Autor:
Õnne Allaje-Kukk / Tartu Ülikooli eetikakeskus

Põhjamaade saadikud soovivad Eestile rohkem diskussiooni valupunktide üle

19. juunil esitles Tartu Ülikooli eetikakeskus Estonia Talveaias kogumikku „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“. Raamat pakub põneva pilguheidu Eesti ja Põhjamaade identiteedi ajaloolisse kujunemisse ja praegusesse väärtusruumi.

Mullu augustis peetud konverentsi „Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?“ ja samanimelise arvamuslugude- ning fotokonkursi keskne küsimus oli, milline on Eesti identiteet ja paiknemine väärtuste maailmakaardil. Kes me tahame olla ja kes me praegu oleme? Sissejuhatuseks rääkis Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop, et konverentsil oli huvitav kuulda, kuidas vastasid nendele küsimustele Eesti ja Põhjala tippteadlased. Raamat valgustab lisaks ka seda, mida väärtustab rahvas. Prof Margit Sutropi sõnul on pärast konverentsi tema käest sageli uuritud, mis see vastus võiks olla: kas Eesti siis on või ei ole Põhjamaa? „Eesti tahab olla nagu Põhjamaad, aga Põhjamaad ei tea sellest eriti midagi,“ naljatas prof Sutrop.

Sotsioloog Mikko Lagerspetzi, arvamuslugude konkursi ühe võitja sõnul tundub üldjoontes olevat kolm erinevat suhtumist: 1) Eesti ongi praegu üks Põhjamaadest, 2) Eesti ei ole veel Põhjala riik, aga peaks rohkem põhjamaiseks saama ja 3) Eesti peaks käima oma erilist rada. Lagerspetz nendib, et tema kuulub pigem teise rühma: „Mina olen põhjamaise ühiskonna „toode“, ja ilmselt ei imesta keegi, kui ütlen, et näeksin meeleldi Eestit Põhjamaadele lähemale liikumas.“ Ta lisab, et kuigi raamatus avaldatud esseede autorid on näiliselt eri meelt, on pealispinna all lahkarvamusi vähem, kui esmapilgul tundub.

Arvamuslugude konkursil võitja kirjanik Emma Juslin puudutas nii Eesti kui Põhjamaade ühiskonna valupunkte, mis seostuvad pagulaskriisiga. „Ma tunnen, et Eestis on hea ja avatud ühiskond, kus neil teemadel on võimalik arutleda,“ sõnas Juslin, „sa ei pea olema poliitiliselt korrektne, vaid kõigest saab vabalt rääkida.“ Emma Juslin loodab, et ka Põhjamaade kogumik ärgitab inimesi enam väärtuste üle kõnelema.

Ürituse paneeldiskussiooni kutsutud Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktorit Christer Haglundi ja Põhjamaade saadikuid paluti jagada oma kogemusi: mis Eestit Põhjamaadega lähendab ja mis neist eristab? Kujunes põnev diskussioon, mis lõi Estonia talveaias vaimse, kaasa mõtlema kutsuva atmosfääri. Taani suursaadik Søren Kelstrupi arvates on Eestis usalduse tase madalam kui Põhjamaades ning konkurentsi ja koostöö vaheline tasakaal on konkurentsi poole kaldu: „Eestlastel tundub olevat püüdlus, et minu perel ja minu lapsel läheks paremini kui teistel. Soov ühise hüve nimel panustada pole nii tugev kui Põhjamaades.“ Saadikud tõid esile ka soolise palgalõhe ja vaesuse määra, madala usalduse poliitikute vastu ja vähese debati nende valupunktide üle.

Ent mis on meil imetlusväärset või mida võiksid Põhjamaad meilt eeskujuks võtta? Arutelus osalenud saadikud ja diplomaadid nimetasid Eesti head haridust, kaunist loodust, turvalist  ühiskonda ning aktiivseid ja töökaid Eesti inimesi. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund pidas eestlaste tööeetikat ja ettevõtlikkust imetlusväärseks: „Eestlastel on oskus korda saata suuri asju väga piiratud ressurssidega.“ Haglundi arvamust jagas ka Norra suursaadik Dagfinn Sørli. „Brexitiga kaotasid eestlased Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamise ajast pool aastat. Esmalt oldi meeleheitel, kuidas edasi tegutseda, seejärel tehti aga kannapööre ja kõik sai valmis,“ nentis Sørli naljatledes. „Muljetavaldav!“

Lisaks töökusele tunnustati Eesti e-riigivalitsemist ning kultuurifestivale ja peeti imetlusväärseks eestlaste seotust oma kultuuriga.

Paneeldiskussioonis osalesid Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, Norra suursaadik Dagfinn Sørli, Taani suursaadik Søren Kelstrup, Rootsi Suursaatkonna 1. sekretär Fredrik Olson ja Soome Suursaatkonna pressisekretär Hannele Valkeeniemi.

Kogumik "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?" sisaldab samanimelisel rahvusvahelisel konverentsil 2016. a augustis Tallinnas, KUMUs esinenud Eesti ja Põhjala tippteadlaste ettekandeid ning konverentsile eelnenud arvamuslugude konkursile ja fotovõistlusele saadetud töid. Kogumiku väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009–2013“ jätkuprogrammi 2015–2020 raames.

Illustratiivne visuaal

Refleksioonipõhine lähenemine toetab teaduseetika arendamist

Pildil on inimesed istumas ja esitlust kuulamas

Kohtla-Järve ja Narva lasteaiad alustavad eestikeelsele haridusele ülemineku ja väärtuspõhise lasteaiakultuuri loomist toetavas programmis

pildi on inimesed laval seismas

Tartu Ülikooli eetikakeskus kutsub koole ja lasteaedu tunnustusprogrammi