmeid nii olulisel määral, et kodust kaasa saadud üldinimlikest väärtustest ei piisa,“ märgib Sibul. Tema hinnangul on ametnike eetikakoodeks korduvalt rakendust leidnud: „Ametnike sõnavabaduse küsimuses, ka sotsiaalmeedias, oleme mitme juhtumi puhul saanud koodeksile toetuda.“

Priit Hõbemägi, Eesti Ekspressi toimetaja hinnangul on ajakirjanduseetika koodeksit sageli tarvis: „Ilma koodeksita on selle loomisest peale olnud täiesti võimatu ajakirjanduseetikat puudutavaid küsimusi lahendada. Eetikakoodekseid on vaja, sest ka südametunnistuse seadused vajavad kirjalikku vormi.“

Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostatud „Eetikakoodeksite käsiraamatu“ (2007) ilmumisest on möödunud kümme aastat. Toonane kogumik leidis tänulikke lugejaid – kogu tiraaž müüdi kiiresti läbi. Kümne aastaga on kutsealade ja organisatsioonide hulk, kes on oma eetikakoodeksi vastu võtnud, tunduvalt kasvanud. Esitletava raamatu „Eetikakoodeksid. Väärtused, normid ja eetilised dilemmad“ koostamise ajal võis kokku lugeda juba 217 Eestis kehtivat eetikakoodeksit.

Raamatust on abi ettevõtetele, organisatsioonidele, kutsekodadele ja -liitudele, kes soovivad oma eetikakoodeksi luua või olemasolevat uuendada. Samuti neile, kes soovivad oma organisatsioonis väärtuste üle süsteemselt arutleda ja oma liikmete kasvamist toetada.

Raamatuesitluse kava: http://www.eetika.ee/et/raamatuesitlus-eetikakoodeksid

Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.