Autor:
Margit Jaanson

Hea kooli võrgustiku ekspert-koolid said eetikakeskuselt kingiks mängu eesti rahva väärtustest

Tartu Ülikooli eetikakeskus andis 21. veebruaril toimunud Eesti Vabariigi sünnipäeva-aktustel pidulikult üle eetikakeskuses välja töötatud mängu „Eesti rahva sada valikut. Arutelumäng väärtustest“ esimesed eksemplarid. Mängukomplekti said hea kooli võrgustiku ekspertkoolid – Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ja Kilingi-Nõmme Gümnaasium.

Koostöö ja head suhted koolides ja lasteaedades on Tartu Ülikooli eetikakeskuse haridussuuna tegevustes tänavu erilise tähelepanu all. „Uue mängu kinkisime oma võrgustiku silmapaistvatele koolidele, et testida, kas ja kuidas mäng ärgitab kooliperet ja kogukonda paremale üksteisemõistmisele ja koostööle,“ ütles eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop. „Me näeme ühiskonnas sageli võimetust üksteist kuulata ja konsensusele jõuda. Väärtuste mäng õpetab looma sõbralikku ja austavat arutelu ka siis, kui mängijate väärtused erinevad.“

Kristjan Jaak Petersoni ning Kilingi Nõmme gümnaasiumi õpilased ja õpetajad said eetikakeskuse mängujuhtide abil väärtuste mängu läbi mängida. Tagasiside on seni olnud väga tunnustav.

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor Erli Aasametsa sõnul võtab kool mängu juba lähipäevil kasutusele. Aasamets mängis ka ise koos õpilastega ja peab seda suurepäraseks õppevahendiks. „Oma õpilastega mängin kindlasti majanduse tunnis. Näen võimalust kasutada mängu ka ühiskonnaõpetuses,“ sõnas koolijuht. Mäng õpetab lastele koostööd ja kuulamisoskust, etteantud valikud ei ole aga ideaalsed, märkis ta. „Üks vaiksem õpilane sosistas mulle mänguolukorra lahendamise ajal, et siin ei olegi ju sobivat käitumisvarianti. Just see igapäevaste dilemmade väljatoomine ongi mängu parim osa!“.

Image
Naised seisavad.

„Plaanime mängu kasutada inimeseõpetuse ja psühholoogia tundides,“ ütles Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi direktriss Merike Kaste. „Ja kindlasti saab seda kasutada ka õpilasesindus oma üritustel, nii et meil on mänguplaan olemas.“ Direktrissi sõnul oli huvitav jälgida, kuidas gümnaasiumiõpilased mänguolukordade üle arutlesid ja mis neid sütitas. Õpilaste valitud lahendused näitasid tema meelest ka uue põlvkonna väärtusi ja arutlemisoskust ning -julgust.

„Tore oli teistega arutada. Meeldis, et oli palju ka eesti kultuuri, „Tõe ja õiguse" juhtumid kõnetasid. Huvitav oli teada saada, mida teised arvavad,“ ütlesid Petersoni gümnaasiumi 10. klassi õpilased Ragne, Kirti ja Ivika, kes oleksid mängu vägagi nõus mängima ka sõpradega.

Eesti rahva sada valikut“ on arutelumäng väärtustest, mis aitab mängijate vahel lugupidavas õhustikus dialoogi luua. Haridusliku eesmärgiga mäng on mõeldud laiale ringile: teismelistest eakateni, talupidajast pealinna elanikuni. Mängijad õpivad etteantud eluliste ja kirjanduslike juhtumite abil tundma omaenda ja kaaslaste väärtusi, kaitsma oma valikuid ja kuulama teisi. Laias laastus võiksid need oskused ja kogemused viia sidusama ühiskonnani.

Arutelumängu „Eesti rahva sada valikut“ esimene trükk on küll valmis, kuid komplektide arv on praegu veel piiratud. Alustuseks on trükitud 50 mängukomplekti, millest kolm esimest kuuluvad nüüdsest hea kooli ja hea lasteaia võrgustiku „Hea kooli eksperdi märki kandvatele Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumile ja Kilingi-Nõmme Gümnaasiumile ning „Hea lasteaia eksperdi“ märgise kandjale Rannamõisa Lasteaiale. Teistel haridusasutustel on võimalik mängu TÜ eetikakeskusest laenutada või kutsuda mängu läbi viima. Tulevikus on plaan mäng teha kättesaadavaks kõigile soovijatele.

 

Päisefotol vasakult: Mari Karon (KiNG), Helen Hirsnik ja Õnne Allaje (TÜ eetikakeskus). Foto: Margit Jaanson.

Alumisel fotol: Vasakult: Margit Sutrop, Nele Punnar (TÜ eetikakeskus) ja Merike Kaste (KJPG). Foto: Triin Paaver

Pildil on inimesed istumas laudade taga

Esmakordselt Eestis – 11 haigla ühine kliinilise eetika seminar

Navi lastelaager

Kas ikka tasub Ida-Virumaale õpetajaks minna?

Pildil on avaras saalis inimesed istumas laua taga

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad saavad eestikeelsele õppele üleminekul tuge Tartu lasteaedade kogemustest